Python on interpreteeritud interaktiivne, objektorienteeritud programmeerimiskeel. Tihti võrreldatakse seda Tcl'ga, Perl'ga, Scheme'ga või Java'ga. Kuigi Python võib algajale programmeerijale olla palju lihtsam kui eelmainitud keeled. Python ühendab endas märkimisväärset võimsust väga selge süntaksiga. Just selge süntaks ja kiirus millega on võimalik luua uut tarkvara või modifitseerida vana muudavad Pythoni iga päevaga üha polulaarsemaks. Python on väga paindlik keel ja tema interpretaator jookseb enamustel UNIX-laadsetel operatsioonisüsteemidel, Microsoft Windowsil, OS-2'l,Mac'il ja paljudel teistel tarkvaralistel platvormidel.
Pythoni arendatakse kui OpenSource projekti ja tema arengut kordineerib Python Software Foundation. Viimasteks väljalaseteks on hetkel Python 2.6.5 ja Python 3.1.2 (13. aprill 2010).

Pythonit kasutatakse veebi, serveritarkvara, harvemini tööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks ja ta on ka väga populaarne ülikoolides erinevate uurimustööprogrammide loomisel. Pythonit soovitatakse ka algajatele programmeerijatele oma lihtsuse, võimsuse, laiendatavuse ja loogilisuse pärast.


WikiRaamatust

muuda

Kuidas on käesolev teos üles ehitatud, mida ta endast üldse kujutab ja mis informatsiooni sisaldab? Kes võiksid olla inimesed kes seda lugema hakkavad ja mida nad sealt otsivad, mis eesmärki peaks raamat publiku jaoks täitma? Milline tulevik ootab seda WikiRaamatut, edaspidine areng, muudatused?

Sisukord

muuda

Käesolev WikiRaamat on jagatud järgmisteks loogilisteks osadeks:


  • Esimene peatükk
    Miks valida programmeerimise õppimiseks just Python, kuidas on organiseeritud Python WikiRaamat, millise metoodika abil WikiRaamat programmeerimist õpetab, Pythoni ajaloost, filosoofiast, keele omapäradest ja võimalustest ning kasutatavusest(Blender).
  • Teine peatükk
    Pythoni paigaldamine Microsoft Windows keskkonnas, Windows keskkona kohandamine, esimese Python programmi kirjutamine, Pythoni interpretaatori ja IDE kasutamise tutvustus. Stani's Python Editor, tema võimalused ja kasutamine.
  • Kolmas peatükk
    Python keele süntaks. Tüübid, muutjad, esimesed iseseisvad ülesanded.
  • Neljas peatükk:
  • Viies peatükk:
  • Kuues peatükk:
  • Seitsmes peatükk:

Iga osa mainitud peatükist on kirjutatud eeldusega et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'is ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks.

Suunitlus

muuda

Python WikiRaamat on mõeldud eelkõige inimestele, kes on huvitatud Python programmeerimiskeelest või soovivad astuda esimesi samme programmeerimise võimalusterohkel teel. See WikiRaamat õpetab programmeerimist lihtsa metoodiga abil, mis paneb rõhku loogikale ja interaktiivsusele. Programmeerimise õppimine, eriti veel Pythonis, ei tohiks olla küll kuidagi igav ja hirmutav ning selle teose eesmärk ongi äratada noortes arvutientusiastides huvi programmeerimise ja Pythoni vastu.

Tulevik

muuda

Python WikiRaamatu tulevik on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada, siis on nad alati teretulnud seda tegema.

Eriti loodab Pythoni WikiRaamat noortele ja vanadele entusiastidele, kes alles õpivad Python keelt või soovivad kaasa lüüa selle võimsa ja mugava keele kasutamise propageerimises ja õpetamises. Loodetavasti õnnestub ka Eesti koole veenda Python keele kasusele võtmises programmeerimise võlude tutvustamisel vananenud keelte BASIC ja Pascal asemel.

Tähtsamad viidad

muuda