Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika

III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika

Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika/MÕISTED

Muusika kuulamine ja muusikalugu

1) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], nt modernism, avantgardism, sonorism, postmodernism, uusmodernism, spektraalmuusika, sünteesiajastu, massikultuur vs kõrgkultuur, muusikaelu ja muusikatööstus

[lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], nt

MÕISTED

1. modernism
2. avangardism
3. sonorism
4. postmodernism
5. uusmodernism
6. spektralism
7. sünteesiajastu ???
8. massikultuur vs kõrgkultuur
9. muusikaelu ja muusikatööstus

TELL

Ülevaade üldistest tendentsidest 20. sajandi muusikas

20. sajandi muusikat pole erinevalt eelnevate sajandite muusikast võimalik kirjeldada üheselt. 20. sajandi muusika puhul räägitakse tihti pluralismist – olukorrast, kui samaaegselt on käibel mitmeid tihti vastandlikke muusikastiile ja kompositsioonimeetodeid. Kuigi ka varasemate sajandite muusikas esineb erinevaid suundumusi, kasutavad varasemad heliloojad siiski sarnasemaid kompositsioonimeetodeid ja muusika väljendusvahendeid. 20. sajandi puhul leiab heliloojate loomingu "ühisosa" tihti vaid abstraktsel tasandil.

20. sajandi muusikas on siiski märgatavad teatud üldisemad suundumused – helikeelelt üha keerukamaks muutuvatele muusikasuundadele järgnevad tihti helikeelt lihtsustavad suundumused. Teisisõnu moderniseerumisele järgneb restauratsioon. Ometi ei tõrju reaktsioonina esile kerkivad suunad eelnevaid välja, vaid jäävad eksisteerima üheaegselt.

Keerustumisprotsess vs lihtsustumisprotsess

Esimene, keerustumisprotsess, koondub mõiste alla modernism – uuenemine, mille puhul autorid teadlikult eemalduvad traditsioonidest. Modernistlikeks suundadeks 19, sajandi lõpul, 20. sajandi esimesel poolel on hilisromantism, impressionism ja ekspressionism, sajandi teisel poolel nt avangardism, ekperimentalism, minimalism. Teisel, lihtsustumisprotsessil, aga selline ühtne termin puudub, kuigi mõned autorid on seda nimetanud restauratsiooniks – modernismist eemaldumine, mille käigus toetub varasemate ajastute muusikatraditsioonidele. 20. sajandi esimesel poolel esindab restauratiivset suunda nt neoklassitsism, sajandi teisel poolel aga nt postmodernism (või kitsamalt ka polüstilism). Nimetatud katusmõistete puhul tuleb aga kindlasti arvestada, et need on suhtelised: nt neoklassitsism esindab võrreldes romantismiga modernistlikku, võrreldes ekspressionismiga aga restauratiivset suunda.

Vana ja uue vastandumisprotsess ei ole muusikaajaloos põhimõtteliselt uus nähtus!

Uus on 20. sajandil vaid kiirus, millega vastandumine aset leiab, uue ja vana vahetumise intervall aina tiheneb kasvõi kümnendi vaheni. Kui 20. sajandil eksisteerivad erinevad voolud ja stiilid kõrvuti, siis sajandi teisel poolel aina sagenevad heliloojate personaalstiilid, individuaalsed, originaalsed ja ainulaadsed kompositsioonitehnikad aina rohkem domineerivad: tänapäeva noor helilooja kogeb õpingute ajal peagi kogu muusikaajaloo spektri, seejärel peab iseseisvuma olles pidevalt vastamisi originaalsuse nõudega ja vajadusega leida just enda kompositsioonimeetod, kaubamärk. 21. sajandi algul räägitaksegi sünteesajastust, kus heliloojad ühendavad varasemaid väljendusvahendeid enda isikliku prisma läbi uueks orgaaniliseks loominguks. Selle eesliinis on ka eesti helilooja Erkki-Sven Tüür (1959).

Muusikaajaloolased on visualiseerinud muusikaajaloo nähtusi oma vastandlikuses ja vaheldumises kahel graafilisel viisil: laineline, looklev, siinuse taoline joon (aeg kulgeb horisontaalsuunas) ja spiraal (aeg kulgeb vertikaalsuunas)

Uue ja vana mõtteviisi vastanduvad tendentsid varasematel sajanditel

Keskajal 7. sajandi algul:

• Gregoriuse laulu reform (lihtsustamine)
• varasem orientaalselt kaunistatum psalmide ja rahvamuusika stiil
• Gregoriuse koraal jääb edaspidigi vana stiili sümbolina meloodilise elemendina (lad. k. cantus firmus, fikseeritud laul) osa uuemast muusikast, moodustades arenevale mitmehäälsusele baasi (nt organumi, motettide, missade alumise häälena)

Keskaja ja renessanssi üleminekuperioodil 13./14. sajandil: 

• ars antiqua e vana kunst
• ars nova e uus kunst

Renessanssi ajastul 15./16. sajandil:

• reformatsioon
• vastureformatsioon
• eelmiste sajandite žanrid (nt motett) ja kompositsioonitehnika (nt isorütmika, cantus firmus tehnika) jäävad edaspidigi vana stiili sümbolina kasutusse

Baroki ajastul 17./18. sajandil:

• vana kirjaviis: stile antico e vana stiil (prima pratica) e esimene komponeerimisviis
• uus kirjaviis: stile moderno e modernne stiil (seconda pratica) e teine komponeerimisviis

Romantismi ajastul 19. sajandil:

• originaalsusnõue saab alguse (tulevik)
• biidermeieri restauratiivsed tendentsid
• uued žanrid, nt programmmuusika (sümfooniline poeem), sõnadeta laul, lihtne väikevorm (nt valss) areneb suurvormiks jne
• vana muusika taasavastamine ja taaselustamine (minevik)

Muutused ooperižanris

Hoolimata asjaolust, et ooperit on peetud üsnagi konservatiivseks žanriks ja see toimub konkreetsete reeglite järgi igal sajandil (muusika, teksti, lavastuse, näitlemise, lavalise liikumise ja koreograafia koosmõju põhimõtted on püsivad) on ka ooperi žanris toimunud alates selle ilmnemisest 1600 läbi sajandite pidev uuenemine, sh ka vastandumised: 18. sajandil tõsine ja koomiline ooper, vana numbriooper vs uus läbikomponeeritud ooper, lisandub laulumäng (Singspiel) ja ballettooper; 19. sajandil lisanduvad Wagneri tervikkunstiteos (Gesamtkunstwerk) ja kergem operett; 20./21. sajandil mono-ooper, multimeediumiooper; lahterdamatud multimediumipõhised ja interaktiivsed sünteesteosed ...

Samuti vahetuvad läbi sajandite libretto ehk lugude süžeed: Vana Testament, Uus Testament, müüdid, argielu süžeed, muinasjutt, kirjandusooper ...

Helimaterjali ja selle käsitlemise piirid

Muidugi tuleb mööndada, et alates 1960ndatest aastatest, mil jõuti elektronmuusikas, sonorismis, müraesteetikas, John Cage'iliku "kõik on muusika" ja Karlheinz Stockhauseni kvaasiteadusliku ja filosoofilis-esoteerilise mõtteviisidega ka helimaterjali ja selle käsitlemise piirideni: ühelt poolt võeti heli oma spektris lahti (siinusheli kui jagamatu põhiline ehituselement, millest kogu muusika taasluua nö aatomist), teisalt süveneti kõlamassividesse kaotades kõik harmoonilised sagedusuhted ära. Seda äärmuslikkust näib et enam ületada ei saagi, mistõttu räägitakse ka sellest, et midagi päris-uut ükski helilooja tänapäeval enam luua ei saagi. See on omakorda tõsi, sest kõikide heliloojate muusikaline materjal on ühine. Muutuv ja erinev on vaid käsitlusviis, detailid, Euroopa-välise muusika struktuuride, teiste kunsti- ja muude (filosoofia, matemaatika, tehnika jne) valdkondade mõtteviiside ja tehnikate kaasamine (interdistsiplinaarsus) ja sulandamine oma muusikasse.

Kaksteisthelitehnika, serialism, spektralism

Pärast Arnold Schönbergi ja Josef Matthias Haueri kõlapildilt ja kompositsioonitehniliselt vastandlike kaksteisthelitehnikate (dodekafoonia ehk seeriatehnika ja kuuehelilised troobid) lõi 1950. aastatel Igor Strawinski omaenda omanäolise seeriakäsitluse. 20. sajandi teisel poolel arendasid seeriatehnika omalaadseid käsitlusi Ameerika Ühendriikide heliloojad Elliott Carter ja George Crumb, aga ka Kanada välis-eesti helilooja Udo Kasemets. Nõukogude Eestis katsetasid omalaadset kaksteisthelitehnikat nt heliloojad Arvo Pärt, Kuldar Sink ja Rein Laul, hiljem Lepo Sumera, Andrus Kallastu, Jüri Reinvere. 1950. aastatel serialiseeriti ka paljud teised muusikalised parameetrid: prantsuse helilooja Olivier Messiaen (tsükli "Quatre Études de rythme" teoses "Mode de valeurs et d'intensités", e. k. kestvuste ja intensiivsuste moodus, 1949-1950) andis tõuke ja avantgard-heliloojad Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen, Luigi Nono, Bruno Maderna jt arendasid sellest uue voolu, serialismi. 1990. aastatel kerkis üles uus vool, prantsuse spektralism, mille helilojad (Tristan Murail ja Gerard Grisey) veelkord püüdsid (arvuti abil) murda lahti heli oma tuumikus, võttes oma käsitluse ja tehnilise realisatsiooni aluseks igas võnkuvas naturaalses helitekitajas sisalduv ülemhelirea. Spektralism on mõjutanud tugevasti ka eesti heliloojaid Helena Tulve (1972) ja Toivo Tulev (1958) ja seeläbi muutus ka eesti noorema põlvkonna muusika (nt Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Ülo Krigul, Malle Maltis, Marianna Liik jpt).

Mikrotonaalsus

1920ndatel aastatel uuenes muusikaline materjal helikõrguse tasandil küll mikrotonaalsuse suunas (alates 1920ndatest, Alois Haba jt). See jäi aga nüüdismuusika üldpildis suhteliselt tahaplaanile, sest uusi instrumente oli ja on tänapäevalgi raske konstrueerida. See on leidnud taassündi alles 21. sajandi algul. Näide omanäolisest ja aina tuntumaks saavast mikrotonaaluse süsteemist on nn Bohlen-Pierce (BP) helilaad: 1970. aastatel inseneri Heinz Bohlenilt Saksamaal ja 1980. aastatel sõltumatult inseneri John Robinson Pierce'ilt avastatud tehislik skaala, mis ehitub üles kolmveerandtoonidest. Senine raamintervall oktav ja muud konsonantsed intervalid nagu kvint on muutunud mitte-harmoonilisteks sagedussuheteks ja langevad süsteemist välja, oktav asendub tritaaviga (oktav+kvint), tritoon (vähendatud kvint/suurendatu kvart) seevastu on häälestatud nö puhtaks, laadi konsonantseimaks intervalliks, vahetades oma senist imidži halvakõlalise ja välditud intervallina (diabolus in musica, kurat muusikas) meeldivalt ilusa kooskõla vastu välja. See on ennenägematu ja täielik pööre, ehkki ka varasematel ajastutel on intervallid sagedussuhete muutmise läbi erinevates häälestussüsteemides vahetanud oma staatuse dissonantsest konsonantseks intervalliks (nt terts ja kvart). Enne hästitempereeritud häälestuse leiutamise ja standardiks kujunemise (18. sajandil) on eksiteerinud kõrvuti paljud erinevad laadisüsteemid (nt keskajal Euroopas, aga ka Euroopa-välistes kultuurides siiamaani, nt gamelani või india muusikas) ja häälestused (uuritud teopreetiliselt juba ka vanade kreeklaste poolt), mille tagajärjel nii mõnigi c'st kaugem helistik ühes või teises häälestuses kõlas paremini või halvemini ja sellel on olnud ka mõju pillide ehitamisel. BP laadi on võimalik realiseerida süntesaatoril, kuid sellel on ka ehitatud mõned spetsiaalsed pillid (nt plokkflöödid, klarnet, torukellad). BP helilaadi süsteemi on käsitlenud 2010. aastatest alates traditsioonilise funktsionaalharmoonia süsteemiga analoogselt Eestis resideeruv helilooja Hans-Gunter Lock (1974).

2) Hilisromantism. Bruckner, Mahler, Strauss, varajane Schönberg

Hilisromantism (kogu peatükk) <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4283>

MÕISTED

1. hilisromantism
2. romantism
3. sümfooniaorkester
4. vaskpillid
5. ebapüsiv harmoonia
6. kromatism
7. akord
8. meloodia
9. tonaalsus
10. ekspressionism
11. atonaalsus
12. kaksteisthelitehnika
13. modernism

TELL UUS

Hilisromantism on muusikastiil, mis iseloomustab aastatel 1860–1910 põhiliselt Saksamaal ja Austrias loodud romantilist muusikat. 20. sajandi alguse muusika puhul on tihti keeruline teha vahet, millal lõpeb hilisromantism ja algab ekspressionism.

Hilisromantilise muusika tunnusteks on:

• sümfooniaorkestri koosseisu suurenemine hiigelmõõtmeteni ja vaskpillide osatähtsuse tõus;
• kromaatiline harmoonia ja toonikasse lahenemise edasilükkmine;
• programmilise muusika ja muusikateatri eelistamine absoluutsele muusikale.

Hilisromantismi mõjukamad heliloojad olid Gustav Mahler (1860–1911), Anton Bruckner (1824–1896) ja Richard Strauss (1864–1949). Hilisromantikute hulka on liigitatud ka Max Reger (1873–1916) ning varane Arnold Schönberg (1874–1951). Hilisromantikute suur eeskuju oli Richard Wagner (1813–1883).

https://vara.e-koolikott.ee/node/5355#

TELL VANA

Hilisromantismiks muusikas nimetatakse 19. sajandi teisest poolest 20. sajandile kandunud järellainetust, mis avaldus kõige enam Saksamaal ja Austrias. Suurimad muudatused hilisromantismi heliloomingus on järgmised: hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus orkestriteostes (ka koos koori ja vokaalsolistidega), ebapüsiv harmoonia, mida põhjustas kromatismide paljusus akordides ja meloodias – tegemist oli tonaalsuse hajutamisega, mis viis selle kadumiseni 20. sajandi esimese poole ekspressionismis, atonaalsuses, kaksteisthelitehnikas (vt ptk Ekspressionism). 

Hilisromantismi mõjukamad esindajad olid austria heliloojad Gustav Mahler (1860–1911) ja Anton Bruckner (1824–1896). Viimane tegeles heliloominguga tõsisemalt alles alates 1850. aastatest ja saavutas läbi raskuste tunnustuse alles oma elu viimasel aastakümnel. Neile lisandub saksa helilooja Richard Strauss (1864–1949), kes kandiski oma loominguga hilisromantismi 20. sajandisse ja kelle loomingus on täheldatud juba ka modernistlikke tendentse (vt ptk Modernismi näited Eesti muusikas). Hilisromantiliselt kirjutasid ka saksa helilooja Max Reger (1873–1916) (oreli ja vokaalsümfooniline looming) ning oma esimeses loomefaasis ka 20. sajandi muusika suur uuendaja, austria helilooja Arnold Schönberg (1874–1951). Kõigile neile oli suureks eeskujuks 19. sajandi teise poole ooperižanri ning harmooniat ja meloodikat (läbi kromatismi mõju suurendamise) uuendanud saksa helilooja Richard Wagner (1813–1883) (vt ptk Ooper 19. sajandil, näited).

Piltide litsentsid: Bruckner Avalik omand, Gustav Mahler Avalik omand, Richard Strauss Avalik omand.

Anton Bruckner (1824–1896), Gustav Mahler (1860–1911), Richard Strauss (1864–1949)

Kasutatud kirjandus

Garšnek, I. (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita.

Jõgiste, M.; Raud, J.; Tähis, H.; Saue, H. (2014). 19.-20. sajandivahetuse kunst ja muusika. Mahler. Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad (õpiobjekt). Tartu: Tartu Ülikool.

Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita.

Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube, ERR Klassikaraadio jt on viidatud linkidena teksti sees.

https://vara.e-koolikott.ee/node/2988

Heliloojad valitud loomingunäidetega

Anton Bruckner (1824–1896)

Anton Bruckner (1824–1896) – sündis paljulapselisse koolmeistrite perre (Ansfelden, Austrias), õppis isa juures klaverit ja orelit, ta laulis Augustinuse kloostri St. Floriani kooris (1837–1840) ja jätkas muusikaõpinguid. 1840. a läks Bruckner Linzi, et jätkata perekonnatraditsiooni õpetajana, sel ajal jätkas ta harmooniaõpinguid (August Dürrnbergeri juhendamisel), taas St. Florianis (1845–1855) õppis iseseisvalt muusikateooriat Friedrich Wilhelm Marpurgi fuugaõpiku (1754) abil ja tutvus rikkaliku kirikumuusikalise repertuaariga. Alates 1855 sai ta Linzi Toomkiriku organistiks ja jätkas muusikateoreetilisi õpinguid tunnustatud muusikateoreetiku Simon Sechteri juures. Sel ajal sai ta tuntuks kui suurepärane orelimängija ja improvisaator. Wagneri ooperi "Tannhäuser" esiettekanne (1862) äratas temas suurt wagneri-vaimustust ja tema muusika muutuski hilisromantiliseks. Aastail 1864–1883 kirjutas ta esimesi meistriteoseid (Sümfoonia nr 1, 1866), kolis Viini, sai seal õukonnaorganistiks ja külastas Bayreuthis korduvalt oma suurt eeskuju Wagnerit. Laiema tunnustuse ja edu saavutas ta alles aastail 1884–1896, sh teostega Sümfoonia nr 7 (1883), nr 8 (1887), nr 9 (1894) ning "Te Deum" (lad. k. Te Deum laudamus, e. k. Jumal Sind kiidame, nn Ambrosiuse hümn, varakristik ülistuslaul) koorile, solistidele ja orkestrile, orelile ad libitum selgitada mõistet (1881–1884, esiettekanne 1885 Viini Musikvereini väikeses saalis - orkestri asemel kaks klaverit, 1886 orkestriga kuldses saalis) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.). 

Helilooming – orelimuusika, vokaalmuusika, kaheksa sümfooniat (üheksas lõpetamata)

KUULAMISNÄIDE 1: Sümfoonia nr 1 (Linzi versioon), hr-Sümfooniaorkester (Paavo Järvi), Alte Oper Frankfurt, 2013 - YT 49:41

KUULAMISNÄIDE 2: "Te Deum" C-duur WAB 45, Vene Rahvusorkester, Moskva Kooriakademia koor, solistid (Mikhail Pletnev), Moskva konservatoorium 2010, YT 27:43

KUULAMISNÄIDE 3: Sümfoonia nr 8 (versioon 1890), Müncheni Filharmoonikud (Sergiu Celibidache), Suntory Hall Tokio 1990 - YT 01:42:20

Loe edasi Vikipeedia artiklit.

Loe ülevaate Bruckneri kõikide sümfooniate versioonidest (José Oscar de Almeida Marques, ingl. k.)

Vaata ka Austria Bruckneri Ühingu helilooja looming, uurimise ja leksikoni portaali. NB! sisaldab ka Lock, G.; Suits, J. (2011/2017, ilmumisel). Estland (Rezeption). Anton Bruckner-Lexikon Online [sks. k.].

Gustav Mahler (1860–1911)

Gustav Mahler (1860–1911) – pärit Böömimaalt (pragune Tšehhi ala, tollane Austria-Ungari). Mahler oli pärit vaesest paljulapselisest perest, mis motiveeris teda omakorda pidevalt ennast arendama ja edu saavutama. Lõpetas muusikaõpinguid Viini Konservatooriumis 1878. Töötas dirigendina mitmes ooperiteatris (Kassel, Praha, Leipzig, Budapest, Hamburg) ja heliloojana. Ta oli oma karjääri alguses rohkem tuntud dirigendi kui heliloojana. Oma Sümfooniat nr 1 ("Titaan") kirjutas ta 1887–1896, tuntumaid teoseid lauljale või lauljatele ja orkestrile "Rändselli laulud" (1885–1886) ja "Laulud "Poisi võlusarvest"" (1892–1901), Sümfooniat nr 3 (1894–1896, solistile, poistekoorile ja orkestrile). Sümfooniat nr 8 (koorile, solistidele ja orkestrile) ("Tuhande sümfoonia") lõi ta 1906–1907. 1897–1907 oli Mahler Viini Riigiooperi (tollal Õukonnaooper) muusikadirektor, mis oli ta dirigendikarjääri kõrgpunkt. 1907. aastal pidi Mahler isiklikel ning poliitilistel põhjustel lahkuma USA-sse, kus ta sai tööd New Yorgis Metropolitan Opera's ning New Yorgi Filharmoonikute muusikajuhina. Ta suundus pärast mõõdukat edu 1909 tagasi Euroopasse tiheda dirigeerimisgraafikuga. Sel ajal kirjutas ta sümfoonilist teost (tegelikult sümfooniat nr 9, ta soovis vältida nummeratsiooni ja seega seost Beethoveni kuulas üheksanda sümfooniaga) "Laul maast" (kahele vokaalsolistide ja orkestrile) (1908–1909) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.). Suurimaks eduks peetakse tema Sümfoonia nr 8 esiettekannet Münchenis 1910 (mis jäi ta viimaseks ise kogetud esiettekandeks), ta suri haigusesse 1911 ja järelhüüded tema kohta olid ülimalt positiivsed. 

Helilooming – oma loomteed alustas Mahler kammermuusika loomisega, kus teda paraku edu ei saatnud. Hiljem kuulusid tema loomingusse üheksa sümfooniat (kümnes lõpetamata) ja orkestrisaatega laulutsüklid. Tema sümfooniad on enamasti programmilised, kus küll puudub otsene sõnaline süžee, kuid keskne oli filosoofiline idee, mis pärines tihtipeale kirjandusteosest. Mahler tundiski suurt huvi oma ajastu filosoofia vastu, samuti põimis ta austria rahvaluulet oma loomingusse. 

KUULAMISNÄIDE 1: Sümfoonia nr 1 ("Titaan") Concertgebouw Orchestra (Leonard Bernstein) (koos partituuriga) YT 56:09

KUULAMISNÄIDE 2: Sümfoonia nr 8 ("Tuhande sümfoonia") Los Angeles Philarmonic, Simon Bolivar Symphony Orchestra of Venezuela, Venezuela koorid (Gustavo Dudamel) YT 01:30:07

KUULAMISNÄIDE 3: Sümfoonia "Laul maast" Chicago Symphony Orchestra (Daniel Barenboim, metso-sopran Waltraud Meier, tenor, Siegfreid Jerusalem) YT 01:00:03; "Laul maast" ERR Klassikaraadio KLARA 2017 53:36 (Album. Jonas Kaufmann - Mahleri "Laul maast", Sony 2017) 

Loe edasi Vikipeedia artiklit.

Kuula ERR Klassikaraadio saadet KLASSIKUD. Gustav Mahler 150. Lahkumine. Viimased eluaastad (2010, Maia Lilje)

Loe Mahleri kohta ka Jõgiste, M.; Raud, J.; Tähis, H.; Saue, H. (2014). Mahler. 19.-20. sajandivahetuse kunst ja muusika. Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad (õpiobjekt). Tartu: Tartu Ülikool.

Richard Strauss (1864–1949)

Richard Strauss (1864–1949) – sündis Münchenis muusikalembelisse perekonda ning juba varakult alustas klaveri- ja viiulimänguga. Õppis alates 1872 Müncheni Kuninglikus muusikakoolis viiulit, 1874 (10-aastasena) tutvus esimest korda Wagneri ooperitega. Õppis alates 1882 Müncheni Ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid siiski tegeles aktiivselt muusikaga edasi.  20-aastaselt debüteeris ta edukalt dirigendina. 1885. aastal sai ta 21-aastaselt Meinigeni sümfooniaorkestri peadirigendiks (amet, mida Mahler nt samal aastal ei saanud). 1886 sai ta Müncheni Õukonna ooperi kolmandaks dirgendiks, 1889–1894 oli ta teine kapellmeister Goethe-linnas Weimaris. Alates 1894 püüdis ta saada Müncheni esimeseks kapellmeistriks, kuid teda ei valitud. Selle asemel püüdis ta Berliinis edu saavutada, sel ajal komponeeris ta oma kõige tuntumad sümfoonilised poeemid (“Till Eulenspiegel” (1895), “Nõnda kõneles Zarathustra” (1896) ja “Don Quixote” (1897)), kuid tema esimene ooper ("Guntram", 1894) kukkus läbi. Suurt edu saavutas ta ooperiheliloojana alles ooperiga "Salome" (1905, esiettekanne Dresdenis), alates ooperist "Elektra" (1909) töötas ta peamiselt koos libretisti ja kirjaniku Hugo von Hofmannsthal, pärast viimase surma 1929 jätkas ta kööstööd järgmise kirjanikuga, Stefan Zweigiga. 1919 sai temast Viini riigiooperi muusikadirektor. Natsionaalsotsialismi ajal tehti Strauss saksa riikliku muusikaühenduse presidendiks (1939), kuid ta ei olnud Hitleri poliitika pooldaja ja elas Viinis. Ta suri veidi peale II MS olles taas ausse tõstetud temanimelise festivaliga Londonis (1948), tema samal aastal loodud orkestrilaulud "Neli viimast laulu" (sopranile ja orkestrile, tekstid Herrmann Hesse ja Joseph von Eichendorff) on suure sisendusjõuga.   

Helilooming – tema loomingusse kuulub lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika. Tema väljapaistvamad teosed on sümfoonilised poeemid, mis on ühelt poolt inspireeritud Wagnerist, teiselt poolt ka kosmopoliitse helilooja Franz Liszti (1811–1868) programmilisest sümfonismist eeskuju saanud. Oma ooperiloominguga on Strauss mõjutanud terve 20. sajandi ooperimuusika arengut. Tema loomingus on märgata ka esimesi samme polütonaalsuse (=IV) ja atonaalsuse (=IV) suunas. 

KUULAMISNÄIDE 1: Sümfooniline poeem "Till Eulenspiegel" (VPO 1944), dirigeerib Richard Strauss ise

KUULAMISNÄIDE 2: ooper "Salome" (Semperoper Dresden 1989, režissöör Joachim Herz, dirigent Hans-E. Zimmer) YT 02:11:47, muusika ja lavastus algab 07:00

KUULAMISNÄIDE 3: "Neli viimast laulu" Lucerne Festival Orchestra (sopran Renée Fleming, dirigent Claudio Abbado) YT 26:38

Loe edasi Vikipeedia artiklit.

Pildil Richard Strauss - foto 1938 (maakodu aias Garmisch-Partenkirchenis, Saksamaal) (litsents: Avalik omand)

Arnold Schönberg (1874–1951)

Arnold Schönberg (1874–1951) – loe tema lühibiograafiat peatükis Ekspressionism.

Hilisromantiline looming - keelpillisekstett "Verklärte Nacht" (Kirgastunud öö) (1899) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.); sümfooniline poeem "Pelleas ja Melisande" op. 5 (1903, esietteanne 1905 Viini Musikvereini kuldses saalis) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.); oratoorium-kantaat ”Gurre-laulud” (”Gurrelieder”, tekst: Jens Peter Jacobsen) (1900–1911) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.), vt Schönbergi uustrüki käsipartituuri siin. Viimane teos on Schönbergi jaoks tollal juba ta enda kompositsioonistiili ja vaimsete ideede "[...] võti minu tervele arengule", mille suhtes ta oli end juba distantseerinud, kuid mis ei kaota siiski oma tähenduse: "See [teos] näitab mind külgedelt, mida ma hiljem enam ei näita või näitan neid teistsuguselt baasilt. See selgitab, milliseks kõik järgnev pidi arenema ja see on minu loomingule äärmiselt oluline: [selle kaudu] saab inimest [teda ennast] ja tema arengut jälgida." (Arnold Schönbergi Keskuse Gurre-laulude salvestus ja selgitus) 

KUULAMISNÄIDE 1: "Verklärte Nacht" (kammerorkestriversioon) Norwegian Chamber Orchestra (Terje Tønnesen) Gothenburg Concert Hall, 2014 YT 31:00

KUULAMISNÄIDE 2: "Pelleas ja Melisande" (tekst Maurice Maeterlinck) Gustav Mahler Youth Orchestra (Claudio Abbado), Viini Musikvereini kuldne saal, 2017 YT 40:35

KUULAMISNÄIDE 3: "Gurre-laulud" Londoni Sümfooniaorkester, ühendkoor (Sir Simon Rattle), Royal Albert Hall, 2017 (ERR Klassikaraadio Kontserdisaalis) KLARA 01:53:39 (kuula tutvustust ja intervjuusid), "Gurre-laulud", Dresdeni Filharmoonikud, Berliini, Leipzigi ja Praha koorid (Herbert Kegel), tekst (sks. ja ingl. k.) kuvab muusika kõlamise ajal ja sisu on illustreeritud piltidega (autor: T.A.Z. fiolspelare Youtube channel), Esimene osa YT 01:08:27, Teine osa YT 05:17, Kolmas osa (puudub); kuula teost osadena ja Viini Arnold Schönbergi Keskuse portaalis siin.

Loe edasi Vikipeedia artiklit, Eesti Arnold Schönbergi Ühingu veebiportaal, Viini Arnold Schönbergi Keskuse veebiportaal

Pildil Arnold Schönberg - Egon Schiele (1890–1918) maal (1917) (litsents: Avalik omand)

Hilisromantism (tell+show1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/2988>

SHOW

Timeline: Bruckner, Mahler, Strauss Headline Main timeline heading goes here (first page)

Bruckner, Mahler, Strauss Body Text The main timeline body goes here (first page). Võrdlev eluetappide ajatelg. Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0

0 Background image An image to display as background. Background imageEdit imageEdit copyright Height The height in pixels

600

Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1824

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1824 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Anton Bruckner Body text Body for the date entry Sündis Ansfeldenis (Austrias), õppis isa juures klaverit ja orelit.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1837

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1837 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1840 Headline Headline for the date entry

Anton Bruckner Body text Body for the date entry Laulis Augustinuse kloostri St. Floriani kooris jätkates muusikaõppiguid.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1840

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1840 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Anton Bruckner Body text Body for the date entry Läks Linzi jätkamaks perekonnatraditsiooni õpetajana.

Jätkas harmooniaõppinguid August Dürrnbergeri juhendamisel.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1845

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1845 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1855 Headline Headline for the date entry

Anton Bruckner Body text Body for the date entry St. Florianis õppis iseseisvalt muusikateooriat Friedrich Wilhelm Marpurgi fuugaõpiku (1754) abil.

Tutvus rikkaliku kirikumuusikalise repertuaariga.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1855

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1855 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Anton Bruckner Body text Body for the date entry Alates 1855 sai Linzi Toomkiriku organistiks ja jätkas muusikateoreetilisi õppinguid Simon Sechteri juures.

Sai tuntuks kui suurepärane orelimängija ja improvisaator.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1860

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1860 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Gustav Mahler Body text Body for the date entry Sündis Böömimaal (pragune Tšehhi ala, tollane Austria-Ungari).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1862

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1862 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Anton Bruckner Body text Body for the date entry Wagneri ooperi "Tannhäuser" esiettekanne äratas temas suurt Wagneri vaimustus.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1864

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1864 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry Sündis Münchenis, alustas varakult klaveri- ja viiulimänguga.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1864

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1864 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1883 Headline Headline for the date entry

Anton Bruckner Body text Body for the date entry Kirjutas esimesi meistriteoseid (Sümfoonia nr 1, 1866).

Kolis Viini, sai seal õukonnaorganistiks ja külastas korduvalt oma suurt eeskuju, Wagnerit, Bayreuthis.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1872

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1872 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1874 Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry Õppis alates 1872 Müncheni Kuninglikus muusikakoolis viiulit.

1874 (10-aastasena) tutvus esimest korda Wagneri ooperitega.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1878

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1878 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Gustav Mahler Body text Body for the date entry Lõpetas muusikaõpinguid Viini Konservatooriumis.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1882

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1882 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry Õppis alates 1882 Müncheni Ülikoolis ajalugu ja filosoofia.

Siiski tegeles aktiivselt muusikaga edasi.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1878

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1878 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Gustav Mahler Body text Body for the date entry Alates 1878 töötas dirigendina mitmes ooperiteatris (Kassel, Praha, Leipzig, Budapest, Hamburg) ja heliloojana.

Sümfoonia nr 1 ("Titaan") (1887–1896), "Rändselli laulud" (1885– 1886) ja "Laulud "Poisi võlusarvest"" (1892–1901).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1885

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1885 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry 20-aastaselt debüteeris ta edukalt dirigendina.

1885. aastal sai ta 21-aastaselt Meinigeni sümfooniaorkestri peadirigendiks.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1886

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1886 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1894 Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry 1886 sai ta Müncheni Õukonna ooperi kolmandaks dirgendiks.

1889–1894 oli ta teine kapellmeister Goethe-linnas Weimar.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1894

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1894 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1897 Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry Alates 1894 püüdis ta saada Müncheni esimeseks kapellmeistriks, kuid teda ei valitud.

Sümfoonilised poeemid (“Till Eulenspiegel” (1895), “Nõnda kõneles Zarathustra” (1896) ja “Don Quixote” (1897))

Esimene ooper ("Guntram", 1894) kukkus läbi.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1897

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1897 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1907 Headline Headline for the date entry

Gustav Mahler Body text Body for the date entry 1897–1907 oli Viini Riigiooperi (tollal Õukonnaooper) muusikadirektor.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1884

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1884 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1896 Headline Headline for the date entry

Anton Bruckner Body text Body for the date entry Laiema tunnustuse ja edu saavutas ta alles viimasel elukümnendil, sh teostega Sümfoonia nr 7, nr 8, nr 9 ning "Te Deum".

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1906

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1906 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1907 Headline Headline for the date entry

Gustav Mahler Body text Body for the date entry Sümfoonia nr 8 (koorile, solistidele ja orkestrile) ("Tuhande sümfoonia") (1906–1907).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1905

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1905 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1929 Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry Saavutas edu ooperiheliloojana alles ooperitega "Salome" (1905, esiettekanne Dresdenis) ja "Elektra" (1909).

Töötas sajandi algul peamiselt koos libretisti ja kirjanikuga Hugo von Hofmannsthal, pärast viimase surma 1929 Stefan Zweigiga.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1907

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1907 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Gustav Mahler Body text Body for the date entry 1907. aastal lahkus USA- sse, oli New Yorgis Metropolitan Opera dirigent ning New Yorgi Filharmoonikute muusikajuht.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1908

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1908 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1909 Headline Headline for the date entry

Gustav Mahler Body text Body for the date entry Sümfooniline teos (Sümfoonia nr 9) "Laul maast" (kahele vokaalsolistile ja orkestrile) (1908–1909).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1909

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1909 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1911 Headline Headline for the date entry

Gustav Mahler Body text Body for the date entry Suundus pärast mõõdukat edu USAs 1909 tagasi Euroopasse tiheda dirigeerimisgraafikuga.

Suurimaks eduks peetakse tema Sümfoonia nr 8 esiettekannet Münchenis 1910.

Suri haigusesse 1911 ja järelhüüded tema kohta olid ülimalt positiivsed.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1919

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1919 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry Sai Viini riigiooperi muusikadirektoriks.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1939

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1939 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry Natsionaalsotsialismi ajal tehti Strauss saksa riikliku muusikaühenduse presidendiks (1939), kuid ta ei olnud Hitleri poliitika pooldaja ja elas Viinis.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1948

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1948 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1949 Headline Headline for the date entry

Richard Strauss Body text Body for the date entry Aasta enne surma, 1948, loodud orkestrilaulud "Neli viimast laulu" (sopranile ja orkestrile, tekstid Herrmann Hesse ja Joseph von Eichendorff) on suure sisendusjõuga

Tags Enter Tags (categories)

Hilisromantism (show2) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4864>*

ASK

Hilisromantism (ask1)

Lohista sõnad õigesse lünka.

Hilisromantismiks muusikas nimetatakse 19. sajandi teisest poolest 20. sajandile kandunud *järellainetust*, mis avaldus kõige enam *Saksamaal ja Austrias*. Suurimad muudatused hilisromantismi heliloomingus on järgmised: hiigelkoosseisud ja *vaskpillide suur osatähtsus* orkestriteostes (ka koos koori ja vokaalsolistidega), *ebapüsiv* harmoonia, mida põhjustas *kromatismide* paljusus akordides ja meloodias – tegemist oli *tonaalsuse hajutamisega*, mis viis selle kadumiseni 20. saj esimese poole ekspressionismis, atonaalsuses, kaksteisthelitehnikas. 

Hilisromantismi mõjukamad esindajad olid austria heliloojad *Gustav Mahler* (1860–1911) ja *Anton Bruckner* (1824–1896). Viimane tegeles heliloominguga tõsisemalt alles alates 1850. aastatest ja saavutas läbi raskuste *tunnustuse* alles oma elu viimasel aastakümnel. Neile lisandub saksa helilooja *Richard Strauss* (1864–1949), kes kandiski oma loominguga hilisromantismi 20. sajandisse ja kelle loomingus on täheldatud juba ka *modernistlikke tendentse*. Hilisromantiliselt kirjutasid ka saksa helilooja *Max Reger* (1873–1916) (oreli ja vokaalsümfooniline looming) ning oma esimeses loomefaasis ka 20. sajandi muusika *suur uuendaja*, austria helilooja *Arnold Schönberg* (1874–1951). Kõigile neile oli suureks eeskujuks 19. sajandi teise poole ooperižanri ning harmooniat ja meloodikat (läbi kromatismi mõju suurendamise) uuendanud saksa helilooja *Richard Wagner* (1813–1883).

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4839>

Hilisromantism (ask2)** SULETUD PILT

Paiguta hiirega Bruckneri eluetapid õigesse järjekorda.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4840>

Hilisromantism (ask3)** SULETUD PILT

Paiguta hiirega Mahleri eluetapid õigesse järjekorda.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4847>

Hilisromantism (ask4)** SULETUD PILT

Paiguta hiirega R. Straussi eluetapid õigesse järjekorda.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4850>

Hilisromantism (ask5)***

Arnold Schönberg – „Gurre-laulud“ (1900–1911) 

Tekst: taani luuletaja Jens Peter Jacobsen (tõlgitud taani keelest saksa keelde Robert Franz Arnold)

Kantaadi sisukirjeldus

Esimesed kaks osa on kahele vokaalsolistidele (Waldemar ja Tove) ja orkestrile, kolmandas osa lisanduvad kolmas vokaalsolist (talupoeg Klaus), jutustaja ning kolm meeskoori ja üks suur ühendkoor. Kantaadi sisu baseerub Taani rahvuslikul legendil, leides aset Gurre linnuses. Tegemist on keskaegse armastustragöödiaga. Taani kuningas Waldemar (väidetavalt Valdemar Atterdag (Valdemar IV, 1320–1375)) armastab armukest Tove (ingl. k. dove, e. k. tuvi), kuid tema armukade abikaasa kuninganna Helvig tapab Tovet (see võis olla seotud ka tema eelkäijaga Valdemar I).

Orkestrivahemängus „Suvetuule metsik jaht“ kasutab Schönberg esimest korda juttustaja kaudu kõnelaulu tehnikat (sks. k. Sprechgesang), mida ta ulatuslikumalt kasutab alles hiljem teoses „Pierrot Lunaire“ (1912, Kuu Pierrot).

Osa I: Algab orkestri eelmänguga. Waldemar armastab oma armukest Tove. Lauldakse ebaõnnestumistest ja eelseisvast surmast. Pikk orkestri vahemäng juhatab metstuvide laulu sisse, mis jutustavad Tove surmast ja Waldemari leinamisest.

Osa II: Lühike osa koosneb vaid ühest laulust, kus Waldemar süüdistab jumalat julmuses.

Osa III: Waldemar kutsub oma surnuid kaaslasi nende haudadest. Nad korraldavad jahti linnuse ümber (meeskoor), kuni päikesetõus neid tagasi haidadesse sunnib. Samal ajal üks talupoeg, Klaus, kardab seda tondlikku armeed, see väljendub groteskses laulus. Orkestrivahemängule „Suvetuule metsik jaht“ (hommikuse tuule lugu) järgneb ühendatud segakoori osalusega lõpetus „Vaadake päikest!“

Vaata laulude nimekirja allpool. 

"Gurre-laulud", Dresdeni Filharmoonikud, Berliini, Leipzigi ja Praha koorid (Herbert Kegel), tekst (sks. ja ingl. k.) kuvab muusika kõlamise ajal ja sisu on illustreeritud piltidega (autor: T.A.Z. fiolspelare Youtube channel), Esimene osa YT 01:08:27, Teine osa YT 05:17, Kolmas osa (puudub)

ÜLESANNE: vaata ja kuula "Gurre-laulud" illustreeritud salvestuse esimesed 13:00 minutit ja iseloomusta, mida sa kuuled ja näed. Vasta 11 küsimusele ja loe tervikuna Waldemari esimese laulu teksti eesti keeles.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4851>

DO

Kuula ERR Klassikaraadio saadet KLASSIKUD. Gustav Mahler 150. Lahkumine. Viimased eluaastad (2010, Maja Lilje)

Võtta kokku, mida muusikateadlane ja raadio saatejuht Maia Lilje kõneleb Mahleri viimastest eluaastatest:

1. Milline õhkond oli tema kontsertidel?

2. Too välja vähemalt kolm sind enim üllatunud fakti või kirjeldust.

3. Mis oli Mahleri eluunistus?

4. Veel küsimusi õpetaja valikul

Hilisromantism (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4852>

3) Impressionism. Debussy, Ravel

Impressionism https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4284

MÕISTED

1. impressionism
2. sümbolismina
3. klassitsism
4. täistoonlaad
5. pentatoonika
6. teema
7. tämber kõlavärv
8. meloodia
9. akord kooskõla
10. klassikaline harmoonia
11. selgepiiriline vorm
12. vaba voolavus
13. improvisatsioonile
14. instrument
15. orkester
16. programmiline muusika
17. kirikulaadid
18. noonakord
19. undeetsimakord
20. tredeetsimakord
21. kvint-kvart-akord
22. lahendamata akord
23. paralleelne häältejuhtimine akkordide paralleljuhtimine
24. klassikalis-romantiline muusika
25. gamelani muusika
26. takti põhirõhk
27. rütmika
28. rütm
29. instrumentatsioon
30. koloriit
31. puhas tämber
32. orkestratsioon
33. stiilipalett
34. neoklassitsism
35. džäss jazz

TELL UUS

Impressionism (prantsuskeelsest sõnast impression, mulje) on maalikunsti ja kirjanduse eeskujul muusika kirjeldamiseks kasutatud muusikastiil, mida on püütud iseloomustada üldiste tunnustega nagu keskendumine muusika meeleolule ja atmosfäärile, ebamäärasus, passiivsus.

Impressionistlikus muusikas keskendub helilooja õrnhabraste hetkemeeleolude ilu nautimisele. Loodavate subtiilsete kõlade eesmärgiks on maksimaalse sisenduse ning müütilise atmosfääri loomine. Heliteose paremaks tunnetamiseks on sellele tihti lisatud pealkiri, mis partituuris asub vahel alles teose lõpus. Helilooja huvi võib olla inimese psühholoogilise seisundi esiletoomine ning suhe loodusega. 

Impressionistliku muusika struktuuri võivad iseloomustada järgmised tunnused:

• kirikulaadide, tervetoonheliridade ja pentatoonika kasutamine
• klassikalise, kindlate piirjoontega teema asendamine voolava, tämbriliselt rikka meloodiaga
• akordid ei allu enam klassikalise harmoonia ja häältejuhtimise reeglitele, näiteks täielikult võib puududa lahenemine toonikasse
• noonakordide, undeetsimakordide, tredeetsimakordide ning kvart-kvint-akordide rohke kasutamine
• selgepiirilist vormi asendab vaba voolamine, mis tihti meenutab improvisatsiooni
• rütmi ja artikulatsiooni kasutamine selliselt, et saavutatakse meetrumi hägustumine
• erilist tähelepanu pööratakse muusikainstrumentide ja orkestri tämbritele
• impressionistlikku orkestratsiooni iseloomustab süvendatud tähelepanu nüanssidele, detailirohkus ja sillerdav koloriit
• Euroopa-välised, näiteks gamelani muusika mõjud
• heliteostele on tihti lisatud programm

Impressionismi mõiste sidumist muusikaga on algusest peale ka taunitud. Näiteks Claude Debussy ja Maurice Raveli puhul ei olnud impressionistiks nimetamine heliloojate endi soov, sest Debussy ise tunnetas pigem oma muusika seost sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga ning Ravel ise pidas ennast eelkõige klassikaliseks heliloojaks.

Saksa keeles kasutas mõistet 'impressionism' esimest korda kunstiajaloolane Richard Hamann 1907. aastal. Impressionismi mõiste läks käibele koos ekspressionismi mõistega 1920ndatel.

Impressionistliku muusika põhilisteks esindajateks peetakse prantsuse heliloojaid Claude Debussyd (1862–1918) ja Maurice Raveli (1875–1937). Esimeseks impressionistlikuks muusikateoseks peetakse Claude Debussy sümfoonilist poeemi "Fauni pärastlõuna", mis on inspireeritud Stéphane Mallarmé luulest.

Igor Garšnek (2004) on võrrelnud Claude Debussy ja Maurice Raveli heliloomingut järgmiselt: "Võrreldes kahe meistri, Debussy ja Raveli heliloomingut, võib nende teostes ühisjoonte – rafineeritud koloriiditaju ja nn puhaste tämbritega orkestreerimine – kõrval leida ka põhimõttelisi erinevusi. Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini."

Impressionismi mõju on suur ka väljaspool prantsuse kultuuriruumi: impressionistlikke tunnuseid leidub näiteks hispaania helilooja Manuel de Falla (1876–1946), itaalia helilooja Ottorino Respighi (1879–1936) ning inglise helilooja Frederick Deliuse (1862–1934) muusikas.

TELL VANA

Impressionism (impression, e. k. mulje) jõudis kunstisse varem kui muusikasse.

Seda sõna kasutati esimest korda 1870-ndatel aastatel prantsuse maalikunsti kontekstis.

Kunst – esimene impressionistlik maal on Claude Monet' (1840–1926) (Vikipeedia) "Impressioon. Tõusev päike" (1873) (Vikipeedia). (#Kunst). Antud kunstisuunas pööratakse suurt tähelepanu pooltoonidele ja nüanssidele. Teiste impressionistlike maalikunstnikke hulka kuuluvad tuntumatena veel Edgar Degas (1834–1917) (Vikipeedia), Pierre-Auguste Renoir (1841–1919) (Vikipeedia) ja Édouard Manet (1832–1883) (Vikipeedia). Maalikunstnikud soovisid jäädvustada (mh kiirete pintslilöökidega) hetkemuljeid ja vahelduvaid valgusefekte. Loe edasi ja vaata näiteid kunstiabi portaalis. Loe ja vaata kunstipeatüki Impressionism ja Impressionismi näited.

Kirjandus – siin avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina (Vikipeedia) Charles-Pierre Baudelaire´i (1821–1867) (Vikipeedia), Paul Verlaine´i (1844–1896) (Vikipeedia), Stéphane Mallarmé (1842–1898) (Vikipeedia) ja Maurice Maeterlinck (1862–1949) (Vikipeedias) loomingus eelkõige (#Kirjandus). Võrdle ka kunstipeatüki Sümbolism.

Muusikasse jõudis impressionism 19. sajandi lõpupoole ja avaldus täielikult 20. sajandi esimeses pooles (Vikipeedia). 

Muusika – keskendub õrnhabraste hetkemeeleolude ja nende ilu nautimisele. Ülekandmine muusikasse on siiski problemaatiline, sest voolu peaesindaja, prantsuse helilooja Claude Debussy (1862–1918) (Vikipeedia) eitas seda terminit ja tundis end seostatud rohkem sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga. Teine põhiesindaja on prantsuse helilooja Maurice Ravel (1875–1937) (Vikipeedia), kuid Ravel ise pidas ennast pigem klassitsistlikuks heliloojaks.

Impressionism on seotud ka pealkirjadega, mis asuvad tihti alles teose lõpus (nt Debussy‘ prelüüdid klaverile): luuakse kõlapildid, mis kutsuvad esile suurendatud peenestatuse astme ja sugestiooni (sisendusjõu) abil looduslik-müütilise atmosfääri.

Heliloomingus hakati aina enam kasutama täistoonlaadi ja pentatoonikat (=IV). Klassikaliselt kindla piirjoontega teema asendus voolava kõlavärvirikka meloodiaga (=IV), kooskõlad ei olnud ainult enam seotud klassikalise harmoonia reeglitega (=IV), selgepiiriline vorm asendus vaba voolavusega ning sarnanes tihtipeale kogunisti improvisatsioonile (=IV). Tähelepanu pöörati erinevate instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Heliloojad kirjutasid programmilist muusikat, kunstnikute ja heliloojate huviorbiidis oli inimese suhe loodusega ka psühholoogilised seisundid. 

Impressionism avaldub heliloomingus järgmiselt:

täistoonlaad, pentatoonika, kirikulaadid noon-, undeetsim- ja tertsdeetsimakrodid (tihti ilma põhihelita) lahendamata akordid akordide paralleeljuhtimine: see oli klassikalis-romantilises muusikas keelatud eksootilise ja Euroopa-välise muusika mõju: Gamelani muusika (Vikipeedia) - Indoneesia e Jaava muusika, sellega tutvus Debussy Pariisi maailmanäitusel 1889. aastal (Vikipeedia ingl. k.) takti põhirõhkude looritamine (hägustamine/hajutamine) rütmikas peenestatud instrumentatsioon (pillide kasutus) vormieksperimendid Debussy ja Raveli heliloomingu võrdlus (Garšnek 2004)

Võrreldes kahe meistri, Debussy ja Raveli heliloomingut, võib nende teostes ühisjoonte – rafineeritud koloriiditaju ja nn puhaste tämbritega orkestreerimine – kõrval leida ka põhimõttelisi erinevusi. Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini.

Impressionism langeb kokku Debussy loomisajaga 1890ndatest aastani 1918, kuid jätkub Raveliga 1930. aastateni. Selle mõju on ka hiljem suur, ka väljaspool prantsuse kultuuriruumi: Manuel de Falla (1876–1946) (Vikipeedia) Hispaanias, Ottorino Respighi (1879–1936) (Vikipeedia) Italias, Frederick Delius (1862–1934) (Vikipeedia ingl. k.) Inglismaal.

Piltide litsentsid: Monet "Impressioon. Tõusev päike" (1873) (Avalik omand), Claude Debussy (Avalik omand), Maurice Ravel (Avalik omand)

Claude Monet (1840–1926) "Impressioon. Tõusev päike" (1873), Claude Debussy (1862–1918), Maurice Ravel (1875–1937)

Kasutatud kirjandus

Barraqué, J. (1964). Debussy. Mit Selbstzeugnissen und Bilddokumenten [Autobiograafiliste ja pildidokumentidega]. Reinbek bei Hamburg: Rowohlt. 

Garšnek, I. (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita.

Jõgiste, M.; Raud, J.; Tähis, H.; Saue, H. (2014). 19.-20. sajandivahetuse kunst ja muusika. Mahler. Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad (õpiobjekt). Tartu: Tartu Ülikool.

Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita.

Randmann-Mihkla, T.  (2012/2016). Impressionism - 19.saj lõpp. Kunstiabi. Weebly. Läänemaa Ühisgümnaasium. 

Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Vana variant: Impressionism (tell+show1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/2989>

Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube, ERR Klassikaraadio jt on viidatud linkidena teksti sees.

Heliloojad valitud loomingunäidetega

Claude Debussy (1862–1918)

Claude Debussy (1862–1918) – peetakse muusikalise impressionismi alusepanijaks ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta sündis Pariisi lähedal (Saint-Germain-en-Laye) muusikaga vähe seotud perre ja ei saanud algharidust. Esimesed klaveritunnid 1868 itaalia õpetaja juures, 1870 annab talle klaveritunde (väidetavalt Chopini juures õppinud) Marie Mauté de Fleurville. Asus Pariisi Konservatooriumis õppima muusikat (klaverit ja harmooniat) alates 1872. a-st. 1880 paiku oli ta vene kunstitoetaja (kes mh toetas Tšaikovskit) Nadežda von Meck'i isiklik pianist ja õpetaja, tänu sellele reisis palju. Samal ajal jätkas kompositsiooniõpinguid Ernest Guiraud' juures Pariisi Konservatooriumis. 1884 võitis Debussy nn Rooma auhind Prix de Rome, Vikipeedia) viibimiseks stipendiumiga Roomas Villa Medici's 1885–1887) kantaadiga "L'enfant prodique" (Kadunud poeg). 1888–1889 külastas Debussy Wagneri festivali Bayreuthis ja sai tuttavas prantsuse sümbolistlike kirjanikega (Mallarmé, Baudelaire, Verlain). 1889 külastas ta Pariisi maailmanäitust ja tutvus Kaug-Ida muusikaga (nt indoneesia Gamelani muusika. Tuntumate klaveriteoste hulgas sellel ajal on "Deux Arabesques" (1888, Kaks arabeski), "Bergamasque'i süit" (Suite bergamasque) (sisaldab loo Kuuvalgus (Clair de Lune), 1890), "Reverie" (1890, e. k. Unistus). Tuntumate orkestriteoste hulgas on "Fauni pärastlõuna" (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1892–1894, inspireeritud Mallarmé luulest, peetakse esimeseks nüüdismuusika teoseks; 1912 lõi Vaslav Nijinsky samanimelise balleti selle muusika juurde), "Nocturnes" (1899/1900) (e. k. Nokturnid e ööpalad, triptühhon orkestrile ja naiskoorile). Debussy pidas boheemliku ja värvika eraelu ja kogus tuntust. Sajandi vahetusel tõi ta välja oma ainukese ooperi, viievaatelise "Pelléas et Mélisande" (Pelléas ja Mélisande, 1892–1902, tekst: Maeterlinck) (Vikipeedia ingl. k.) Uuel sajandil kirjutas ta orkestriteostena nt "La Mer" (1905, e. k. Meri) ja "Images" (1909/1911, e. k. Pildid), klaveriteostest veel "Children's Corner" (1909, e. k. Lastenurk) ja "Preludes" (1910–1913, e. k. Prelüüdid e eelmängud) ja tuntud on ka tema Viulisonaat (1916/17). Debussy haigestus 1909 vähki ja sellesse ka suri 1918.

Debussy muusikakriitikuna – 1901. a. pakuti Debussy'le kirjutada muusikakriitikat Pariisi juhtivale kirjanduse ja kunsti ajakirjale La revue blanche, mida ta vastu võttis (mh ka rahalistel põhjustel). Selleks, et edastada tugevat kriiitkat oma ajastu muusika ja publiku kohta, kasutas ta nn alter ego (teise mina) tegelasena “Monsieur Croche” (härra Kaheksandiknoot) "Antidilettant", kellega ta pidas fiktivseid dialooge (eeskuju oli Paul Valéry' "Monsieur Teste"). Esimene artikkel ilmus 1. aprillil 1901. a, kuid ta lõpetas kirjutamise juba ka samal aastal. 1905 küsis teine prantsuse ajakiri Mercure musical  artikleid ja ta jätkas kirjutamisega. 1913. a koostas Debussy valiku oma tekstidest käsikirja, et neid välja anda, mis jäi aga I MS'i tõttu teostamatuks, alles vahetult enne oma surma, 1918, toimetas ta neid veelkord ja see ilmus raamatuna alles peale tema surma, 1921.

Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, luban ma endale paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Te leiate selles veerus seega rohkem tõelisi ja ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat; […] Ja lõpuks: jäägem palun sõna „muljed“ juurde, mille juurde ma ka ise jään, et see jätaks mulle vabadust hoidmaks minu tunnetusi parasiitlikust esteetikast puhtana. (Debussy 1982: 25–26)

"Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta on sulandunud ühte loodusega ja kuuleb harmooniaid, mis ei sobi teie koolitarkusega kokku... Muusikud kuulavad ainult sellist muusikat, mis on kirjutatud koolituse saanud [heliloojatelt], loodusest pärit muusikat nad mitte kunagi ei kuule. Päikesetõusu vaadata on palju kasulikum kui kuulata Pastoraalsümfooniat. Mis kasu on teil oma arusaamatust kunstist? Kas te ei peaks välja juurutama kõike seda parasiitlikku keerulisust, mis meenutab tresoori peent mehhanismi? Te ei jõua kuhugi, sest te ei tea muud kui seda muusikat ja kuuletute jõhkratele, läbipaistmatutele seadustele. Teie ees kummardatakse ülespuhutud sõnadega, seejuures pole muud kui kelmid! [Olete] ahvi ja teenindaja vahepealsed. (Debussy 1982: 55–56)

Igatahes püüan unustada levinud muusikat, sest see takistab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Miks jääda selle juurde, mida tuntakse niikuinii?'' (Debussy 1982: 54)

Helilooming – klaverimuusikas näitab uut väljenduslaadi kõlaregistrite peenekoelise kasutamise, faktuuri mitmeplaanilisuse, harmoonilisse tausta peidetud meloodiliste liinide, kaugete helistike ootamatu vastandamise, arpedžode, figuratsioonide ja kiirelt voolavate passaažide kujul. Sümfoonilistest teostest peetakse "Fauni pärastlõuna" (1892–1894) eriti uuenduslikuks ja nüüdismuusika alguseks (kuulus alguse flöödisoolo ja sellele järgnevad pastelsed orkestrivärvid on selle võrdkujuks). Oma ooperis "Pelléas ja Mélisande" (1892–1902) loobub ta traditsioonilisest numbriooperist ning ka Wagneri tervikkunstiteose põhimõttetest, süžee ei ole lihtne jälgida ja ta käsitleb tegelasi pigem abstraktestes kategooriates − Inimene, Surm, Armastus, Saatus.

KUULAMISNÄIDE 1: Clair de Lune (Kuuvalgus) "Bergamasque'i süit", noodiga versioon YT 04:52; Umi Garrett (12 a) Houston, 2012, YT 06:07; blogija pianoTV analüüs (tavakuulajale) YT 12:23

KUULAMISNÄIDE 2: Fauni pärastlõuna, hr-Sümfooniaorkester (Andrés Orozco-Estrada), Vana Ooper Frankfurt, 2014, YT 11:45

KUULAMISNÄIDE 3: Prelüüdid raamat 1 ja 2, pianist Krystian Zimerman, noodiga, YT 01:22:13

KUULAMISNÄIDE 4: La Mer (Meri) Lucerne Festival Orchestra (Claudio Abbado), 2003, YT 26:48; La Mer (Meri), hr-Sümfooniaorkester (Paavo Järvi), Rheingau Musik Festival 2012

KUULAMISNÄIDE 5: Pelléas et Mélisande, ooper, Komische Oper Berlin (Jordan de Souza), 2017 YT etendus algab 08:52

KUULAMISNÄIDE 6: Children's Corner, pianist Benjamin Moser, YT 16:41; versioon noodi ja liikuvate kättega, Paul Barton, 2017, YT 16:45 

Loe edasi: 

Claude Debussy (1982). Monsieur Croche - Sämtliche Schriften und Interviews [Härra Kaheksandiknoot - Kõik kirjad ja intervjuud]. Stuttgart: Reclam Verlag.

Tsitaadi katkendeid eesti keelde tõlkinud: Lock, G. (2008). „Kriitikal peaks olema peale julguse laita ka julgust tunnustada.“ Tasakaalustatud muusikakriitikast Eduard Hanslicki, Claude Debussy ja Carl Dahlhausi valgusel. Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev: Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev, Tallinna Ülikool, november 2006 (toim. M. Männik-Kirme, R. Veidemann). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 212−222 [tsitaadid loetavad ka G. Locki TLÜ Muusikakriitika erikursuse veebilehel].

Maurice Ravel (1875–1937)

Maurice Ravel (1875–1937) – sündis Ciboure'is (Baskimaal) Hispaania piiri ääres. 14-aastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi õppides klaverit ja kompositsiooni, õppingud kestsid kaua: 1889–1895, 1897–1900. Ravel kandideeris aastail 1900–1905 korduvalt Rooma auhinnale, kuid ta ei saanud mitte kunagi esimest kohta, see (ja tema välja kukkumine esimesest voorust) viis 1905 lausa avaliku skandaali ja Pariisi konservatooriumi rektori tagasiastumiseni. On ka väidetud, et Ravel pakkus konkursile mh liigakadeemilisust parodeerivaid teoseid (Pariisi konservatoorium oli tuntud oma akadeemilisuse ja konservatiivsuse poolest).

Pärast skandaali sõitis Ravel puhkamise eesmärgil sõpradega Amsterdami, sealt kirjutas ta ühele teisele sõbrale kirja teel: 

Eile oli ekskursioon Alkmaari... Teel oli suurepärane vaade. Järv tuuleveskitega ümberpiiratud. Põldudel tuuleveskisid horisondini... Vaadates seda mehhaanilist vaatepilti võib jääda mulje endastki kui automaton'ist (automatiseeritud masinast)... Aga ma hakkan asju salvestama [ladustama, koguma] ja ma usun, et paljud asjad hakkavad selgekski saama sellel reisil. Igatahes olen praegusel hetkel absoluutselt õnnelik ja oli ilmselt minust mitte õige olla ärevuses meeleheite momendi tõttu. Sa tead, kui võimeline ma olen kandma kõige traagilisemaid asju, ning, jumal hoidku, on halvemaid asju kui need! (Orenstein 1967: 476)

Arbie Orenstein kommenteerib, et Ravel oligi aastail 1905–1908 tõepoolest "asju salvestamas [ladustamas, kogumas]", see oli külluslik ja oluliselt produktiivne aeg tema jaoks. Esimeses maailmasõjas soovis Ravel ise sõjaväkke astuda, et oma kodumaad Prantsusmaad sakslaste eest kaitsta, õnneks ei pidanud ta vigastuse tõttu kaua teenima.

Tähtsamatest teostest tuleb mainida kronoloogilises järjekorras: "Pavane pour une infante défunte" klaverile (1899, Pavane surnud lapsele), "Jeu d'eau" klaverile (1901, Veemängud), "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile (1903), "Miroirs" (1904–1905, Peeglid, süit klaverile), "Rapsodie espagnole" orkestrile (1908, Hispaania rapsoodia), triptühhon "Gaspard de la nuit" (1908, Öine Gaspard, inspireeritud romantsimiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi loomingust), esimene ooper "L'heure espagnole" (1909, Hispaania tund), "Ma Mère l'Oye" orkestrile ja versioonina ka kahele klaverile (1910, Hane-ema), ballett "Daphnis ja Chloé" (1912), kuueosaline süit "Le tombeau de Couperin" klaverile (1917, Couperini haud, pühendatud helilooja 250. sünniaastapäevale, pöördub tagasi barokiajastu tantsude juurde), teine ooper "L'enfant et les sortileges" (1920–1925, laps ja võlumaailm, ühevaatuseline, balletti sugemetega), kontsertrapsoodia "Tzigane" viiulile ja orkestrile ja versioonina ka klaverile (1924, Mustlanna), "Boléro" orkestrile (1928), Klaverikontsert d-duur vasakule käele (1930, Paul Wittgensteinile, kes oli esimeses MS's kaotanud parema käe), klaverikontsert g-duur (1931, Marguerite Longile)

Ravel oma loomemeetodist

Kui Ravel pidas loenguid Rice Instituudis (Houston, Texas, USA) aprillis 1928, kirjeldas ta oma loomemeetodit järgmiselt: 

Oma enda loometöös arvan, et üldiselt on vajalik selline pikk ja teadlik kujunemise e tiinuse aeg. Sellel ajal ma järk-järgult näen kasvava täpsusega, milline vorm ja areng vastaval teosel peaks olema tervikuna. Ma võin seega olla hõivatud aastaid ilma ühegi noodi kirjutamata sellele teosele - pärast seda kirjutamine läheb suhteliselt kiiresti; kuid vajan endiselt palju aega selleks, et eemaldada kõik, mis võib olla liigne (tarbetud), eesmärgiga teostada nii terviklikult kui võimalik igatsetud lõplikku selgust. Siis on aeg sõnastada uusi ideid järgmisele teosele, kuid seda ei saa sundida kunstlikult, sest need ilmnevad ainult vabatahtlikult ja on sageli ajendatud mõnest väga kaugest tajust, ilma, et need oleksid vormi võtnud kõik neid aastaid. (Orenstein 1967: 468) 

Helilooming – konkreetsem kui Debussy'l, barokkmuusika stillisatsioonid, klassitsistlik vormiselgus, kuid ka impressionistlik koloriit. Kiindus Hispaania kultuuri ning kasutas ja džässi, mõlemad kajastuvadki tema muusikas.

KUULAMISNÄIDE 1: Pavane surnud lapsele, pianist Jean-Philippe Collard, YT 06:24

KUULAMISNÄIDE 2: Miroirs (Peeglid) süit klaverile (Vikipeedia ingl. k., Vikipeedia sks. k.), pianist Louis Lortie, YT 55:36

KUULAMISNÄIDE 3: Hispaania rapsoodia, Pittsburgh Symphony Orchestra (Lorin Maazel), Musikfest Bremen, 1994, YT

KUULAMISNÄIDE 4: Gaspard de la nuit, pianist Ivo Pogorelich, YT 23:55

KUULAMISNÄIDE 5: "Daphnis et Chloé" süit nr 2, hr-Sümfooniaorkester (Daniel Smith), Vana Ooper Frankfurt, 6. rahvusvaheline dirigeerimisvõistlus Sir Georg Solti 2012 (1. kandidaat, 2. auhind) YT 19.05

KUULAMISNÄIDE 6: Tzigane (rapsoodia viiulile ja orkestrile), Moskva Linna Sümfoonia "Vene Sümfoonia", solist Maxim Vengerov (dirigent Dmitri Jurowski), 2011 YT 09:43

KUULAMISNÄIDE 7: Couperin haud, pianist Ronald Brautigam, YT 26:01

KUULAMISNÄIDE 8: Bolero, Viini Filharmoonikud (Gustavo Dudamel), Lucerne Festival 2010, YT 17:31

Loe edasi: 

Orenstein, A. (1967). Maurice Ravel's creative process [Maurice Raveli loomeprotsess]. The Musical Quarterly, Vol. 53, No. 4, 467–481 [PDF veebis]

Vana variant: Impressionism (tell+show1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/2989>

SHOW

Timeline: Debussy, Ravel Headline Main timeline heading goes here (first page)

Debussy, Ravel Body Text The main timeline body goes here (first page). Impressionismi põhiesindajad Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0

0 Background image An image to display as background. Background imageEdit imageEdit copyright Height The height in pixels

600

Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1873

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1873 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

"Impressioon. Tõusev päike" Body text Body for the date entry Claude Monet' (1840–1926) maal, mida on peetud esimeseks impressionismi näiteks kunstis.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1890

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1890 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Impressionism muusikas Body text Body for the date entry Muusikasse jõudis impressionism 19. sajandi lõpupoole ja avaldus täielikult 20. sajandi esimeses pooles.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1862

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1862 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1918 Headline Headline for the date entry

Claude Debussy Body text Body for the date entry Prantsuse impressionismi peaesindaja.

Kuid ta eitas seda terminit ja tundis end seostatud rohkem sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1875

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1875 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1937 Headline Headline for the date entry

Maurice Ravel Body text Body for the date entry Prantsuse impressionismi teine peaesindaja.

Kuid ta ise pidas ennast pigem klassitsistlikuks heliloojaks.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1868

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1868 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1870 Headline Headline for the date entry

Debussy: klaveritunnid Body text Body for the date entry Esimesed klaveritunnid 1868 itaalia õpetaja juures.

1870 annab talle klaveritunde (väidetavalt Chopini juures õppinud) Marie Mauté de Fleurville.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1872

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1872 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Debussy: Pariisi Konservatoorium Body text Body for the date entry Asus Pariisi Konservatooriumis õppima muusikat (klaverit ja harmooniat).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1880

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1880 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Debussy: pianist, helilooja ja Pariisi Konservatoorium Body text Body for the date entry Oli vene kunstitoetaja (kes mh toetas Tšaikovskit) Nadešda von Meck'i isiklik pianist ja õpetaja, tänu sellele reisis palju.

Samal ajal jätkas kompositsiooniõpinguid Ernest Guiraud' juures Pariisi Konservatooriumis.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1884

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1884 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Debussy: helilooja ja Rooma auhind Body text Body for the date entry Võitis nn Rooma auhind (Prix de Rome) viibimiseks stipendiumiga Roomas Villa Medici's (1885–1887) kantaadiga "L'enfant prodique" (Kadunud poeg).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1888

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1888 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1889 Headline Headline for the date entry

Debussy: helilooja, Wagner, sümbolistid Body text Body for the date entry Külastas Wagneri festivali Bayreuthis ja sai tuttavas prantsuse sümbolistlike kirjanikega (Mallarmé, Baudelaire, Verlain).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1889

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1889 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Debussy: helilooja ja Kaug-Ida muusika Body text Body for the date entry Külastas Pariisi maailmanäitust ja tutvus Kaug-Ida muusikaga (nt indoneesia Gamelani muusika).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1888

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1888 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1890 Headline Headline for the date entry

Debussy: helilooja Body text Body for the date entry Tuntumate klaveriteoste hulgas sellel ajal on "Deux Arabesques" (1888, Kaks arabeski), "Bergamasque'i süit" (Suite bergamasque) (sisaldab loo Kuuvalgus (Clair de Lune), 1890), "Reverie" (1890, e. k. Unistus).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1892

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1892 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1902 Headline Headline for the date entry

Debussy: helilooja Body text Body for the date entry Tuntumate orkestriteoste hulgas on "Fauni pärastlõuna" (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1892–1894, inspireeritud Mallarmé luulest, peetakse esimeseks nüüdismuusika teoseks), "Nocturnes" (1899/1900) (e. k. Nokturnid e ööpalad, triptühhon orkestrile ja naiskoorile)

Ainuke ooper, viievaateline "Pelléas et Mélisande" (Pelléas ja Mélisande, 1892–1902, tekst: Maeterlinck)

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1905

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1905 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1918 Headline Headline for the date entry

Debussy: helilooja Body text Body for the date entry Orkestriteosed: mh "La Mer" (1905, e. k. Meri) ja "Images" (1909/1911, e. k. Pildid).

Klaveriteosed: mh "Children's Corner" (1909, e. k. Lastenurk) ja "Preludes" (1910–1913, e. k. Prelüüdid e eelmängud)

Kammermuusika: Viulisonaat (1916/17)

Haigestus 1909 vähki ja sellesse ka suri 1918.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1901

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1901 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Debussy: muusikakriitik Body text Body for the date entry Talle pakuti kirjutada muusikakriitikat Pariisi juhtivale kirjanduse ja kunsti ajakirjale La revue blanche, mida ta vastu võttis (mh ka rahalistel põhjustel). Selleks, et edastada tugevat kriiitkat oma ajastu muusika ja publiku kohta, kasutas ta nn alter ego (teise mina) tegelasena “Monsieur Croche” (härra Kaheksandiknoot) "Antidilettant", kellega ta pidas fiktivseid dialooge (eeskuju oli Paul Valéry' "Monsieur Teste"). Esimene artikkel ilmus 1. aprillil 1901. a, kuid ta lõpetas kirjutamise juba ka samal aastal.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1905

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1905 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Debussy: muusikakriitik Body text Body for the date entry Teine prantsuse ajakiri Mercure musical küsis artikleidja ta jätkas kirjutamisega.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1913

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1913 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Debussy: muusikakriitik Body text Body for the date entry Koostas valiku oma tekstidest käsikirja, et neid välja anda, mis jäi aga I MS'i tõttu teostamatuks, alles vahetult enne oma surma, 1918, toimetas ta neid veelkord ja see ilmus raamatuna alles peale tema surma, 1921.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1901

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1901 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

La revue blanche: Debussy ja härra Kaheksandiknoot Body text Body for the date entry Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, luban ma endale paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Te leiate selles veerus seega rohkem tõelisi ja ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat; […] Ja lõpuks: jäägem palun sõna „muljed“ juurde, mille juurde ma ka ise jään, et see jätaks mulle vabadust hoidmaks minu tunnetusi parasiitlikust esteetikast puhtana. (Debussy 1982: 25–26)

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1901

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1901 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

La revue blanche: Debussy ja härra Kaheksandiknoot Body text Body for the date entry Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta on sulandunud ühte loodusega ja kuuleb harmooniaid, mis ei sobi teie koolitarkusega kokku... Muusikud kuulavad ainult sellist muusikat, mis on kirjutatud koolituse saanud [heliloojatelt], loodusest pärit muusikat nad mitte kunagi ei kuule. Päikesetõusu vaadata on palju kasulikum kui kuulata Pastoraalsümfooniat. Mis kasu on teil oma arusaamatust kunstist? Kas te ei peaks välja juurutama kõike seda parasiitlikku keerulisust, mis meenutab tresoori peent mehhanismi? Te ei jõua kuhugi, sest te ei tea muud kui seda muusikat ja kuuletute jõhkratele, läbipaistmatutele seadustele. Teie ees kummardatakse ülespuhutud sõnadega, seejuures pole muud kui kelmid! [Olete] ahvi ja teenindaja vahepealsed. (Debussy 1982: 55–56)

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1901

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1901 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

La revue blanche: Debussy ja härra Kaheksandiknoot Body text Body for the date entry Igatahes püüan unustada levinud muusikat, sest see takistab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Miks jääda selle juurde, mida tuntakse niikuinii? (Debussy 1982: 54)

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1889

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1889 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1900 Headline Headline for the date entry

Ravel: õppingud Pariisi Konservatooriumis Body text Body for the date entry 14-aastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi õppides klaverit ja kompositsiooni: 1889–1895, 1897–1900.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1900

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1900 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1905 Headline Headline for the date entry

Ravel: helilooja ja Rooma auhind - skandaal Body text Body for the date entry Kandideeris korduvalt Rooma auhinnale, kuid ta ei saanud mitte kunagi esimest kohta, see (ja tema välja kukkumine esimesest voorust) viis 1905 lausa avaliku skandaali ja Pariisi konservatooriumi rektori tagasiastumiseni.

On ka väidetud, et Ravel pakkus konkursile mh liigakadeemilisust parodeerivaid teoseid (Pariisi konservatoorium oli tuntud oma akadeemilisuse ja konservatiivsuse poolest).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1905

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1905 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Ravel: pärast Rooma auhinna skandaali Body text Body for the date entry Pärast skandaali sõitis Ravel puhkamise eesmärgil sõpradega Amsterdami, sealt kirjutas ta ühele teisele sõbrale kirja teel:

Eile oli ekskursioon Alkmaari... Teel oli suurepärane vaade. Järv tuuleveskitega ümberpiiratud. Põldudel tuuleveskisid horisondini... Vaadates seda mehhaanilist vaatepilti võib jääda mulje endastki kui automaton'ist (automatiseeritud masinast)... Aga ma hakkan asju salvestama [ladustama, koguma] ja ma usun, et paljud asjad hakkavad selgekski saama sellel reisil. Igatahes olen praegusel hetkel absoluutselt õnnelik ja oli ilmselt minust mitte õige olla ärevuses meeleheite momendi tõttu. Sa tead, kui võimeline ma olen kandma kõige traagilisemaid asju, ning, jumal hoidku, on halvemaid asju kui need! (Orenstein 1967: 476)

Arbie Orenstein kommenteerib, et Ravel oligi aastail 1905–1908 tõepoolest "asju salvestamas [ladustamas, kogumas]", see oli külluslik ja oluliselt produktiivne aeg tema jaoks.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1914

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1914 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Ravel: helilooja ja I Maailmasõda Body text Body for the date entry Esimeses maailmasõjas soovis Ravel ise sõjaväkke astuda, et oma kodumaad Prantsusmaad sakslaste eest kaitsta, õnneks ei pidanud ta vigastuse tõttu kaua teenima.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1899

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1899 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1931 Headline Headline for the date entry

Ravel: helilooming (valik) Body text Body for the date entry Tähtsamatest teostest tuleb mainida kronoloogilises järjekorras: "Pavane pour une infante défunte" klaverile (1899, Pavane surnud lapsele), "Jeu d'eau" klaverile (1901, Veemängud), "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile (1903), "Miroirs" (1904–1905, Peeglid, süit klaverile), "Rapsodie espagnole" orkestrile (1908, Hispaania rapsoodia), triptühhon "Gaspard de la nuit" (1908, Öine Gaspard, inspireeritud romantsimiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi loomingust), esimene ooper "L'heure espagnole" (1909, Hispaania tund), "Ma Mère l'Oye" orkestrile ja versioonina ka kahele klaverile (1910, Hane-ema), ballett "Daphnis ja Chloé" (1912), kuueosaline süit "Le tombeau de Couperin" klaverile (1917, Couperini haud, pühendatud helilooja 250. sünniaastapäevale, pöördub tagasi barokiajastu tantsude juurde), teine ooper "L'enfant et les sortileges" (1920–1925, laps ja võlumaailm, ühevaatuseline, balletti sugemetega), kontsertrapsoodia "Tzigane" viiulile ja orkestrile ja versioonina ka klaverile (1924, Mustlanna), "Boléro" orkestrile (1928), Klaverikontsert d-duur vasakule käele (1930, Paul Wittgensteinile, kes oli esimeses MS's kaotanud parema käe), klaverikontsert g-duur (1931, Marguerite Longile)

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1928

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1928 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Ravel: helilooja oma loomemeetodist Body text Body for the date entry Kui Ravel pidas loenguid Rice Instituudis (Houston, Texas, USA) aprillis 1928, kirjeldas ta oma loomemeetodit järgmiselt:

Oma enda loometöös arvan, et üldiselt on vajalik selline pikk ja teadlik kujunemise e tiinuse aeg. Sellel ajal ma järk-järgult näen kasvava täpsusega, milline vorm ja areng vastaval teosel peaks olema tervikuna. Ma võin seega olla hõivatud aastaid ilma ühegi noodi kirjutamata sellele teosele - pärast seda kirjutamine läheb suhteliselt kiiresti; kuid vajan endiselt palju aega selleks, et eemaldada kõik, mis võib olla liigne (tarbetud), eesmärgiga teostada nii terviklikult kui võimalik igatsetud lõplikku selgust. Siis on aeg sõnastada uusi ideid järgmisele teosele, kuid seda ei saa sundida kunstlikult, sest need ilmnevad ainult vabatahtlikult ja on sageli ajendatud mõnest väga kaugest tajust, ilma, et need oleksid vormi võtnud kõik neid aastaid. (Orenstein 1967: 468)

Impressionism (show2) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4879>

ASK

Impressionism (ask1)*

Impressionism (impression, e. k. mulje) jõudis *kunstisse* varem kui *muusikasse* .

Seda sõna kasutati esimest korda 1870-ndatel aastatel prantsuse *maalikunsti* kontekstis: Claude Monet' (1840–1926) maal "Impressioon. Tõusev päike" (1873).

Muusikasse jõudis impressionism *19. sajandi* lõpupoole ja avaldus täielikult *20. sajandi* esimeses pooles. 

Muusika – keskendub õrnhabraste hetkemeeleolude ja nende ilu *nautimisele* . Ülekandmine muusikasse on siiski problemaatiline, sest voolu peaesindaja, prantsuse helilooja *Claude Debussy* (1862–1918) eitas seda terminit ja tundis end seostatud rohkem *sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga* . Teine põhiesindaja on prantsuse helilooja *Maurice Ravel* (1875–1937), kuid Ravel ise pidas ennast pigem *klassitsistlikuks heliloojaks* .

Impressionism on seotud ka *pealkirjadega*, mis asuvad tihti alles teose lõpus (nt Debussy‘ prelüüdid klaverile): luuakse kõlapildid, mis kutsuvad esile suurendatud peenestatuse astme ja sugestiooni (sisendusjõu) abil *looduslik-müütilise atmosfääri* .

Võrreldes kahe meistri, Debussy ja Raveli heliloomingut, võib nende teostes ühisjoonte – *rafineeritud koloriiditaju* ja nn puhaste tämbritega orkestreerimine – kõrval leida ka põhimõttelisi erinevusi. Ravel eelistab iseloomulikult *erksaid*, aktiivseid ja sageli küllalt *keerulisi* rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa *lihtsam* ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4868>

Impressionism (ask2)**

Debussy peetakse muusikalise impressionismi alusepanijaks ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks.

TrueFalse Kontrolli Debussy pidas ennast ise impressionistlikuks heliloojaks.

TrueFalse Kontrolli Ravel ise pidas ennast pigem klassitsistlikuks heliloojaks.

TrueFalse Kontrolli Debussy ei tegelenud eksootilise ja Euroopa-välise muusikaga.

TrueFalse Kontrolli Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum.

TrueFalse Kontrolli Esimeses maailmasõjas soovis Ravel ise sõjaväkke astuda, et oma kodumaad kaitsta, ta pidi kahjuks kaua teenima.

TrueFalse Kontrolli Debussy klaverimuusikas näitab uut väljenduslaadi kõlaregistrite peenekoelise kasutamise, faktuuri mitmeplaanilisuse, harmoonilisse tausta peidetud meloodiliste liinide, kaugete helistike ootamatu vastandamise, arpedžode, figuratsioonide ja kiirelt voolavate passaažide kujul.

TrueFalse Kontrolli Debussy ooperis "Pelléas ja Mélisande" on süžee lihtne jälgida, tegemist on numbriooperiga ja tegelased on konkreetsed tegijad.

TrueFalse Kontrolli Debussy ei saanud kunagi Rooma auhinda, Ravel seevastu sai selle viis korda lausa.

TrueFalse Kontrolli 1905 põhjustas Raveli taaskordne kandideerimine Rooma auhinnale skandali, Pariisi konservatooriumi rektor pidi tagasi astuma. Väidetakse, et Ravel et Ravel pakkus konkursile mh liigakadeemilisust parodeerivaid teoseid.

TrueFalse Kontrolli Debussy ei kirjutanud mitte kunagi midagi kriitilist enda kaasaja muusika, muusikute ega kuulajate kohta.

TrueFalse Kontrolli Debussy orkestriteost "Fauni pärastlõuna" (Prélude à l'après-midi d'un faune), peetakse esimeseks nüüdismuusika teoseks.

TrueFalse

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4872>

Impressionism (ask3)**

Impressionism avaldub heliloomingus järgmiselt:

- täistoonlaad, *pentatoonika*, kirikulaadid noon-, undetsiimi ja treedetsiimiakkordid (tihti ilma põhihelita), *kvint-kvart-akordid*

- *lahendamata* akkordid akkordide *paralleljuhtimine*: see oli klassikalis-romantilises muusikas keelatud

- *eksootilise* ja Euroopa-välise muusika mõju: Gamelani muusika - Indoneesia e Jaava muusika, sellega tutvus Debussy Pariisi *maailmanäitusel* 1889

- takti põhirõhkude *looritamine* rütmikas

- peenestatud *instrumentatsioon*

- *vormi*eksperimendid

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4871>

Impressionism (ask4)***

Kui Ravel pidas loenguid Rice Instituudis (Houston, Texas, USA) aprillis 1928, kirjeldas ta oma loomemeetodit järgmiselt:

Markeeri hiirega kõik sõnad ja fraasid, mis iseloomustavad Raveli loomemeetodit ja muusikalisi termineid. Sidesõnu nagu ja ei ole tarvis klikata. Ülesande eesmärk ei ole tabada perfektselt kõik sõnad või markeerida tervet tsitaati, vaid jõuda võimalikult lähedale Raveli mõttetele.

Oma enda loometöös arvan, et üldiselt on vajalik selline *pikk* ja *teadlik* *kujunemise* e *tiinuse* *aeg*. Sellel ajal ma *järk-järgult* *näen* *kasvava* *täpsusega*, milline *vorm* ja *areng* vastaval teosel peaks olema *tervikuna*. Ma võin seega olla hõivatud aastaid ilma ühegi *noodi* *kirjutamata* sellele teosele - pärast seda kirjutamine läheb *suhteliselt* *kiiresti*; kuid vajan endiselt *palju* *aega* selleks, et *eemaldada* *kõik*, mis võib olla *liigne* *(tarbetud)*, eesmärgiga *teostada* nii *terviklikult* kui *võimalik* *igatsetud* *lõplikku* *selgust* . Siis on aeg sõnastada *uusi* *ideid* *järgmisele* *teosele*, kuid seda *ei* *saa* *sundida* *kunstlikult*, sest need ilmnevad *ainult* *vabatahtlikult* ja on sageli *ajendatud* *mõnest* *väga* *kaugest* *tajust*, ilma, et need oleksid vormi võtnud kõik neid aastaid. (Orenstein 1967: 468)

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4870>

Impressionism (ask5)***

Debussy muusikakriitikuna – 1901. a. pakuti Debussy'le kirjutada muusikakriitikat Pariisi juhtivale kirjanduse ja kunsti ajakirjale La revue blanche, mida ta vastu võttis (mh ka rahalistel põhjustel). Selleks, et edastada tugevat kriiitkat oma ajastu muusika ja publiku kohta, kasutas ta nn alter ego (teise mina) tegelasena “Monsieur Croche” (härra Kaheksandiknoot) "Antidilettant", kellega ta pidas fiktivseid dialooge (eeskuju oli Paul Valéry' "Monsieur Teste"). Esimene artikkel ilmus 1. aprillil 1901. a, kuid ta lõpetas kirjutamise juba ka samal aastal. 1905 küsis teine prantsuse ajakiri Mercure musical ja ta jätkas kirjutamisega. 1913. a koostas Debussy valiku oma tekstidest käsikirja, et neid välja anda, mis jäi aga I MS'i tõttu teostamatuks, alles vahetult enne oma surma, 1918, toimetas ta neid veelkord ja see ilmus raamatuna alles peale tema surma, 1921.

Vali õige väide.

List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, luban ma endale paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Statement Kuna mind on sunnitud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, ei hakka ma lahti kirjutama, kuidas ma kavatsen seda teha. Statement Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, ei luba ma paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Add statement

Tip Set of statements

List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Te leiate selles veerus seega rohkem tõelisi ja ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat. Statement Te leiate selles veerus seega vähem tõelisi ja veel vähem ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat. Statement Te leiate selles veerus seega ainult tugevat kriitikat. Add statement

Tip Set of statements

List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta on sulandunud ühte loodusega ja kuuleb harmooniaid, mis ei sobi teie koolitarkusega kokku... Statement Mulle ei meeldi need helid, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta ei ole sulandunud ühte loodusega ja ei kuule harmooniaid... Statement Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – aga ta ei ole sulandunud ühte loodusega ja ei sobi teie koolitarkusega kokku... Add statement

Tip Set of statements

List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Muusikud kuulavad ainult sellist muusikat, mis on kirjutatud koolituse saanud [heliloojatelt], loodusest pärit muusikat nad mitte kunagi ei kuule. Statement Muusikud ei kuule ainult sellist muusikat, mis on kirjutatud koolituse saanud [heliloojatelt], loodusest pärit muusikat nad võivad samuti kuulata. Statement Muusikud kuulavad ainult loodusest pärit muusikat, koolituse saanud heliloojate muusikat nad ei kuula. Add statement

Tip Set of statements

List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Päikesetõusu vaadata on palju kasulikum kui kuulata Pastoraalsümfooniat. Statement Päikesetõusu vaadata ei ole kasulikum kui kuulata Pastoraalsümfooniat. Statement Pastoraalsümfooniat kuulata on palju kasulikum kui vaadata Päikesetõusu. Add statement

Tip Set of statements

List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Igatahes püüan unustada levinud muusikat, sest see takistab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Statement Igatahes püüan mitte unustada levinud muusikat, sest see aitab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Statement Igatahes ei püüa ma unustada levinud muusikat, sest see võimaldab mind kuulata sellist muusikat, mida ma juba tunnen ja millega ma mitte kunagi tuttavaks ei saa. Add statement

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4869>

DO

Võrdle ja arutage järgmised Debussy ja Raveli impressionistlikud klaveriteosed

Debussy: Clair de Lune (Kuuvalgus) "Bergamasque'i süit" (1890), YT 04:52

Ravel: nr 1 Noctuelles (Ööliblikad) (04:30) tsüklist Miroirs (1904–1905, Peeglid) süit klaverile (Vikipeedia ingl. k., Vikipeedia sks. k.), pianist Louis Lortie, YT 55:36

1. Kuula mõlemad teosed (individuaalselt, kahekesi või väikerühmades)

2. Kirjelda kuuldu põhjal omi muljeid (pärast kuulamist või ka kuulamise ajal)

2.1 Sõnadega - kujundid, tunded

2.2 Visuaalselt - joonista kujundeid, tundeid

3. Arutage verbaalselt (kahekesi või rühmades)

3.1 Teoste pealkirju: Kuuvalgus ja Ööliblikad - milline roll mängivad valgus, öö ja olendid mõlemas palas 

3.2 Mis on paladel ühine, mis on erinev

4. Võrdluse tulemus

4.1 Kõrvutage õpilaste joonistusi ja sõnalisi muljeid ja leidke neis ühisosa

4.1.1 Üks õpilane joonistab üldistatult, millised kujundid olid mõlema teose puhul kõige sagedamini kasutusel õpilaste joonistustes

4.1.2 Üks õpilane kirjutab kokkuvõtvalt (üldistavalt) üles, millised kujundid ja tunded olid mõlema teose puhul kõige sagedamini kasutusel õpilaste sõnalistes muljetes

4.2 Koostatakse poster, kus on üldistatud sõnalised ja visuaalsed muljed mõlema teose kohta kõrvutatud

Impressionism (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4880>

4) Ekspressionism. Modernism: atonaalsus, dodekafoonia. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg, Webern

Ekspressionism https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4285

MÕISTED

1. ekspressionism (lad. k. ekspressioon, e. k. väljendus) (Vikipeedia) tekkis 20. sajandi esimestel aastakümnetel
2. kunstivool
3. impressionism
4. Berliini Sezessiooni
5. psühhoanalüüs
6. grotesk, naer läbi pisarate, narrikultus: Pierrot (Vikipeedia ingl. k.), Chaplin (Vikipeedia). 
7. „Die Brücke“ (Sild, Dresdenis) (Vikipeedia)
8. „Der Sturm“ (Torm, Berliinis)
9. „Der blaue Reiter“ (Sinine ratsanik)
10. abstraktsionism

TELL UUS

Ekspressionism

Ekspressionism on muusikastiil, mis iseloomustab helilooja hingelist tormlemist väljendavat ekstravagantset ja kaootilist muusikat. Puhas ekspressionistlik muusika otsekui kirjeldab helilooja psühhogrammi.

Kitsas tähenduses hõlmab ekspressionism enamikku Arnold Schönbergi aastatel 1908–1921 loodud varast atonaalset, dodekafoonia eelset muusikat. Antud tähenduses on ekspressionistlikud ka Schönbergi õpilaste Alban Bergi ja Anton Weberni mõningad teosed.

Sõna ekspressionism kasutatakse vahel ka laiemalt, et iseloomustada sama ajastu sarnaste omadustega muusikat. Kohati on peaaegu võimatu piiritleda muusikalist ekspressionismi ainult Uue Viini koolkonna vaba-atonaalse muusikaga ja jätta välja Gustav Mahler, Richard Strauss, Aleksandr Skrjabin, Josef Matthias Hauer, Igor Stravinski, Karol Szymanowski, Béla Bartók, Paul Hindemith, Charles Ives või Ernst Krenek. Lisaks on ekpressionistlikeks liigitatud ka mõningaid 1920. aastatest pärinevaid Kurt Weilli, Paul Hindemithi ja Ernst Kreneki muusikateatriteoseid. Olles küll muusikaliselt liikunud edasi muude muusikastiilide suunas, on nad tekstiliselt ja visuaalselt säilitanud ekspressionistliku väljenduse.

Ekspressionismist veelgi laimas tähenduses, enamasti omadussõna "ekspressionistlik" kujul, räägivad tavaliselt ajakirjanikud, kes kasutavad seda iga ajastu muusika kohta, milles sidususest ja piirangutest on olulisem intensiivne väljenduslaad.

Ekspressionismi kui kunstivoolu kohta loe Vikipeedia artiklit ekspressionism.

Atonaalsus

Atonaalsus on muusikas tonaalsuse vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist.

Dodekafoonia

Dodekafoonia on muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa tonaalsuse lagunemine ja atonaalsuse tekkimine 20. sajandi alguse muusikas. Dodekafoonia üks rajajaid oli Arnold Schönberg.

Uus Viini koolkond

Uus Viini koolkond on Arnold Schönbergist ja tema õpilastest koosnev heliloojate rühmitus, mis tegutses aastatel 1903-1925 Viinis. Uue Viini koolkonna heliloojate muusika harmoonia põhines alguses hilisromantilisel laiendatud tonaalsusel. Seejärel, järgides Schönbergi ekspressionisliku muusika atonaalsuse suunas kulgenud arengut, muutus see järjest kromaatilisemaks, kuni muusikast kadusid kindlad tonaalsed keskused. Uue Viini koolkonna heliloojate hilisem muusika on tihti dodekafooniline.

TELL VANA

Ekspressionism (lad. k. ekspressioon, e. k. väljendus) (Vikipeedia) tekkis 20. sajandi esimestel aastakümnetel kunstivooluna Saksamaal ja Austrias ning mõjutas kirjandust, muusikat, teatrit ja filmikunsti. Erinevalt impressionismist (peatükk Impressionism), kus jäädvustatakse kunstnike muljeid, on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine.

Esimesed ekspressionismi ilmingud on märgatavad juba 19. sajandi lõpust Hollandi kunstniku Vincent von Goghi (1853–1890) (Vikipeedia) ja Norra kunstniku Edvard Munchi (1863–1944) (Vikipeedia) maalidel. Sõna “ekspressionism” ilmub esimest korda kataloogis „Salon des Independants“ (Vikipeedia ingl k.), Pariisis 1901. Termin „ekspressionistid“ ilmub esimest korda aprillis 1911. a 22. Berliini Sezessiooni näituse kataloogi eessõnas (kataloogi PDF), selle all on nimetatud noore prantsuse maalikunsti esindajaid (Derain, Dufy jt) (vt Visual Arts Cork). Sellest alates leiab mõiste kiiresti tee kirjanduse ja maalikunsti erialakeelde, lõpuks ka muusikasse.

Ekpressionistlikule loomingule on iseloomulik süvendatud huvi inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. I maailmasõja eelne situatsioon, stress, katastroofiaimdus, turvatunde puudus, majanduskriis – kõik see süvendas konflikti inimese ümbritseva ja sisemaailmas toimuva vahel. Mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud – need on probleemid, mida ekspressionistlik kunst kajastab. Näiteks on Munchi maalil „Karje“ (Der Schrei, The Scream, 1893) kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirm. Ahastus, lootusetus ja hukkumisele määratus vaatavad lõuendilt vastu.

Tähelepanu pöörati ka Austria neuroloogi Sigmund Freudi (1856–1939) (Vikipeedia) psühhoanalüüsi teooriale, mis uuris nihestunud hingeeluga inimese sisehirme. Sündis grotesk, naer läbi pisarate, narrikultus: Pierrot (Vikipeedia ingl. k.), Chaplin (Vikipeedia). 

Teater - (#Kirjandus) keskenduti tegelaste läbielamistele, tuntuim lavastaja-ekspressionist oli Max Reinhardt (1873–1943) (Vikipeedia ingl. k.).

Kunst - (#Kunst) kunstnikud väljendasid äärmuslikke emotsioone.

Saksamaal koondusid sajandialguse ekspressionistlike kunstnike rühmitused mitmete väljaannete ümber. 1905. aastal ilmus esmakordselt ajakiri „Die Brücke“ (Sild, Dresdenis) (Vikipeedia), 1909. aastal ilmus „Der Sturm“ (Torm, Berliinis) (Wikisource s. k.). Kõige tähtsam neist on aga 1911. aastal Münchenis tekkinud kunstnikke rühmitus „Der blaue Reiter“ (Sinine ratsanik) (Vikipeedia), kuhu kuulus ka tuntud abstraktsionist Wassily Kandinsky (1866–1944) (Vikipeedia ingl. k., veebiportaal ingl k.), tuntumaid ekspressioniste on Emil Nolde ja Ernst Ludwig Kirchner ning Franz Marc ja August Macke. Väljapaistev esindaja oli ka Austria kunstnik ja kirjanik Oskar Kokoschka.

Pildil Edvard Munch - „Karje“ (Der Schrei, The Scream, Vikipeedia ingl. k., neli versiooni 1893 ja 1910 vahel)

Muusika - Ekspressionism on osa modernismist (loe lähemalt ptk Modernismi näited Eesti muusikas, kronoloogiline asetus, võrdlus Schönberg ja Mart Saar). Esimesi ekspressionistlikke jooni võib märgata juba Gustav Mahleri (sümfooniates) ja Richard Straussi (ooperites "Salome" ja "Elektra") loomingus (vt Hilisromantism, näited), ent alles läbi Austria helilooja Arnold Schönbergi (1874–1951) pääses ekspressionism täielikult mõjule. Muusika oli ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud ja Schönberg vältis tonaalsust nn atonalsuse abil (=IV). Schönberg ise aga ei pidanud terminit "atonaalsus" sobivaks, sest see pidavat tähendama komponeerimist ilma helideta, tema aga siiski kasutas edasigi kõiki ka seni rakendatud 12 heli oktavis. Vältides tertsilisust ja vihjeid funktsionaalharmooniale (=IV) lõi Schönberg sellega nö negatiivi tonaalsusest (võrdle foto negatiivi/positiivi suhet), kuid endiselt sõltus tonaalsusest.

Ajavahemiku u 1909 kuni 1924 peetakse muusikas ekspressionismi aastateks.

Schönbergi monodraama ”Ootus” (Erwartung) sopranile ja orkestrile (1909). 

Bergi ooper „Wozzeck“ (1924)

Ekspressionism hõlmab:

• tonaalsuse laiendamine ja kaotamine
• traditsiooniliste vormide killustamine
• rütmiliste ja kõlavärviliste nähtuste iseseisvumine
• äärmuslikult pingestatud väljenduslaad, mida võib nimetada 19. sajandi muusika pärandi ületamiseks

1920. aastail arendas uue kompositsioonitehnikana nn Teine Viini koolkonna asutaja ja juht Schönberg ja tema Austria õpilased Anton Webern (hiljem Anton von Webern, 1883–1945) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) ja Alban Berg (1885–1935) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.): nn seeriatehnika (mitte segamini ajada 20. saj teise poole serialismi vooluga), täpsemalt dodekafooniat (kr. k. dodeka, e. k. kaksteist + phone, e. k. heli, hääl) ehk kaksteisthelitehnikat (arendatud ja avaldatud 1921–1923).

Schönberg: „kompositsioonitehnika kaheteistkümne vaid üksteisega seotud heli abil“, oktavi 12 võrdset heli moodustavad seeriat, mida teisendatakse ja kasutatakse klassikalise teema asemel, seeriat jagatakse hiljem ka väiksemateks üksusteks, (Vikipeedia), (=IV videonäide).

Igal seerial on neli põhikuju: põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik – vaata ja kuula seeriakujude näidet siin. Samuti saab seeriaid ja nende kujud transponeerida igasse astmesse.

Tegelikult uuendas Schönberg peamiselt helikõrguste suhteid, vormi kujundamisel kasutas ta edasi klassikalisi vorme (nt sonaadivorm). Alles tema õpilased, kõige äärmuslikumalt Webern, fragmenteerisid seeriat rohkem ja loobusid osaliselt ka klassikalistest vormidest. Berg kasutas seeriatehnikat omapäraselt, sh sisaldavad tema seeriad nt ka kolmkõlaharmooniat meenutavad intervallid (nt kvintidest koosnev seeria Viiulikontserdis 1935).

Seeriatehnikat kasutas omanäoliselt ka vene helilooja Igor Stravinski (1882–1971) (alates 1952) (Vikipeedia), kes on tuntud pluralistlike stiilide kasutajana (vt ptk Neoklassitsism). Tema seeria võis esineda nii horisontaalis (meloodias) kui ka vertikaalis (akordidena). Ta tahtis noortele avangardheliloojatele (ptk Avangardmuusika Euroopas, Avangardmuusika Põhja-Ameerikas) näidata, et tema, vanameister, oskab samuti seda, mida noored heliloojad sel ajal jätkasid serialismi näol.

Schönbergist ja Teisest Viini koolkonnast sõltumatult arendas samal ajal omaette kaksteisthelitehnika (troopide e viisikäänude e kuueheliliste üksuste baasil) (arendatud ja avaldatud 1919–1920) Austria helilooja Josef Matthias Hauer (1883–1959) (Vikipeedia ingl. k.). Mõlemad kaksteisthelitehnikad eristuvad kõlapildis: Schönbergi ja Teise Viini koolkonna muusika kõlab tänu 12ne võrdsustatud heli seeriapõhise organisatsioonile nö hallilt, Haueri ja tema õpilaste muusika arvestab edaspidigi heakõlaliste harmooniliste kooskõladega ja kõlab ilusamalt (loe võrdlust: Vikipeedia ingl. k.)

Kasutatud kirjandus

Garšnek, I. (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita.

Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita.

Riede, B. (2000). Musik. Vorbereitung auf das Abitur Musikgeschichte des 20. Jahrhunderts [Muusika. Ettevalmistus 20. saj muusikaloo keskkoolile]. Stuttgart: Manz, Klett.

Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht.

Arnold Schönbergi Keskus Viin (saksa ja inglise keeles, biografia, teoste kataloog, kuulamisnäited)

Arnold Schönberg Vikipeedias (eesti keeles, inglise keeles, saksa keeles)

Eesti Arnold Schönbergi Ühing (eesti ja osaliselt inglise keeles)

Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube jt on viidatud linkidena teksti sees.

Helilooja loomingunäidetega

Arnold Schönberg (1874–1951) – Sündis Viinis väikekodanliku juudi kaupmehe perre. Õppis iseseisvalt tšellot ja komponeerimist, täiskasvanuna võttis paar kuud kompositsioonitunde (kontrapunkt) Austria helilooja Aleksander Zemlinsky (1871–1942) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) juures. Aastail 1891–1895 töötas Schönberg pangaametnikuna Viinis. Pärast seda heliloojana, aranžeerijana, dirigenina ja õpetajana Viinis. 1898 lasi end luteriusus ristida. 1901. a abielus Zemlinsky õega. 1901–1903 ja 1911–1915 elas Berliinis, muidu aga kuni 1926 Viinis. Ta esimene heliloomingufaas on hilisromantiline ja ta kasutas suuri koosseise. Schönbergi teine heliloomingufaas on nn atonaalne, kus ta väldib oma muusikas funktsionaalharmoonilisi seoseid. Atonaalses faasis kasutas Schönberg esimest korda nn kõnelaulu (Sprechgesang), kus laulja solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. 1910. a oli Schönbergil näitus enda maalidega „Sinise ratsaniku“ rühmituse raames (Schönberg maalikunstnikuna Schönbergi Keskus Viin, kataloog, maal Punane pilk) ja oli kirjavahetuses Wassily Kandinskyga. 1918. a rajas Schönberg „Muusikaliste Eraettekannete Ühingu“ (Verein für musikalische Privataufführungen), mis ekisteeris aastani 1921. Selle eesmärgiks oli kaasaegse muusika esitamine (Reger, Debussy, Mahler, Pftzner, Strawinsky, Ravel, Schönbergi õpilaste tööd). Kuulajateks olid lubatud ainult registreeritud liikmed, ei olnud lubatud ei aplausi ega negatiivsete emotsioonide väljendamist. 1923. a Schönbergi esimene naine suri, aasta hiljem abielus ta uuesti. Alates 1921/1923 dodekafoonia arendamist. 1925 võttis vastu kompositsiooniprofessori kutse Berliinis (Kunstide akademia, Akademie der Künste), olles saksa-itaalia helilooja Ferrucio Busoni (1866–1924) (Vikipeedia) järglane. 1933. a pidi Schönberg juudi päritolu tõttu emigreeruma. Pärast taastas oma vana usku. 1934. a kolis ta Los Angelesi (USA), kus ta oli aastail 1936–1944 professor, seal ta ka suri. Tal oli viis last, ühest tütrest sai hiljem Luigi Nono naine. Schönbergil oli Euroopas ja Ameerikas palju õpilasi, nende hulgas ka tuntud heliloojad (nt John Cage).

Helilooming – Schönberg kirjutas teoseid peaaegu kõigis žanris, mitmed jäid lõpetamata. Ta teoseid iseloomustab kõrge polüfooniaaste, väljaarvatud paar atonaased teosed, valitsevad ta loomingus tihedad motiivilis-temaatilised seosed – arenev variatsioon (vt Brahms).

Pedagoog – Teise Viini koolkonna juht, arendas atonaalsust ja dodekafooniat.Kirjutas mitmeid kompositsiooniõpetuse raamatuid, s.h Harmooniaõpikut (1911) ja „Grundlagen der musikalischen Komposition“ (Muusikalise kompositsiooni põhialused, originaalpealkiri: „Fundamentals of Musical Composition“) (ilmus peale ta surma 1967). Õpetamisel lähtus traditsioonilisest duur-moll harmooniast. Schönberg ise ei pidanud ennast revolutsionääriks (uuendas vaid helikõrgussuhteid, mitte vormi), ta asetas ennast aga teadlikult heliloojate traditsiooni: Beethoven – Brahms – Schönberg!

Loomefaasid (Garšnek 2004)

I tinglikult kuni aastani 1905: tonaalne helikeel, hilisromantiline

II 1905–1908 ja 1909–1923: üleminek tonaalselt perioodilt nn atonaalsele perioodile

III 1923–1936: seeriatehnika (dodekafooniline) periood

IV 1936–1951: mitmete stiilide segunemine

Loomefaasid (Riede 2000: 50 jj, 71–72)

I 1897–1907: tonaalne faas (motiivilis-temaatiliste seostega)

II 1908–1923: vaba atonaalsus (peatselt ilma motiivilis-temaatiliste seosteta)

III 1923–1951: dodekafonia (taas tihedad motiivilis-temaatilised seosed)

Valitud teosed:

1900–1911: sümfooniline kantaat „Gurre-laulud“ (Gurrelieder) (vt ja kuula ptk Hilisromantism) viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile (70 keelpilli, 8 fööti, 10 metsasarve, 7 trompetit, 7 trombooni jne). 

Taani romantismiajastu kirjaniku Jens Peter Jacobsoni poeemist, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusloost. Tegevus toimub 14. sajandi Gurre lossis. Suurkoosseisulisi teoseid kirjutasid kuni teise maailmasõja alguseni nii mõnigi helilooja, s.h Gustav Mahler (nt Kaheksas sümfoonia), Richard Strauss, Igor Strawinski jt. Jutustaja kaasamine oli tol ajal väga levinud võte. Selles hiigelkoosseisus teoses on selgelt tunda hilisromantismi ja isegi impressionismi mõju, s.h Richard Wagneri dramaturgia ning Gustav Mahleri ja Richard Straussi sümfonismi.

1906: Kammersümfoonia (Kammersinfonie) nr 1 E-duur op. 9 viieteistkümnele instrumendile (hiljem ümber töötatud suurele orkestrile, 1922 ja 1935). 

KUULAMISNÄIDE 1: Kammersümfoonia nr 1, Le Domaine Musical (Pierre Boulez), YT 17:15

Ühe- ja mitmeosalisuse sulandumine: arendatud sonaadivorm - integreeritud Scherzo ja Adagio, kasutab kvartharmooniat. Ka siin on veel on tunda hilisromantismi mõju. Uus on järsk koosseisu vähendamine, teosel on sümfoonia nimi, kuid nüüdne koosseis on kammerlik ja üldse enam nii suur nagu enne.

1909: Kolm pala klaverile (Drei Klavierstücke) op. 11

KUULAMISNÄIDE 2: Kolm pala klaverile op. 11 noodiga, pianist Maurizio Pollini, YT 13:45

Väiksed miniatuurid, kus Schönberg eksperimenteeris vormi ja harmooniaga, s.h kolmeosalisest vormist loobumine ja tonaalusest järk-järgult loobumine. Üleminek tonaalsusest atonaalsusele, eriti tunda kolmandas palas, kus kaovad keskse toonika tunnetus ja dominandi-toonika suhest tulenev pingelangus, tegemist on funktsionaalharmooniat (ka lihtkolmkõla) vältiva tehnikaga, mis tõttu tekivad uued seosed helide ja akordide vahel. Loe edasi Vikipeedia ingl. k.

1912: Melodraam „Kuu-Pierrot“ (Pierrot lunaire) naishäälele ja kaheksale instrumendile  

KUULAMISNÄIDE 3: Pierrot lunaire, Chicago Symphony Orchestra, 2014, YT 38:14

Schönbergi atonaalse perioodi tähtteos. Kasutatud on esimest korda nn kõnelaulu (Sprechgesang). See on vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt.

1923: Klaverisüit (Suite für Klavier) op. 25

KUULAMISNÄIDE 4: Klaverisüit op. 25 (noodiga), pianist Florent Boffard, YT 14:53 

Rakendas oma dodekafooniat e kaksteisthelitehnikat siin esmakordselt järjekindlalt.

1926–1928: Variatsioonid orkestrile op. 31

KUULAMISNÄIDE 5: Variatsioonid orkestrile op. 31 partituuriga, Chicago Symphony (Daniel Barenboim), 2005, Chicago, YT 20:24

Seeria neli põhikuju (põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik) on omavahel sümmeetrilised. Teoses sisaldub ka BACH motiiv. Teos tekitas esiettekande järel skandaali (loe edasi Vikipeedia ingl. k.), vaata ja kuula seeriakujude näidet siin.

1930–1932: Ooper „Mooses ja Aaron“ (Moses und Aron)

KUULAMISNÄIDE 6: Moses und Aaron, Bochumer Symphoniker, ChorWerk Ruhr (Michael Boder) Jahrhunderthalle Bochum, 2011, YT 01:46:29

Dodekafooniatehnikas, vana testamendi järgi, helilooja enda libretto. Peategelased ja peamine kontrast: mõistuspärane ja korrastatud Mooses (ainult kõneleb), veenmisvõimega Aron (laulab). Ooperist sai valmis ainult esimene ja teine vaatus, siis tulid natsionaalsotsialistid võimule, Schönberg emmigreerus Ameerikasse, kavatses ooperit lõpetada, kuid see jäi siiski lõpetamata.

1947–1948: Kantaat “Ellujäänu Varssavist” (A Survivor from Warsaw / Ein Überlebender aus Warschau) op. 46

KUULAMISNÄIDE 7: Ellujäänu Varssavist, Viini sümfoonikud, Musikverein'i meeskoor (Christoph von Dohnányi), Festival "Fest der Freunde" 2016 Viin YT 09:39

Dodekafooniatehnikas. Jutustajale, meeskoorile ja orkestrile. Schönbergi enda kirjutatud saksa- ja ingliskeelne tekst koos heebreakeelse palvega. Pühendatud holokausti ohvritele. Loodud Koussevitzky fondi (Koussevitzky Music Foundation) tellimusel (Vikipeedia ingl. k.).

Pildil Schönbergi Variatsioonid orkestrile op. 31 (1926–1928) seeria kujud: need on omavahel sümmeetrilised, vaata ja kuula siin.

P - Prime form = põhikuju, R - Retrograde = vähikäik; I - Inversion = peegelkuju, IR - Inversion-Retrograde = peegelvähikäik

Ekspressionism (tell+show1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/3060>

SHOW

Ekspressionism (show2)

Timeline: Arnold Schönberg Headline Main timeline heading goes here (first page)

Arnold Schönberg Body Text The main timeline body goes here (first page). Loomefaasid ja heliloomingunäited (Garšnek 2004) Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0

0 Background image An image to display as background. Background imageEdit imageEdit copyright Height The height in pixels

600

Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1874

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1874 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1905 Headline Headline for the date entry

I faas: tonaalne helikeel, hilisromantiline Body text Body for the date entry Tinglikult kuni aastani 1905.

1900–1911: sümfooniline kantaat „Gurre-laulud“ (Gurrelieder) (vt ja kuula ptk Hilisromantism) viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1906

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1906 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

II faas: Üleminek tonaalselt perioodilt nn atonaalsele perioodile Body text Body for the date entry 1905–1908 ja 1909–1923

Kammersümfoonia (Kammersinfonie) nr 1 E-duur op. 9 viieteistkümnele instrumendile (hiljem ümber töötatud suurele orkestrile, 1922 ja 1935).

KUULAMISNÄIDE 1: Kammersümfoonia nr 1, Le Domaine Musical (Pierre Boulez), YT 17:15

Ühe- ja mitmeosalisuse sulandumine: arendatud sonaadivorm integreeritud Scherzo ja Adagio, kasutab kvartharmooniat. Ka siin on veel on tunda hilisromantismi mõju. Uus on järsk koosseisu vähendamine, teosel on sümfoonia nimi, kuid nüüdne koosseis on kammerlik ja üldse enam nii suur nagu enne.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1923

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1923 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1936 Headline Headline for the date entry

III faas: seeriatehnika (dodekafooniline) periood Body text Body for the date entry Seeriatehnikat (mitte segada 20. saj teise poole serialismi vooluga), täpsemalt dodekafooniat (kr. k. dodeka, e. k. kaksteist + phone, e. k. heli, hääl) ehk kaksteisthelitehnikat (arendatud ja avaldatud 1921–1923).

Schönberg: „kompositsioonitehnika kaheteistkümne vaid üksteisega seotud heli abil“, oktavi 12 võrdset heli moodustavad seeriat, mida teisendatakse ja kasutatakse klassikalise teema asemel, seeriat jagatakse hiljem ka väiksemateks üksusteks (Vikipeedia) (=IV videonäide)

Tegelikult uuendas Schönberg peamiselt helikõrguste suhteid, vormi kujundamisel kasutas ta edasi klassikalisi vorme (nt sonaadivorm). Alles tema õpilased, kõige äärmuslikumalt Webern, fragmenteerisid seeriat rohkem ja loobusid osaliselt ka klassikalistest vormidest.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1936

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1936 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1951 Headline Headline for the date entry

IV faas: mitmete stiilide segunemine Body text Body for the date entry 1933. a pidi Schönberg juudi päritolu tõttu emigreeruma. Pärast taastas oma vana usku. 1934. a kolis ta Los Angelesi (USA), kus ta oli aastail 1936–1944 professor, seal ta ka suri. Schönbergil oli Euroopas ja Ameerikas palju õpilasi, nende hulgas ka tuntud heliloojad (nt John Cage).

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1926

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1926 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1928 Headline Headline for the date entry

Dodekafoonia näide Body text Body for the date entry 1926–1928: Variatsioonid orkestrile op. 31

KUULAMISNÄIDE 5: Variatsioonid orkestrile op. 31 partituuriga, Chicago Symphony (Daniel Barenboim), 2005, Chicago, YT 20:24

Seeria neli põhikuju (põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik) on omavahel sümmeetrilised. Teoses sisaldub ka BACH motiiv. Teos tekitas esiettekande järel skandaali (loe edasi Vikipeedia ingl. k.), vaata ja kuula seeriakujude näidet siin.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1928

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1928 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Seeriakujud: omavahel sümmeetrilised Body text Body for the date entry Igal seerial on neli põhikuju: põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik. Samuti saab seeriaid ja nende kujud transponeerida igasse astmesse.

P - Prime form = põhikuju, R - Retrograde = vähikäik; I - Inversion = peegelkuju, IR - Inversion-Retrograde = peegelvähikäik

Variatsioonid orkestrile op. 31 - vaata ja kuula seeriakujude näidet siin.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1930

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1930 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1932 Headline Headline for the date entry

Dodekafooniline ooper Body text Body for the date entry „Mooses ja Aaron“ (Moses und Aron)

KUULAMISNÄIDE 6: Moses und Aaron, Bochumer Symphoniker, ChorWerk Ruhr (Michael Boder) Jahrhunderthalle Bochum, 2011, YT 01:46:29

Dodekafooniatehnikas, vana testamendi järgi, helilooja enda libretto. Peategelased ja peamine kontrast: mõistuspärane ja korrastatud Mooses (ainult kõneleb), veenmisvõimega Aron (laulab). Ooperist sai valmis ainult esimene ja teine vaatus, siis tulid natsionaalsotsialistid võimule, Schönberg emmigreerus Ameerikasse, kavatses ooperit lõpetada, kuid see jäi siiski lõpetamata.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1909

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1909 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Atonaalse muusika näide Body text Body for the date entry Kolm pala klaverile (Drei Klavierstücke) op. 11

KUULAMISNÄIDE 2: Kolm pala klaverile op. 11 noodiga, pianist Maurizio Pollini, YT 13:45

Väiksed miniatuurid, kus Schönberg eksperimenteeris vormi ja harmooniaga, s.h kolmeosalisest vormist loobumine ja tonaalusest järk-järgult loobumine. Üleminek tonaalsusest atonaalsusele, eriti tunda kolmandas palas, kus kaovad keskse toonika tunnetus ja dominandi-toonika suhest tulenev pingelangus, tegemist on funktsionaalharmooniat (ka lihtkolmkõla) vältiva tehnikaga, mis tõttu tekivad uued seosed helide ja akordide vahel. Loe edasi Vikipeedia ingl. k.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1912

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1912 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Atonaalse muusika näide Body text Body for the date entry Melodraam „Kuu-Pierrot“ (Pierrot lunaire) naishäälele ja kaheksale instrumendile

KUULAMISNÄIDE 3: Pierrot lunaire, Chicago Symphony Orchestra, 2014, YT 38:14

Schönbergi atonaalse perioodi tähtteos. Kasutatud on esimest korda nn kõnelaulu (Sprechgesang). See on vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1923

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1923 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

Headline Headline for the date entry

Dodekafoonia näide Body text Body for the date entry Klaverisüit (Suite für Klavier) op. 25

KUULAMISNÄIDE 4: Klaverisüit op. 25 (noodiga), pianist Florent Boffard, YT 14:53

Rakendas oma dodekafooniat e kaksteisthelitehnikat siin esmakordselt järjekindlalt.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1947

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1947 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1948 Headline Headline for the date entry

Dodekafoonia näide Body text Body for the date entry Kantaat “Ellujäänu Varssavist” (A Survivor from Warsaw / Ein Überlebender aus Warschau) op. 46

KUULAMISNÄIDE 7: Ellujäänu Varssavist, Viini sümfoonikud, Musikverein'i meeskoor (Christoph von Dohnányi), Festival "Fest der Freunde" 2016 Viin YT 09:39

Dodekafooniatehnikas. Jutustajale, meeskoorile ja orkestrile. Schönbergi enda kirjutatud saksa- ja ingliskeelne tekst koos heebreakeelse palvega. Pühendatud holokausti ohvritele. Loodud Koussevitzky fondi (Koussevitzky Music Foundation) tellimusel (Vikipeedia ingl. k.).

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4884>

Ekspressionism (show3) SULETUD PILT

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4885>

ASK

Ekspressionism (ask1)*

Ekspressionism tekkis 20. sajandi esimestel aastakümnetel kunstivooluna *Saksamaal ja Austrias* ning mõjutas *kirjandust, muusikat, teatrit ja filmikunsti*. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse kunstnike *muljeid*, on ekspressionismis oluline kunstniku enda *mõtete ja tunnete* väljendamine.

Esimesed ekspressionismi ilmingud on märgatavad juba *19. sajandi lõpust* Hollandi kunstniku *Vincent von Goghi* (1853–1890) ja Norra kunstniku *Edvard Munchi* (1863–1944) maalidel. Sõna “ekspressionism” ilmub esimest korda kataloogis *„Salon des Independants“*, Pariisis 1901. Termin „ekspressionistid“ ilmub esimest korda aprillis 1911. a *22. Berliini Sezessiooni näituse* kataloogi eessõnas, selle all on nimetatud noore prantsuse maalikunsti esindajaid (Derain, Dufy jt). Sellest alates leiab mõiste kiiresti tee kirjanduse ja maalikunsti erialakeelde, lõpuks ka muusikasse.

Ekpressionistlikule loomingule on iseloomulik süvendatud huvi inimese *siseelus toimuvate protsesside* ja nende väljenduse vastu. I maailmasõja eelne situatsioon, stress, katastroofiaimdus, *turvatunde puudus*, majanduskriis – kõik see süvendas *konflikti* inimese ümbritseva ja *sisemaailmas* toimuva vahel. Mäss ja jõuetus, *äärmuslikud emotsioonid* ja deemonlikud jõud – need on probleemid, mida ekspressionistlik kunst kajastab. Näiteks on Munchi maalil „Karje“ (Der Schrei, The Scream, 1893) kujutatud naist, kelle nägu moonutab *surmahirm*. Ahastus, lootusetus ja *hukkumisele määratus* vaatavad lõuendilt vastu.

Tähelepanu pöörati ka Austria neuroloogi *Sigmund Freudi* (1856–1939) psühhoanalüüsi teooriale, mis uuris *nihestunud hingeeluga* inimese sisehirme. Sündis *grotesk*, naer läbi pisarate, narrikultus: Pierrot, Chaplin. 

Saksamaal koondusid sajandialguse ekspressionistlike kunstnike rühmitused mitmete väljaannete ümber. 1905. aastal ilmus esmakordselt ajakiri *„Die Brücke“* (Dresdenis), 1909. aastal ilmus *„Der Sturm“* (Berliinis). Kõige tähtsam neist on aga 1911. aastal Münchenis tekkinud kunstnikke rühmitus *„Der blaue Reiter“* (Sinine ratsanik), kuhu kuulus ka tuntud abstraktsionist *Wassily Kandinsky* (1866–1944), tuntumaid ekspressioniste on Emil Nolde ja Ernst Ludwig Kirchner ning Franz Marc ja August Macke. Väljapaistev esindaja oli ka Austria kunstnik ja kirjanik *Oskar Kokoschka* .

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4895> *

Ekspressionism (ask2)**

List of Column Content content: Multiple Choice

Content

Pilt või video Küsimus Kelle loomingus on märgata ekspressionistlikke jooni muusikas?

Vastusevariandid Vastusevariant: Gustav Mahler

Tekst Gustav Mahler Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Richard Strauss

Tekst Richard Strauss Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Johann Sebastian Bach

Tekst Johann Sebastian Bach Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Johannes Brahms

Tekst Johannes Brahms Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Michael Jackson

Tekst Michael Jackson Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Johann Strauss

Tekst Johann Strauss Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content

Pilt või video Küsimus Kelle loomingus ekspressionism pääses muusikas tugevalt mõjule?

Vastusevariandid Vastusevariant: Anton Webern

Tekst Anton Webern Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Josef Matthias Hauer

Tekst Josef Matthias Hauer Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Arnold Schönberg

Tekst Arnold Schönberg Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Artur Kapp

Tekst Artur Kapp Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Alban Berg

Tekst Alban Berg Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Carl Cerny

Tekst Carl Cerny Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content

Pilt või video Küsimus Kes arendasid välja ja kasutasid kaksteisthelitehnikat?

Vastusevariandid Vastusevariant: Arnold Schönberg

Tekst Arnold Schönberg Õige

Vihje ja tagasiside: Teda on peetud revolutsionääriks, ta ise oli ... Vastusevariant: Carl Maria von Weber

Tekst Carl Maria von Weber Õige

Vihje ja tagasiside: Mõtle, millal ta elas? Vastusevariant: Johann Strauss

Tekst Johann Strauss Õige

Vihje ja tagasiside: Mõtle, millal ta elas ja millist muusikat ta ... Vastusevariant: Alban Berg

Tekst Alban Berg Õige

Vihje ja tagasiside: Ta ei leiutanud seda kompositsioonitehnikat, ... Vastusevariant: Josef Matthias Hauer

Tekst Josef Matthias Hauer Õige

Vihje ja tagasiside: Tema on seni olnud vähem tuntud, kuid sellegi... Vastusevariant: Igor Stravinski

Tekst Igor Stravinski Õige

Vihje ja tagasiside: Ta on küll tuntud peamiselt kui neoklassitsis... ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content

Pilt või video Küsimus Mis iseloomustab ja eristab Schönbergi ja Haueri kaksteisthelitehnika?

Vastusevariandid Vastusevariant: Schönbergi tehnikat nimetatakse dodekafooniak...

Tekst Schönbergi tehnikat nimetatakse dodekafooniaks e seeriatehnikaks. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Schönbergi tehnika töötab troopide e viisikä...

Tekst Schönbergi tehnika töötab troopide e viisikäänude e kuueheliliste üksuste baasil. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Haueri tehnikat töötab troopide e viisikään...

Tekst Haueri tehnikat töötab troopide e viisikäänude e kuueheliliste üksuste baasil. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Haueri tehnikat nimetatakse dodekafooniaks e ...

Tekst Haueri tehnikat nimetatakse dodekafooniaks e seeriatehnikaks. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ei Schönberg ega Hauer kasuta kõiki 12 heli o...

Tekst Ei Schönberg ega Hauer kasuta kõiki 12 heli oktavis. Nimetus kaksteisthelitehnika on eksitav. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Schönbergi ja Teise Viini koolkonna muusika k...

Tekst Schönbergi ja Teise Viini koolkonna muusika kõlab tänu 12ne võrdsustatud heli seeriapõhise organisatsioonile nö hallilt, Haueri ja tema õpilaste muusika arvestab edaspidigi heakõlaliste harmooniliste kooskõladega ja kõlab ilusamalt Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 %

Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: Multiple Choice

Content

Pilt või video Küsimus Mida iseloomustab Schönbergi arendatud kaksteistheli- e seeriatehnikat?

Vastusevariandid Vastusevariant: Kompositsioonitehnika kaheteistkümne vaid ü...

Tekst Kompositsioonitehnika kaheteistkümne vaid üksteisega seotud heli abil. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Oktavi 12 ebavõrdset heli moodustavad seeriat...

Tekst Oktavi 12 ebavõrdset heli moodustavad seeriat, mida teisendatakse ja kasutatakse klassikalise teema asemel Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Tegelikult uuendas Schönberg peamiselt helikõ...

Tekst Tegelikult uuendas Schönberg peamiselt helikõrguste suhteid, vormi kujundamisel kasutas ta edasi klassikalisi vorme (nt sonaadivorm). Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Igal seerial on neli põhikuju: põhikuju, vähi...

Tekst Igal seerial on neli põhikuju: põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Seeriaid ja nende kujusid ei saa transponeeri...

Tekst Seeriaid ja nende kujusid ei saa transponeerida igasse astmesse. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Sarnast seeriatehnikat kasutas omanäoliselt k...

Tekst Sarnast seeriatehnikat kasutas omanäoliselt ka vene helilooja Igor Stravinski: seeria võis esineda nii horisontaalis (meloodias) kui ka vertikaalis (akordidena). Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4896>

Ekspressionism (ask3)**

Schönbergi läbi pääses ekspressionism täielikult mõjule muusikas. Schönbergi läbi ei pääsenud ekspressionism täielikult mõjule muusikas. Schönbergi läbi pääses ekspressionism täielikult mõjule bioloogias.

Schönbergi ekspressionistlik muusika oli ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud, ta vältis tonaalsust nn atonalsuse abil. Schönbergi ekspressionistlik muusika oli väga vähe intensiivne, sageli mitte üldse forsseeritud, ta löi uut tonaalsust nn atonalsuse abil. Schönbergi impressionistlik muusika oli ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud, ta kirjutas tonaalselt nn atonalsuse abil.

Schönberg ise ei pidanud terminit "atonaalsus" sobivaks, sest see pidavat tähendama komponeerimist ilma helideta, tema aga siiski kasutas edasigi kõiki ka seni rakendatud 12 heli oktavis. Schönberg ise pidas terminit "atonaalsus" sobivaks, sest see ei tähendanud komponeerimist ilma helideta, tema aga siiski kasutas edasigi kõiki ka seni rakendatud 12 heli oktavis. Schönberg ise ei teadnud terminit "atonaalsus", kuid kasutas seda komponeerimisel ilma helideta, tema aga siiski ei kasutanud edasigi kõiki ka seni rakendatud 12 heli oktavis.

Vältides tertsilisust ja vihjeid funktsionaalharmooniale lõi Schönberg sellega nö negatiivi tonaalsusest (võrdle foto negatiivi/positiivi suhet), kuid endiselt sõltus tonaalsusest. Põhinedes tertsilisusel ja kasutades vihjeid funktsionaalharmooniale lõi Schönberg sellega nö negatiivi tonaalsusest (võrdle foto negatiivi/positiivi suhet), kuid endiselt sõltus tonaalsusest. Põhinedes tertsilisusel ja kasutades vihjeid funktsionaalharmooniale lõi Schönberg sellega nö positiivi tonaalsusest (võrdle foto negatiivi/positiivi suhet), ta ei sõltunud enam tonaalsusest.

Ekspressionism hõlmab: tonaalsuse laiendamine ja kaotamine, traditsiooniliste vormide killustamine, rütmiliste ja kõlavärviliste nähtuste iseseisvumine, äärmuslikult pingestatud väljenduslaad, mida võib nimetada 19. sajandi muusika pärandi ületamiseks. Ekspressionism hõlmab: tonaalsuse kitsendamine ja kaotamine, traditsiooniliste vormide tugevdamine, rütmiliste ja kõlavärviliste nähtuste iseseisvumine, äärmuslikult pingestatud väljenduslaad, mida võib nimetada 19. sajandi muusika pärandi ületamiseks. Ekspressionism hõlmab: tonaalsuse tugevdamine, traditsiooniliste vormide kaotamine, rütmiliste ja kõlavärviliste nähtuste marginaliseerimine, äärmuslikult pingevaba väljenduslaad, sellega ei ületatud 19. sajandi muusika pärandi.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4897>

Ekspressionism (ask4)**

Task description

Tunne kirjelduste põhjal ära, millist Schönbergi teost need laused iseloomustavad. Cards 1. Sümfooniline kantaat, mis rää 2. Ühe- ja mitmeosalisuse sulandum 3. Väiksed miniatuurid, kus Schön 4. Schönbergi atonaalse perioodi t 5. Rakendas oma dodekafooniat e kak 6. Seeria neli põhikuju (põhikuju, 7. Dodekafooniatehnikas, vana testa 8. Dodekafooniatehnikas. Jutustajal ADD CARD

Question Optional textual question for the card. (The card may use just an image, just a text or both)

Sümfooniline kantaat, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusloost. Suurkoosseisulisi teoseid kirjutasid kuni teise maailmasõja alguseni nii mõnigi helilooja. Answer Optional answer(solution) for the card.

Gurre-laulud Image Optional image for the card. (The card may use j

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4898>

Ekspressionism (ask5)*** VIDEO, KÜSIMUSED PUUDU

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4887>

DO

Avasta ja vastanda läbi improvisatsiooni tonaalsed ja atonaalsed kõlamaailmad

1. Leia improviseerimiseks kindlate helikõrgustega analoogset (klaver, kitarr, flööt, väikekannel jms) või digitaalset muusikainstrumenti (digiklaver, nutitelefoni või tahvelarvutiäppe nagu Garageband). Ülesannet või sooritada individuaalselt, kahekesi või väikerühmas.

2. Erinevad algused

NB! See töötab kõikidel instrumentidel. 2.1 ja 2.1.1 või sooritada ka vastupidises järjekorras

2.1 Alusta ühe heliga, lisa juurde tertsi intervalliga (=IV) helisid, mängi akorde (kooskõlasid) või meloodiapillidel intervalle järjest, mida sa pead harmooniliselt ilusaks (meeldivaks, konsonantseks) --> tonaalne --> milliseid tundeid sa saad sellega väljendada? lisa juurde ja dünaamika erinevusi (mängi vaiksemalt või valjemalt) (=IV)

2.1.1 Lisa vaikselt juurde sekundi intervalliga (=IV) helisid, mängi järgjärgult selliseid kooskõlasid, mida sa pead harmooniliselt vähem ilusaks (ebameeldivaks, dissonantseks) --> atonaalne --> milliseid tundeid sa saad sellega väljendada? lisa juurde ja dünaamika erinevusi (mängi vaiksemalt või valjemalt) (=IV)

NB! See töötab vaid klaveril või digiklaveril.

2.2 Alusta klaveril või digiklaveri selliselt, et puudutad kättega või künarnukiga (ettevaatlikult, mitte vägevaltselt lüües) terve hulga klahve, mis asuvad teineteisega lähistikus (valged ja mustad klahvid). Kuula seda kõla kuni see vaibub. kas see kõlab harmooniliselt ilusaana või mitte? Tonaalne või atonaalne? --> milliseid tundeid sa saad sellega väljendada? lisa juurde ja dünaamika erinevusi (mängi vaiksemalt või valjemalt) (=IV)

2.2.1 Proovi teadlikumalt valida, milliseid klahve sa korraga vajutad ja milliseid kooskõlasid sa seeläbi lood. Jälgi, kuidas kõla muutb, kui jätad klahvide vahele üht või kaht heli. Püüa tuvastada, milliseid kooskõlasid sa pead ilusaks (harmoonilisteks, konsonantseteks) (--> tonaalne) ja milliseid ebameeldivamateks (dissonantseteks) (--> atonaalne) --> milliseid tundeid sa saad sellega väljendada? lisa juurde ja dünaamika erinevusi (mängi vaiksemalt või valjemalt) (=IV)

3. Esita oma avastusi (lühikesi improvisatsioone) klassikaaslastele. Korraldage nt väike kontsert (ja salvestage seda nutitelefoniga).

3.1 Kuulake teineteise lühiimprovisatsioone (paar helijärgnevust või akkordi) ja jagage omavahel arvamust, millised neist olid kõla poolest ilusamad (harmoonilisemad, konsonantsemad), millised olid ebameeldivamad (dissonantsemad), milliste puhul oldi kahevahel või kes suutis sujuvalt tonaalsusest üle minna atonaalsusesse või vastupidi.

3.1.1 Arutage, milliseid tundeid ühe või teise lühiimprovisatsiooniga võis olla väljendatud ja mida improvisaator tegelikult väljendada tahtis.

3.2 Kui on rohkem aega või huvi, või improvisatsioonid üle kuulata ja leida põhjendusi, miks milline lühiimprovisatsioon oli selline või selline.

Ekspressionism (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4899>

5) Neoklassitsism. Stravinski, Hindemith, Orff

<https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4286

TELL

DIGIÕPPEVARAMU

Neoklassitsism (tell+show1)

Neoklassitsism [neo – uus (kr k); classicus – esmaklassiline (lad k)] on termin, mis viitab antiikkunstist ja - kultuurist inspiratsiooni saavatele kunstivooludele kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas. Termin võib olla mõnevõrra segadusttekitav, eriti inglisekeelses kultuuriruumis, kus see tähistab erinevaid ajavahemikke: 1) kujutavas kunstis võib termin “neoklassitsism”  viidata kunstivoolule, mille esinemine langeb ajaliselt kokku klassikalise Viini koolkonna tegevusajaga muusikas – s-o 18. sajandi lõpp, 19. sajandi algus (nt Jacques-Louis David, Nicholas Poussin, Mathieu Kessels jt), kuigi neoklassitsistlikena on käsitletud ka1920ndate aastate maalikunstnike töid (nt Matisse’i ja Picasso), 2) muusikas viitab termin klassikalise esteetika väärtusi taastavale trendile I ja II Maailmasõja vahel. (Vikipeedia, ingl k )

Neoklassitsism muusikas [Saksamaal on sarnase nähtuse kohta paralleelselt kasutusel termin uus-asjalikkus (neue Sachlichkeit)] tekkis pärast I Maailmasõda vastureaktsioonina hilisromantismi üliemotsionaalsusele ning hilisromantiliste teoste vormi hoomamatusele (hilisromantiliste teoste vorm ei liigendu kuigivõrd selgelt, mistõttu võivad need mõiguda “vormituna”). Neoklassitsistlike heliloojate ideaaliks olid aga klassikalise esteetika väärtused - kord, tasakaal, selgus, ökonoomsus ning emotsionaalne vaoshoitus - s.t antiikkultuuri väärtused. Kuivõrd muusikalised eeskujud sellest ajast puuduvad, pöörduti inspiratsiooni saamiseks Viini klassikute (vt klassitsism; Vikipeedia) aga sagedamini baroki (vt ka Vikipeedia) ning mõnevõrra ka renessansi ajastu (vt Vikipeedia) muusika poole - muusika poole, mis lähtus oma ideaalides "kujutlusest" antiikmuusikast. Neoklassitsismi lähtekohti iseloomustab hästi ka impressionismivastane hoiak Prantsusmaal, piirkonnas, mis mängib neoklassitsismi kujunemises vast kõige olulisemat rolli . Jean Cocteau, paljude erinevate alade kunstnike, sh ka heliloojate rühmituse "Les Six" ("Kuuik", vt Vikipeedia ingl k) jaoks oluline eeskuju, on väljendanud levinud meelsust raamatus "Kukk ja arlekiin" (1918) järgmiselt: "Küllalt pilvedest, lainetest, akvaariumidest, merenümfidest ja öö aroomidest. Vajame maapealset muusikat, muusikat argipäeva jaoks, tahame karmi ja resoluutset muusikat! Et olla tõetruu, tuleb olla karm.".

Neoklassitsismi muusikas tuleks pigem näha teatava trendina - seda iseloomustab teatud hulk tunnuseid, mis on leitavad paljudest vastaval perioodil kirjutatud teostest, kuid mitte ühtegi helilooja loomingut ei saa tervikuna pidada neoklassitsistlikuks. Nii esineb peamistel neoklassitsistlikel heliloojail ka teisi stiilitunnuseid. (Näiteks ekspressionistlikud jooned Igor Stravinski, Sergei Prokofjevi loomingus.)

Neoklassitsismi puhul võib piirkondlikus plaanis näha kahte arenguliini: 1) prantsuse suund, milles neoklassitsistlikud jooned avaldusid peaasjalikult rütmi vallas (ähtsaimaks esindajaks Igor Stravinski) ning 2) saksa suund, milles neoklassitsistlikud jooned avaldusid eelkõige kontrapunkti meisterliku kasutamise kaudu (olulisimaks esindajaks Paul Hindemith). Saksa tähtsaim suuna esindaja Paul Hindemith oli ühtlasi ka liikumise "tagasi Bachi juurde" ("back to Bach") üks eestvedajaid. 

Neoklassitsistlikule muusikale on iseloomulik:

esituskoosseisude vähenemine (võrreldes hilisromantsimiga)

pulseeriv rütm

läbipaistev faktuur

materjali lakoonilisus, lühikesed meloodiad

lineaarne polüfoonia

n-ö kaasajastatud tonaalne harmoonia; diatoonika eelistamine

selgelt liigenduv vorm (eeskujudeks konventsionaalsed vormid, nt tantsusüit, concerto grosso, variatsioonivorm, sonaadivorm jne)

absoluutse muusika rõhutamine (vastukaaluks programmilisele)  

Tuntumad esindajad:

Sergei Prokifjev (1891-1953)

Igor Stravinski (1882-1971)

Paul Hindemith (1895-1963)

Arthur Honegger (1892-1955) 

Francis Poulenc (1899-1962)

Carl Orff (1895-1982)

Vanade vormide ja teemade poole pöördumist võib näha ka 20. sajandi algupoole kujutavas kunstis. Vahel on nähtud neoklassitsismi (osalise) vastena kubismi - juhul, kui näha neoklassitsismi maalikunstis millegina, mis väärtustab süsteemi ja vormi ning lähtub geomeetrilistest süsteemidest. Lisaks kubismile räägitakse kujutava kunsti puhul liikumisest, mis on neoklassitsismile isegi lähedasem. See oli kantud juhtmõttest "tagasi korra juurde" ("return to Order") (vrdl "tagasi Bachi juurde")  - nagu ka muusikas, tekkis see vastureaktsioonina ekspressionismile ning pöördub klassikaliste teemade ja vormide poole (figuur- ja aktimaal, maastikumaal, natüürmort jms). Liikumise tähtsaimateks esindajateks on Pablo Picasso (Vikipeedia, ingl k), Henri Matisse (Vikipeedia ingl k ) ja Gino Severini (Vikipeedia ingl k). 

Henri Matisse. Odalisque. 1923

Kasutatud kirjandus:

Garšnek, I. (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita.

Laul, Rein. (1999). Hindemithi helikeel kujunemisjärgus. - Sissevaateid muusikasse. Toim. Margus Pärtlas. Tartu: Ilmamaa.

Taruskin, R. (2010) Music in the Early Twentieth Century: The Oxford History of Western Music. Oxford: Oxford University Press.

Teised internetiallikad (Vikipeedia, YouTube) on viidatud linkidena teksti sees

Näiteid neoklassitsistlikest teostest

Neoklassitsismi täpset algust on võrdlemisi keeruline määrata. Üldiselt seostatakse neoklassitsismiga Igor Stravinskit, ning esimesteks neoklassitsistlikeks teosteks peetakse just tema teoseid: mõned ütlevad, et selleks oli ballett "Pulcinella" (1920), teised peavad selleks tema puhkpillioktetti (1923). 

Kuula lisaks: Igor Stravinski

puhkillioktett (1923)* 

viiulikontsert (1931)

"Dumbarton Oaks" kammerorkestrile (1938)*

sümfoonia kolmes osas (1945)**

• ettekannet juhatab Stravinski ise
  • ettekannet juhatab Pierre Boulez

(Vt lisaks pt Igor Stravinski loomingust)          

Ometi ei saa Stravinskit pidada ainsaks, kes neoklassitsistlikult kirjutas; trendist on mõjutatud paljud teised: 

Kuula: Sergei Prokofjev - sümfoonia nr 1 D-duur op. 25 (1917); tuntud ka "Klassikalise" sümfooniana. 

kirjutatud Joseph Haydni stiili eeskujul

kirjutatud klassikalisele orkestrikoosseisule (kahene koosseis)

klassikalisele sümfooniale omaselt - neljaosaline 

(vahel peetakse ka seda teost esimeseks neoklassitsistlikuks teoseks)

Kuula: Paul Hindemith

Kammermusik nr 4, op 36 nr 3, ("viiulikontsert"; 1925)

sümfoonia "Mathis der Mahler" (1935)

Sümfoonilised metamorfoosid Carl Maria von Weberi teemadel (1943)

(Vt lisaks pt Paul Hindemithi helikeelest)

Kuula: Artur Honegger (1892-1955)

oratoorium "Kuningas Taavet" (1921, teine redaktsioon 1923; kuulatav variant on inglisekeelne) 

sümfooniline pilt "Pacific 231" (1923)

oratoorium "Jeanne d'Arc tuleriidal" (1935)

Francis Poulenc (1899-1963)

sonaat klarnetile ja fagotile (1922)

seitse šanssooni (1936)

klaverikontsert (1949)

ooper "Inimhääl" (1958; Jean Cocteau lüürilise monodraama tekstile)

9) Modernistlikud suunad 20. sajandi II poolel: avangardism, eksperimentaalmuusika ja minimalism #1. l

TELL

Modernism – uue otsimine, vastandumine senistele loomeprintsiipidele – kerkis 20. sajandi teisel poolel esile Euroopa ja Ameerika heliloojate loomingus peamiselt avangardismi ja eksperimentaalmuusikana.

Avangardism (ka avangard; pärit militaarsõnavarast, pr k eel-vägi) – eksperimenteeriv, konventsionaalseid väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund (peamiselt Lääne-Euroopa) muusikas; enamasti tarvitatakse terminit serialismi (– dodekafoonia edasiarendus) ja sonorismi (e kõlavärvimuusika) hõlmava koondmõistena.

Eksperimentaalmuusika – koondtermin kirjeldamaks sellist muusikat, mis avardab seniseid žanripiire ning žanrimääratlust üldiselt; eesmärgiks on muuta küsitavaks senised esteetilised konventsioonid; terminit tarvitatakse tihti juhusemuusika ja häppeningi koondmõistena; esmajoones seotud Ameerikaga.

Avangardismi ja eksperimentaalmuusika valdkonda kuuluvad teosed, mis olid uuenduslikud ajavahemikus 1945–1970. Nii Euroopa avangardile kui USA eksperimentaalmuusikale oli iseloomulik keskendumine muusikalistele tämbritele: • kasutusele võeti uusi instrumente Euroopa-välistest kultuuridest • euroopalikel instrumentidel otsiti uusi mänguvõtteid • heli manipuleeriti elektrooniliselt

Nimetatud nähtuste tekkimise eeldusteks olid: 1) tehnika kiire areng II maailmasõja ajal ning selle järgselt 
 – Euroopas ja Ameerikas loodi elektronmuusikastuudiod 2) muusikute kohtumist ning ideede vahetamist soodustavate ürituste toimumine
 – tähtsamateks sellisteks sündmusteks said Darmstadti suvekursused ja Donaueschingeni festival

SHOW

1. Serialism (https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4290)

Serialism. Ülevaade. – dodekafoonia edasiarendus, milles peale helikõrguste on rea (seeria) põhimõttel korrastatud ka muusikateose teised parameetrid (vältused, tämber, dünaamika, artikulatsioon, mänguvõtted)

kujunes välja II maailmasõja järgse Lääne-Euroopa tähtsaimas muusikakeskuses Darmstadtis Darmstadti serialistliku koolkonna rajasid Karlheinz Stockhausen, Pierre Boulez ja Luigi Nono lähtepunktiks olid Anton Weberni hilislooming ja Oliver Messieni klaveripala "Mode de valeurs et d'intensités" ("Vältusete ja dünaamika laad"; 1949), milles on struktureeritud (mitte küll rea põhimõttel) rütm, vältused, dünaamika jt parameetrid lisaks iseloomustab serialistlikku muusikat peen kõlakäsitlus (detailsed esitusjuhised), uudsetes esituskoosseisudes ning tavatuid akustilisi nüansse taotlevas esinejate paigutuses

Serialism. Näide: Pierre Boulezi miniatuuride kogumik kahele klaverile "Struktuurid. I", 1952 teoses on serialismi-põhimõtteid kasutatud järjepidevalt, teose struktuur on matemaatiline teose helikõrguslikuks aluseks on 12-heliline seeria, mis on pärit Messieni teosest "Mode de valeurs et d'insités" kõik seeria helid on nummerdatud (igale heilile vastab üks number), vt näide 1

alus esimese klaveri partii helikõrguslikule materjalile on saadud nii, et teose lähteks olev helirida esitatakse üheteistkümnes võimalikus transpositsioonis (s.t kõigilt oktavisse kuuluvatelt nootidelt ehitatakse samasugustest intervallidest moodustuv rida) ning helidele vastavad numbrid esitatakse 12X12 maatriksina, vt näide 2.

teise klaveri partii aluseks on heligõrgusseeria peegelkuju (inversioon); vt näide 3

rea inversioonist ja selle võimalikest transpositsioonidest tekib teine analoogne 12X12 maatriks, nagu esimese klaveri partii puhul; vt näide 4

dünaamika organiseerimiseks nummerdatakse esmalt 12 erinevat dünaamikaastet:

  1        2     3    4       5       6     7       8       9  10  11 12

pppp ppp pp p quasi-p mp mf quasi-f f ff fff ffff seejärel tõmmatakse ridade põhjal tekkinud maatriksitest diagonaalid alt üles paremale ning veel kaks põikdiagonaali, millest lähtuvalt tuleb dünaamikat kasutada; vt näide 5

sarnaselt dünaamikale toimitakse ka artikulatsiooni ning helivältustega - nummerdatakse 12 erinevat artikulatsiooninüanssi ja helivältust, mille kasutus tuletatakse taas algselt loodud maatriksite põhjal Kuula: Pierre Boulez "Struktuurid I".

Serialism. Näiteid serialistlikest teostest. Kuula:

Karlheinz Stockhausen "Gruppen" (1955-57) — teos kolmele orkestrile, mida dirigeerivad kolm dirigenti ning mille erinevad pillirühmad mängivad erinevas tempos. Luigi Nono "Il canto sospeso" (it k "Kestev laul"; 1955—1956) — üheksaosaline kantaat, mille tekstid on pärit 1954. avaldatud kogust Euroopa vastupanuliikumises süüdimõistetute hüvastijätukirju oma lähedastele vahetult enne hukkamist; ebatavaline on koori kasutamine — enamasti serialistlikes teostes ei kasutata

Show 2. Sonorism. Üldine ülevaade.

e kõlavärvimuusika – lähenemine muusikalisele kompositsioonile, milles kõla tähtsustatakse iseseisva väljendusliku ja vormikujundava tegurina sonoristlikes teostes on loobutud tajutavaist meloodia- ja rütmijoonistest kompositsiooni nn ehitusplokkideks said klastrid ja kõlaväljad omane esmajoones poola muusikale Klaster – peamiselt sekundiintervallidest moodustuv kooskõla. 1950.-60ndatel eelistati läbinisti kromaatilisi klastreid ja kasutati mikrointervalle.

Kõlaväli – kromaatilise koostisega läbikomponeeritud faktuur

Sonorism. Näiteid. Kuula:

Györgi Ligeti (1923-2006) "Atmospheres" orkestrile, 1961 - faktuur on mikropolüfoonilne – s.t, et iga üksikhääl on vastavalt Ligeti enda reeglitele kirja pandud, läbi komponeeritud, kuid kuulaja üksikuid hääli ei erista ning tajub tekkivat faktuuri kõlaväljana - teost on kasutatud ka Stanley Kubriku filmis "Space Odyssey" ("Kosmose Odüsseia", 2001)

Iannis Xenakis (1922-2001) "Metastasis" orkestrile, 1953/54

Krzysztof Penderecki (1933) "Itk Hiroshima ohvritele" 57 keelpillile, 1961

Henryk Górecki (1933-2010) (Vikipeedia, ingl k) "Genesis I", samanimelisest triloogiast erinevatele kammerkoosseisudele, 1962/63

10) Postmodernism

TELL

Postmodernism – koondmõiste alates 1970ndatest aastatest kirjutatud muusikale, milles varasema traditsioonilise stiili tunnuste kõrval on selgelt olemas 20. sajandi teise poole modernismi jooned.

Postmodernistlikud suunad on polüstilism, ekletsism, postminimalism ja uustonaalsus.

Polüstilism – stiil, millele on iseloomulik eriti rõhutatud stiili- ja tsitaadivastandused

Polüstilistilise muusika tähtsaim esindaja:

Alfred Schnittke (1934–1998) Eklektitsistlik suund – suun, millele on iseloomulik paljude erinevate stiilide printsiibitu ühendamine; peamiselt on kõrvutatud teatud modernistlikud elemendid ning rahvalikuma laadi (nt pop- ja džassmuusika) väljendusvahendid.

Eklektitsistliku suuna peamised esindajad:

Mark-Anthony Turnage (1960) Hans Werner Henze (1926) Postminimalism – stiili, mis on minimalismile sarnane, kuid lühikesed fraasikordused peaaegu puuduvad; stiilile on iseloomulik ka nt džäss-, pop-, ja etnomuusikale omaste väljendusvahendite kasutamine

Postminimalistliku muusika peamised esindajad:

John Adams
Louis Andriessen

Uustonaalsus – stiili, millele on iseloomulik muusikalise materjali askeetlikus, heakõlalisus ja lihtsus.

Uustonaalse muusika peamised esindajad:

John Tavener (1944) Henryk Górecki (1933) Arvo Pärt (1935)

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda

11) rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955

Ernesaks, E. Kapp, Auster, V. Kapp

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4293

TELL

Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse Nõukogude Liidu okupatsioon läbi. Selle käigus lõpetati peaegu kõigi esimese vabariigi organisatsioonide ja seltside tegevus. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi (1924–1940, EE) asemal hakati rajama ENSV (Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi) Heliloojate Liitu (loe Eesti Heliloojate Liidu veebilehel). Korraldati ümber ka muusikaharidus.

Tartu Kõrgem Muusikakool (1919–40) kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse (EE, Vikipeedia, H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli koduleht). Alates 1949 Tartu Muusikakool, alates 1971 H. Elleri nimeline Tartu Muusikakool (EE, Vikipeedia) 

Tallinna Konservatoorium (1919–1940) reorganiseeriti 1941 (EE, Vikipeedia, EMTA koduleht).

Poliitilised muudatused 1940./41. õppeaastal väljendusid uue ideoloogia propagandas.

Algul repressioonid – arreteerimised ja küüditamised – puudutasid muusikuid vähe. II Maailmasõja jooksul ja järel repressioonid tugevnesid ja inimeste saatusi saab jagada kolme rühma:

1) Mobilisatsiooniga Nõukogude armesse või tagalasse evakueerimine

2) Kodumaale jäänud muusikud - järgnesid repressioonid ka küüditamised

3) Emigreerumine Läände alates 1944

Loe lähemalt:

1) Mobilisatsiooniga Nõukogude armeesse sattunud või Nõukogude tagalasse evakueeritud muusikud: 

1941: toimus suur küüditamine 1942: moodustati Jaroslavlis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA) (loe ka Orkestrite kujunemise peatükis ERSO kaheks jagunemise kohta) ERKA tegevuses osalesid: Vladimir Alumäe, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Anna Klas, Hugo Lepnurm, Edgar Arro jt Gustav Ernesaks (1908–1993) (EMIK)

Koorilaul "Mu isamaa on minu arm" (1944, tekst Lydia Koidula (1843–1886))

KUULAMISNÄIDE 1: Laulupidu 2014 (Hirvo Surva, ERR) YT 06:24

"1944. aastal loodud laulust "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud aga omaette rahvusliku säilivuse sümbol. Nõukogude ajal sai sellest Eesti NSV ametliku hümni ("Jää kestma, Kalevite kange rahvas" Johannes Semperi tekstile) kõrval, mille autoriks oli samuti Ernesaks, Eesti mitteametlik hümn." (EMIK)

2) Kodumaale jäänud muusikud püüdsid Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) kultuurielu jätkata:

hooajad 1942/43 ja 1943/44 olid elavad sümfooniakontsertide tase oli kõrge (Olav Rootsi juhatamisel, loe ka Orkestrite kujunemise peatükis) jätkus Laulupidude traditsioon (loe ka Laulupidude kujunemise peatükis), ehkki 1943. aastaks planeeritud üldlaulupidu ei toimunud (loe edasi SA Laulupidu portaalis, nädalalehes Sirp) 1944: Punaarmee vallutab uuesti Eestit, Estonia teatri maja hävib 9. märtsil Nõukogude lennukite pommitamise jooksul (hävib ka Eduard Tubina balletti "Kratt" partituur) 1947: XII Üldlaulupeol Tallinnas (loe edasi siin) kõlas eesti kooriklassika paremiku kõrval juba uued, nõukogulikud laulud 1948: suur kunstiloomingu puhastuslaine (kohalik reageering üleliidulisele kampaaniale):  Ajalehes "Sirp ja Vasar" ilmus Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee (EK(b)P KK) otsus "Abinõudest ÜK(b)P Keskkomitee 1948. a 10. veebruari otsuse "V. Muradeli ooperist "Suur sõprus" täitmise kohta". Sellest järgnesid "abinõusid" muusikasutuste (Heliloojate Liit, Tallinna Riiklik Konservatoorium jt) edasisele tegevusel. Loe artiklit ajalehes "Sirp ja Vasar" 8. märts 1948 siin (PDF) ja artikleid ajakirjas Teater. Muusika. Kino 1989/01 (PDF) ja Teater. Muusika. Kino 1989/05 (PDF).

"Sotsialistliku realismi eest võideldes"  halvustati senist rahvuslikku heliloomingut:

formalismi süüdistused, nt puhta programmivaba muusika kirjutamine mõisteti hukka, samuti ei tohtinud kasutada lääne modernislikke kompositsioonitehnikaid (nt 12-helitehnika e dodekafoonia)  (loe samuti Modernismi näited Eesti muusikas) kodanliku Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele - eriti Heino Ellerile: tema esimest abikaasat, pianist Anna Kremeri (1886–1942) hukkasid Saksa okupatsioonivõimud 1942. aastal tema juudi päritolu tõttu koonduslaagris (Vikipeedia) 1949. a muusikateadlast Karl Leichterit (EE) tagandati ebaseaduslikult pedagoogi kohalt. Töötas aastast 1951 teetöölise, autolukksepa ja bibliograafina, 1956 õigused taastati 1950. a algul arreteeriti Heliloojate Liidu liikmeid ja Tallinna Konservatooriumi professoreid, 1947. a laulupeo üldjuhid: Tuudur Vettik ja Riho Päts (vanglakaristus 25+5 aastat), Alfred Karindi (vanglakaristus 10 aastat) - need oleksid pidanud olema ka 1950. a laulupeo üldjuhid (koos Gustav Ernesaksaga) Kõiki muusikuid võis süüdistada nende tegevuse eest Eesti Vabariigis või saksa okupatsiooni ajal 1950. a vallandati Tallinna konservatooriumist kokku 16 õppejõudu: sh Mart Saar, Cyrillus Kreek, August Topman, Hugo Lepnurm, Karl Leichter, Aurora Semper, Made Päts jt   Heliloojate Liidust heideti välja: Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Enn Võrk, Heimar Ilves, Marje Sink, Peeter Laja, Artur Uritamm, Hillar Saha, Heinrich Meri, Eduard Visnapuu, Aurora Semper, Johan Tamverk, Paul Karp, August Topman - mõned ei visatud välja, kuid nende loomingut lükati kõrvale, ei osteti ega esitati (Cyrillus Kreek)  Eesti interpreedid samuti represeeriti: saadeti Siberisse Paulseni koolkonna üks andekamaid viiuldajaid Evald Turgan (1944–1957, EE) 1940–1955: väga palju väärtuslikku muusikat ei kirjutatud, loodi (tellimustena või ideoloogilise surve all) muusikat Stalini, partei, Suure Oktoobri, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks - ei saa kohut mõista kõigi nende üle, kes repressioonide surve all pidid elementaarse elatisraha teenimiseks arvestama selliste ideoloogiliste nõuetega

Artur Kapp (1878–1952) (EMIK)

1950. a. anti Artur Kapile Stalini ehk NSV Liidu riikliku preemia tema IV sümfoonia (1948, "Noortesümfoonia", klassikaline) eest, pühendatud ÜLKNÜ (Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing) 30. aastapäevale.

KUULAMISNÄIDE 2: salvestus YT 23:29 (ERSO Neeme Järvi)

Sirp ja Vasar nr. 10, 11.03.1950

Stalini preemia Artur Joosepi p. Kapile, Eesti NSV teenelisele kunstitegelasele, IV sümfoonia (Noortesümfoonia) eest. Stalini preemia laureaat Artur Kapp (1950) Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 10, 10. aprill 1950, 5/5 (Eesti filmi andmebaas), mis aga ei kahandanud vanameistri usaldust ja kvaliteeti muusikute ja tema kaasaegsete ringkonnas.

Kaasaegsete meenutusi Artur Kapist: Johannes Jürisson (1922–2005)

"Suure-Jaani aastatel [sõja- ja sõjajärgsetel aastatel] tunti Kappi taas suure vembu- ja naljamehena, mis sest, et aastaid kaugelt üle kuuekümne. Võib-olla kirgastusid taas koolipõlve tembud, võib-olla taas pettumus kommunismist nagu kunagi Astrahanis. Aukartustäratav Stalini preemia kudus heliloojale ümber tugeva kaitsevõrgu. “Ainuke mees Suure-Jaanis, kes võib kõike öelda mida mõtleb!” räägiti siis. Seda võimalust irvhammas Kapp sageli kasutaski. [...] 

Kirikus oreli taga oli meister oma endises sõiduvees, eriti, kui oli mõne väikese napsi võtnud. Seda sporti harrastas ta sageli. Kunagi Astrahani päevil improviseeris ta võimude meeleheaks revolutsiooniliste laulude teemadel, nüüd, vastupidi, parteimeeste nördimuseks – eestimeelsete ja nõukogude korrale ohtlike laulude motiividel. Võimumehed ise kirikus ei käinud, aga kaebajaid leidub alati. Kui siis heliloojalt asja kohta aru päriti, seletas ta, et otse vastupidi: need motiivid on kõik pärit vene ja nõukogude muusikast. Sealjuures nimetas ta helilooja ning sümfoonia või kantaadi nime, vilistas vastava motiivi lisas: “Kui ei usu, minge ja kontrollige.” No mis siis ütelda, kui motiiv on, ütleme, mõnest kantaadist Stalinile. See oli suurem mees kui jumal, temalt pärinevate motiivide kasutamine oli ju lausa auasi. Mine võta kinni. Igatahes meister oli meister ka õigesti valetamises. Ikka jääb uskuma. [...]"

Katkendid pärinevad artiklist: Johannes Jürisson (1998). Artur Kapp omas elemendis. Teater.Muusika.Kino, 6/1998, lk. 35, 37–38, 96. Avaldatud ka vihikus "Armastan Bachi kui kuningat. Artur Kapp – Elu ja looming" (Lock 2006).

KUULAMISNÄIDE 3: Artur Kapp "Fantaasia teemal BACH" (1942) salvestus YT 16:49 (pealkirjas on vigaselt lisatud sümfoonia nr 2)

Esiettekanne: Rudolf Palm (viiul), Raadio sümfooniaorkester, dirigent Olav Roots; 29.05.1942, Tallinna Raadio stuudiokontsert

3) Emigreerumine Läände alates 1944:

heliloojad: Eduard Tubin (Rootsi), Juhan Aavik (Rootsi), Anton Kasemets (Saksamaa, alates 1950 USA, alates 1972 Kanada), Adalbert Wirkhaus (Saksamaa, alates 1949 USA) pianist: Peeter-Paul Lüdig (Mihkel Lüdigi poeg, Saksamaa, alates 1949 USA) Paulseni viiulikoolkond: Zelia ja Hubert Aumere (Rootsi), Carmen Prii-Berendsen (Saksamaa/Austria), loe viimase edu kohta Salzburgis ajalehes Eesti Sõna, nr. 167, 24 juuli 1943 (DIGAR) lauljad: Milvi Laid (Rootsi), Aarne Viisimaa (Rootsi), Arno Niitrof (Saksamaa/Austria, alates 1952 Kanada), Olly (Olga) Teetsov (Saksamaa, hiljem USA), Helmi Aren (Saksamaa, alates 1952 USA) Saksamaa linnas Geislingen oli Peeter-Paul Lüdig (EE) 1946–1949 Eesti Rahvuskoondise Teatri (Vikipeedia, ETMM) muusikajuht, Olly (Olga) Teetsov (EE) oli teatris 1944 laulja ja lavastaja.

Välismaale siirdunud muusikutest saavutasid rahvusvahelise tunnustuse:

kontrabassivirtuoos: Ludvig Juht (Bostoni sümfooniaorkestri solist) "Tartumaal, Väägveres 1894. a. sündinud Ludvig Juhti muusikutee algas Väägvere pasunakoori juures, legendaarse eesti «puhkpillimuusika isa» David Otto Wirkhausi innustusel kontrabassi mängima." Loe edasi Alo Põldmäe Postimehe artiklit (Väägvere kohta loe Orkestrite kujunemine Eestis) 

laulja: sopran Miliza Korjus (USA), tenor Naan Põld (Saksamaa, Hamburgi konservatooriumi professor) KUULAMISNÄIDE 4: Miliza Korjus laulab filmi ja ooperimuusikat (mh filmist "Suur valss" 1938) YT 01:11:01

viiuldaja: Evi Liivak (USA) pianist Käbi Laretei (Rootsi) helilooja Eduard Tubin (Rootsi), loe edasi tema biograafiat EMIKis ning Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu veebis, tema juba Rootsis loodud V sümfoonia (1946, esiettekanne Stockholmis 1947) osutus (põranda all Nõukogude Eestis levides) järgmistele noortele "uue laine" heliloojatele oluliseks inspiratsiooniks selle motoorsuse ja dramaatilisuse pärast, Eesti esiettekanne leidis siiski aset 1956 Estonia kontserdisaalis  dirigent: Olav Roots (Kolumbia), Taavo Virkhaus (USA)  helilooja ja koorijuht: Roman Toi (Kanada)  muusikateadlane: Harry Olt (Rootsi), loe meenutusi tema kohta lähemalt nt nädalalehes Sirp Eksiilis on välja antud seni detailseim ülevaade eesti muusikakultuuri arenguloost:

Juhan Aavik: "Eesti muusika ajalugu" (I–II köide 1965, III–IV köide 1969)  Ilmusid samuti eksiilis Eesti muusikaloo käsitlused:

Harry Olt: "Moderna estniska tonsättare" / Modern Estonian composers (Eesti kaasaegsetest heliloojatest, 1972) Harry Olt: "Estonian music" (Eesti muusika, 1980, ingl k.)

KOKKUVÕTE

Heliloomingu eesmärgid Nõukogude ajal:

"nõukoguliku elu kajastamine" paatosliku optimismi ja rahvuslikkusega "sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" nõuti kirjutada vokaalsümfoonilisi teoseid (nt kantaadid)* ja massilaule

•  Stalini, partei, Suure Oktoobri, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks

Allpool on pildil katkend Estonia teatri laemaalist (#kunst), mis valmis 1947 ja mille autoriks on eesti kunstnikud:

Evald Okas, Eduard Kits, Richard Sagrits

Loe lähemalt Ants Juske Eesti Päevalehe artiklit "Estonia laemaal – sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" (25.01.2006), artikkel sisaldab ka Evald Okase meeenutusi laemaali saamisest. Maali renoveeriti 2005.

Katkend Estonia teatri laemaalist (Evald Okas, Eduard Kits ja Richard Sagrits, 1947, renoveeritud 2005)

Pagulusse siirdumise ja repressioonide tagajärjel läks Eesti kultuurile kaotsi terve põlvkonna jagu muusikuid. Paljude potsentsiaalsete noorte muusikute areng katkes koolist välja heitmise, küüditamise või vanemate repressioonide tõttu. 

Esimese iseseisvusaastate rahvuskultuuri põhi oli siiski piisavalt tugev, ilma milleta oleksid kaotused olnud veelgi suuremad. 

KUULAMISNÄITED

Siin toodud helinäited on teadlikult valitud näitamaks Jaroslavlisse viidud (Ernesaks) ja Eesti kodumaale jäänud (A. Kapp) heliloojate loomingut, mis on loodud 1940. aastatel:

mõlemad heliloojad saavutasid nii esimese Eesti Vabariigi kui ka II Maailmasõja järgsel ajal tuntust Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (1944) on saanud väga tuntuks ja armastatuks

Kapi selle nende aastate looming on saanud mingil määral ideoloogilise pitseri (preemia saanud "Noortesümfoonia", 1948) või on pms erialatundjate hulgas tuntud ("Fantaasia teemal BACH viiulile ja orkestrile", 1942)

Samuti on valitud Miliza Korjuse salvestusi filmist "Suur valss" (1938) ja ooperimuusikat näitamaks Eesti muusikute tuntust välismaal.

Kasutatud kirjandus:

Kaarlep, A. (2007). Eesti muusikalugu. Kunstmuusika. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Talmar ja Põhi.

Loe ka EMTA muusikateaduse prof. Urve Lippuse (1950–2015) artiklit Muusikast Nõukogude Eestis (Okupatsioonide muuseumi kodulehel).

Artur Kapi kohta:

Lock, G. (2006). Ich liebe Bach wie einen König. Artur Kapp – Sein Leben und Schaffen (hrsg. v. G. Lock, redigiert v. E. Arujärv und H.-G. Lock), Tallinn: Eres Estonia Edition.

Lock, G. (2006). Armastan Bachi kui kuningat. Artur Kapp – Elu ja looming (koost. ja tõlkinud G. Lock, toim. E. Arujärv). Tallinn: Eres Estonia Edition. [PDF]

Johannes Jürisson (1998). Artur Kapp omas elemendis. Teater.Muusika.Kino, 6/1998, lk. 35, 37–38, 96

Loe II Maailmasõja sündmuste kohta Eestis portaalis Estonica.

Loe Eesti heliloojate biograafiaid EMIKi portaalis ja Eesti muusika multimeedia leksikonis.

Muud allikad nagu Vikipeedia, Eesti entsüklopeedia, Rahvusraamatukogu digtaalarhiivi DIGAR jms on lingitud teksti sees.

Urmas Ott ja Käbi Laretei, "Urmas Ott ja teised, Volume 4" (1994) (ETV) YT 11.40

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4595>

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask1)*

List of Column Content content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Tallinna kontserdielu hooajad 1942/43 ja 1943/44 olid elavad, Olav Rootsi juhatamisel sümfooniakontsertide tase oli kõrge.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Jätkus Laulupidude traditsioon ja viidi läbi 1943. a-ks planeeritud XII üldlaulupidu.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus 1944: Punaarmee vallutab uuesti Eestit, Estonia teatri maja hävib 9. märtsil Nõukogude lennukite pommitamise jooksul (hävib ka Eduard Tubina balletti "Kratt" partituur)

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus 1948: suur kunstiloomingu puhastuslaine (kohalik reageering üleliidulisele kampaaniale)

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus V. Muradeli ooperiga "Suur sõprus" seotud ideoloogiline surve (1948) ei puudutanud eesti heliloojaid.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Formalismi süüdistused, nt puhta programmivaba muusika kirjutamine mõisteti hukka, samuti ei tohtinud kasutada lääne modernislikke kompositsioonitehnikaid (nt 12-helitehnika e dodekafoonia).

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Eesti interpreete ei represeeritud.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Ühtegi heliloojat Nõukogude Eesti Heliloojate Liidust välja ei heidetud.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus 1940 kaotas Tartu Kõrgem Muusikakool kõrgema õppeasutuse staatuse.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Tallinna Konservatooriumis muudatusi läbi ei viidud.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus 1942: moodustati Jaroslavlis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA)

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Gustav Ernesaksa 1944. aastal loodud laulust "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud aga omaette rahvusliku säilivuse sümbol.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Artur Kapp taotles 1950 Stalini preemiat, kuid ei saanud seda.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Artur Kapp improviseeris Astrahani päevil võimude meeleheaks revolutsiooniliste laulude teemadel, nüüd, vastupidi, parteimeeste nördimuseks – eestimeelsete ja nõukogude korrale ohtlike laulude motiividel.

Õige vastus TrueFalse

Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler

content: True/False Question

Content

Pilt või video Küsimus Saksamaa linnas Geislingen oli Peeter-Paul Lüdig 1946–1949 Eesti Rahvuskoondise Teatri muusikajuht.

Õige vastus TrueFalse

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4602>

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask2)**

Markeeri tekstis kõik sõnad, mis iseloomustavad või kirjeldavad Ludvig Juhti, tema (ja tema naise) tegevust kontrabassiga ning tema kontrabassi (ka kõiki teisi kontrabasse, mis on tekstis mainitud). Juhti nime ega sõnad "kontrabass", "pill", "instrument", "riist", sidesõnu (nt ja, sest, et jms) või aastaarve/aastavahemikke/kuupäevi ei ole tarvis valida, samuti mitte heliloojate või palade nimesid. On võimalik valida sõna-haaval terveid fraase ja poollauseid.

Ei ole oluline leida kõiki sõnu esimesel korral või tervikuna, olulisem on lugeda antud teksti keskendunult, sihilikult ja avastamisrõõmuga. Võib ka piirduda mõne lõiguga.

Alo Põldmäe Postimehe artikkel (1996)

Ludvig Juht ja tema *kuulus* kontrabass, « *Maailma* *parim* kontrabass *parima* *kontrabassikunstniku* *kätes* », Ruggeri ja teised Cremona meistrid, *Väärt* pill *rõõmustas* *kõiki*, Kus on Juhti kontrabass praegu?, Kaks lauset, Pole valusamat, ei ole ehedamat

Ludvig Juhtist, eesti muusika Kalevipojast, kes Eestile sama palju kuulsust toonud kui Paul Keres, Eduard Wiiralt, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Neeme Järvi või Arvo Pärt, teame siiani veel vähe, sest nõukogude ideoloogia lülitas Juhti kui pagulase eesti kultuuripildist välja. Juhti 100. sünnipäevaga seotu 1994. aasta sügisel vallandas huvitavate materjalide voolu Teatri- ja Muusikamuuseumisse. Tekkisid kontaktid mitmete väliseesti keskuste ja Juhtiga seotud isikutega USA-s, Rootsis, Eestis. Haruldane info Juhti *üliväärtuslikust* kontrabassist, *suurest* *viiulist* (nagu ta ise kontrabassi nimetas), pärineb põhiliselt Erika Kalami (USA) ja Aino Järvesoo (USA-Eesti) saadetistest, kellele siinkohal eriline tänu.

Tartumaal, Väägveres 1894. a. sündinud Ludvig Juhti muusikutee algas Väägvere pasunakoori juures, legendaarse eesti «puhkpillimuusika isa» David Otto Wirkhausi innustusel kontrabassi mängima. Tartus elamise päevilt pärinevad naljakad lood Juhti kolimisest ühest Tähe tänava majast teise, sest korterinaabreid häiris *pidevalt* pilli *harjutav* *noormees* . Kui Tähe tänava ühe poole majad otsa said, otsis ta uut korterit vastaspoole majadest.

Ludvig Juht on eesti muusikaloos *visaduse* ja *sihikindluse* *sümboliks*. Eesmärgi, *viia* *kohmakaks* *peetav* kontrabass *soolopillide* *hulka* , *täitis* *ta* *hiilgavalt* *fanaatilise* *tööga* ja *usuga* *suure* *eesmärgi* *reaalsusesse*, mille teostuseks Eesti kitsaks jäi. Järgnesid õpingud ja töö Helsingis, Berliinis, Londonis, Riias. Siiski võib Juhti *iseõppijaks* *pidada* , sest ka õpetajate seas polnud talle võrdseid.

1934. aastast elas Juht USA-s *saades* *esikontrabassistiks* *Bostoni* *sümfooniaorkestris*, mille juhiks Sergei Koussewizky - maailmanimega dirigent, helilooja, kuni Juhtini 20. sajandi tuntuim kontrabassikunstnik. Tema avastas Juhti Ameerikale ja oli Juhti hiilgava karjääri teesillutaja. Juba kaks nädalat pärast audientsi Koussewizky juures sai Juht *maitsta* *head* pilli. Maestro usaldas talle esimeseks kontserdiks *isikliku*, *rariteetse* *Nicola* *Amati* (1586-1684) kontrabassi.

Profid pillimehed on ikka väga häid kuulsate meistrite pille ihaldanud. USA oludes *2-3* *sajandi* *vanuse* pilli kuulamine seostub peaaegu et *sattumisega* *Antiik-Kreekasse*. Küllap oli Juhtki ameeriklaste antiiginõrkusest teadlik, alustades 1935. a. sügisel *uue* pilli *otsinguid* ja *muutes* *kuudeks* *tillukese* *korteri* *pilliproovimise* *stuudioks* . Appi tuli tuttav 20-te aastate Saksamaa päevilt - vanade keelpillide eriteadlane Emil Herrmann. Tema nõuandel ja vahetalitusel *tellib* Juht *Inglismaalt* *New* *Yorki* *kuningakoja* *lähikondlasele* *lordile* *kuuluva* pilli. Esialgu *tutvumise* *eesmärgil* ja *kautsjoni* *vastu* .

Juht *vaimustus* kontrabassist *kohe*. Alul tahtis ta *3000-dollarise* pilli *lasta* *osta* *Eesti* *Vabariigi* *omandiks* *õigusega* *seda* *kasutada* . (Taoline praktika oli USA-s tavaline.) Kahjuks raha ei leitud. Ilmus ka teisi huvilisi ning Juht *tegi* *kiire* *otsuse* pill *ära* *osta*. Eesti Vabariik jäi ilma maailma esinduskontrabassist. Järgnes hulk formaalsusi - *ekspertotsus* pilli *ehtsusest* , *garantiileping*, *vastav* *diplom* ja *kindlustus* . 14. märtsil 1936 oli pill pakitud ja saadeti Bostonisse.

Nüüd trükivad Bostoni ning välis- ja kodueesti ajalehed kõlavaid pealkirju: «L. Juht *hiiglaväärtusega* *kontrabassi* *omanik*», «*Maailma* *parim* kontrabass *parima* *kontrabassikunstniku* *kätes* ».

Ludvig Juht oli nüüd *Cremona* *meistri* *Francesco* *Ruggeri* (1645-1700) pilli *omanik* ! Itaalia linn Cremona oli kuulus keelpillimeistrite poolest, legendaarseimad neist on Stradivari, Amati, Guarneri. Amati õpilasena lisatakse siia ritta sageli Ruggerigi (vahel ka Rugieri, Ruggieri, Ruger).

Keelpillidest on ikka enam vajatud viiuleid, vähem vioolasid, tshellosid ja kontrabasse. Antonio Stradivaril (1664-1737) on tänaseks teada ligi 540 viiulit, 12 vioolat, 50 tshellot ja 5 kontrabassi. *Ruggeri* *teadaolev* *ainuke* kontrabass *telliti* *inglise* *kuningakojale*. (Kõrvalepõige: Teatri- ja Muusikamuuseumile pakutakse palju «stradivarisid». Asi on selles, et 19. sajandist tähistati Euroopa pillitöökodades suurte meistrite mudelitel põhinev toodang originaalse märgiga. Näiteks kaubamärk STRADIVARIUS 1708 tähistas, et pill valmistati Stradivari 1708. aasta mudeli järgi. Sajanditagune reklaaminipp tekitab tänaseni palju segadust. Eesti «stradivaride» buumi võiks seletada sagenenud infoga kallitest pillidest ja vaesusega kaasnevate püüetega leida pööningult midagi müümisväärset.)

1936. a. 19. aprilli «Päevalehes» Juht kirjutab: «See kontrabass *on* *ainuke* *kogu* *maailmas* *nii* *kvaliteedilt* *kui* *harulduselt* . /…/ Vaatamata sellisele aastate arvule *on* pill *väga* *hästi* *hoitud* , /…/ sest nagu teada, *pole* instrument *kuigi* *palju* *reisinud*, *alles* *nüüd* *ehk* *hakkab* *tal* *uus* *ajajärk* . /…/ *Maksin* instrumendi *puhtas* *rahas* *kinni* ja *ta* *läks* *maksma* *ühes* *mahagonipuust* *kastiga* /…/ ja *kindlustuspoliisiga* *täpselt* *3000* *dollarit* , *milline* *summa* *isegi* *Ameerikas* *pole* *väike*. *Vahe* *minu* *endise* instrumendi ja *praeguse* *vahel* on *enam* *kui* *öö* ja *päeva* *vahel*. Imestan isegi, kuidas pidin ma seni esinema *sarnasel* *sigarikastil* . Tunnen, et *enam* *kui* *100* *prots.* *olen* *oma* *mängus* *uue* kontrabassiga *juure* *võitnud* ja *olen* *kindel*, et *nüüdsest* *algab* *minu* *suurim* *tõusu* *tee*, sest need, kes seni seda riista juba kuulnud on, leiavad, et kontrabassi *soolo* *olevat* *otse* *jumalik* .»

Väga õnnelik Juht mainib ühes kirjas, et *peab* kontrabassi *kunstiteoseks* , *millist* *leida* *harva* *isegi* *maailmakuulsate* *viiulite* *seas*. See *olevat* *parimas* *korras*, sest *on* *enama* *aja* *hoitud* *ajaloolise* *haruldusena* *ühe* *põlise* *inglise* *suguvõsa* *käes* . Pilli *tagaküljel* *on* *kullast* *tahvel*, *mis* *kinnitab*, et kontrabass *kuulub* *(kuulus)* *lord* *William* *Winsorile* ja *on* *25* *aastaks* *antud* *kasutamiseks* *Londoni* *muusikaühingule* *«Sacred* *Harmonic* *Society»* . (tegutses aastail 1832-82). Huvitav oli teada saada, et *praeguse* *välimuse* *sai* pill *paar* *aastat* *enne* Juhti *kätte* *sattumist* *Max* *Mölleri* *töökojas* *Amsterdamis*, *kus* *roop* *tehti* *laiemaks* ja *pill* *sai* *neljanda* *keele*. *Itaalia* *meistrite* *valmistatud* kontrabassid *tehti* *reeglina* *3* *keelega* .

• Väärt* pilli *ostmine* *oli* *Bostoni* *kõrgema* *seltskonna* *silmis* *tähtsündmus*. *Linna* *«esimene* *leedi»*, *«dollarimiljonär»* *Ms.* *Charlotte* *R.* *Greene* *korraldas* 26. märtsil 1936 *oma* *muusikasalongis* pilli *sisseõnnistamise* *peo*, kuhu kutsuti Bostoni 50 «mõõtuandvamat» isikut. Kui tähtis kõik oli, näitab seegi, et *Bostoni* *ajalehed* *kõiki* *nimepidi* *loetlesid* .

Juht mängis esitlusel Ecclesi, Händeli, Griegi, Koussewizky, Gimaglia - Padva ja enda helitöid. Tungiva nõudmise peale esitas lõpetuseks Hanseni «Ema südame» ja «Viru valsi».

• Kõik* *mu* *mäng* *võeti* *vastu* *äärmise* *vaimustusega*, loeme Juhti sõnu «Päevalehes». *Suure* *au* *osaliseks* *sai* *ka* kontrabass. *Olnud* *koomiline*, *kuidas* *mõned* *rahatuusad* *uurisid* *luubiga* pilli *iga* *detaili*. Pilli *vanust* *kuuldes* *hõiganud* *keegi*: «Mu Jumal! *See* *on* *ju* *ehitatud* *enne* *kui* *Bach* *sündis* !» Küsiti, *kas* Juht *müüks* pilli *ühele* *Washingtoni* *keelpillide* *kogujale*. Juht teatanud: «*Ka* *kümnekordse* *hinna* *eest* *mitte* .»

Päev hiljem oli Juhtil kodus tänuavaldus Ms. Greeneilt - ümbrik tshekiga aukartustäratavale summale, peidetuna suurde roosipõõsasse. Haruldane, kui arvestada, et Ameerikas pole kombeks kunstnikele lilli saata!

Nüüd trükiti Juhti kontserdikavadele: «Mr. Juht *mängib* *Francesco* *Ruggeri* *(Cremona)* 1679. a. kontrabassil.»

«Postimehest» loeme: «/…/Nii on põhjust eesti kunstnikku tõeliselt õnnitleda. Tema edu on meile seda tähtsam, et L. Juht tulise rahvuslasena rõhutab kõikjal, et ta on eestlane /…/»

Veel üks 60-aasta tähtpäev seoses Ludvig Juhtiga - 19. aprillil *kõlas* *Ruggeri* kontrabass *Bostoni* *Eesti* *Seltsi* *asutamisel*. Juht oli Seltsi asutamise idee autoriks, aktiivseimaid asutajaliikmeid ja Seltsi esimeheks. *Järjekindlus* ja *põhimõttelisus* *eesti* *rahvuslasena* *avaldus* *kasvõi* *selles*, *kui* *ägedalt* *ta* *sõdis* *ajakirjanduses* *kommunistliku* *lehe* « *Uus* *Ilm* » *tegelastega*. Ühelgi soolokontserdil ei puudunud eesti autorite looming!

Et *väga* *hea* pilliga *kaasnes* Juhti *pillimängu* *taseme* *kiire* *tõus*, *seda* *kinnitavad* *arvukad* *ülivõrdes* *kiitvad* *arvustused* *nii* *USA-s* *kui* *Euroopas* .

Ka Ameerikas on pilliharjutamisega probleeme. 1939. a. *kolis* Juht *hubasesse* , *avarasse*, *kuid* *õhukeste* *seintega* *korterisse* , *kus* *pillimäng* *sedavõrd* *läbi* *kostus*, et *elanikud* *kaebasid* Juhti *kohtusse*. *Tunnistajad* *kinnitasid*, et Juhti *juurest* *kostub* *kohutavat* *lärmi*. Juhti advokaat nõudis, et tehtaks kindlaks, mida mõista lärmi all. *Juba* *nõuti* pilli *kohtukotta* *toomist*, *selgitamaks* *lärmi* *olemust* . Kahjuks selleni asi ei läinud, sest Juht *nõustus* *ära* *kolima*. Juht jutustab: «Kahju, et mind ei lastud kohtu ees kontrabassi mängida. *Oleksin* *toonud* *platsi* *oma* *mahedamad* *palad* *nagu* «Ema süda» ja Schumanni «Unistus». Las siis kohus oleks arutanud, kas seda võib nimetada lärmiks./…/» («Postimees», 9. veebruar 1939)

Pilliga *oli* *tüli* *pikkadel* *reisidel*, *eriti* *Euroopa-lendudel* . Juht *ei* *andnud* *teda* *iial* *pagasisse* - *ikka* *istekoht* ja *vastava* *hinnaga* *pilet*.

Sadade kontsertide tipuks olid esinemised New Yorgi Filharmoonilise Ühingu 100. juubelipidustustel 1941. a., New Yorgi maailmanäitusel 1940.a. 30 000-le kuulajale, soolokontserdid kuulsas Town Hallis New Yorkis 1946. ja 1948. aastal, pikal turneel Rootsi 1947. a. Eesti Rahvusfondi toetuseks…

Juhtil oli kaks soovi: et *ta* *põrm* ja kontrabass *saaksid* *nõukogude* *okupatsioonist* *vabanenud* *Eestisse*. Esimene soov täitus 1994. aasta 1. juulil, teine jääb ilmselt täitumata. *Pärast* Ludvig Juhti *surma* 1957. aastal *kolis* *tema* *lesk* Armanda Juht *koos* pilliga *Floridasse* . *Enne* pilli *müüki* *pöördus* *ta* *tollase* *Tallinna* *Konservatooriumi* *partorgi*, *laulja* *Aleksander* *Arderi* *poole* *pakkumisega*, et pill *ostetaks* *Eestisse*. Vastust ei tulnud ja võib arvata, et nõukogude oludes polnud taoline tehing võimalik. *Uus* *omanik*, *kontrabassikunstnik* *John* *Mathews* *sai* pilli *10.000* *dollariga* . Ta mängis Bostonis ja Detroidi sümfooniaorkestris, praegu on pensionil, elab USA põhjapoolseima Maine'i osariigi Sedgwicki linnas, kus asub ka kõnealune Ruggeri. *Hiljutise* *eksperthinnangu* *kohaselt* *on* pilli *hind* *300.000* *dollarit*. (Viimane otseinfo pillist pärineb mul 18. oktoobrist 1995.)

Saades teada Ludvig Juhti autorikontserdist «Väliseesti muusika päevade» raames 1995. a. oktoobris, soovis John Mathews sellel osaleda, mängida Juhti pillil Juhti helitöid, rääkida pilli ajaloost, ka eesti kontrabassieliit oleks esinenud Ruggeri pillil. See haruldane plaan jäi kahjuks katki. Kui reisi lähenedes selgus, et kontrabassi pilet maksab täishinda, tundus nii pikk reis suure pilliga 70-aastasele vanahärrale sedavõrd harjumatu, et ta loobus sõidust.

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4597>

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask3)**

Lohista hiirega õiged nimed või sündmused õigesse lünka, vastavalt kolmele inimeste saatuste rühma. Kuna sündmuste ja lünkade järjekord on fikseeritud, tuleb jälgida ka sündmuste kronoloogilist sobivust.

1) Mobilisatsiooniga Nõukogude armesse või tagalasse evakueerimine

• 1941. a toimus suur küüditamine*

• 1942. moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA)*

• Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (1944)*

2) Kodumaale jäänud muusikud - järgnesid repressioonid ka küüditamised

• hooajad 1942/43 ja 1943/44 olid elavad*

• 1948. a suur kunstiloomingu puhastuslaine*

• 1950. a vallandati kokku 16 õppejõudu*

3) Emigreerumine Läände alates 1944

• Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets, Adalbert Wirkhaus*

• Peeter-Paul Lüdig oli 1946–1949 Eesti Rahvuskoondise Teatri muusikajuht*

• Eduard Tubina V sümfoonia (1946) osutus järgmistele noortele "uue laine" heliloojatele oluliseks inspiratsiooniks, Eesti esiettekanne leidis aset 1956 Estonia kontserdisaalis*

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4599>

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask4)***

Loe hoolega Enn Oja artiklit "Transvaal XIII üldlaulupeo ümber" nädalalehes "Sirp" (1999). Vali milline järgmistest väidetest on tervikuna õige!

Juba enne ärevaid aegu (1939) oli Eesti Lauljate Liit kavandanud XII üldlaulupeo 1943. aastaks, ent pärast traagilisi sündmusi ei teinud uued võimud sellest enam juttugi. Alles pärast ärevaid aegu (1939) oli Eesti Lauljate Liit kavandanud XII üldlaulupeo 1943. aastaks, ent pärast traagilisi sündmusi ei teinud uued võimud sellest enam juttugi. Juba enne ärevaid aegu (1939) oli Eesti Lauljate Liit kavandanud XII üldlaulupeo 1943. aastaks, ning pärast traagilisi sündmusi tegid uued võimud sellest juttu.

Viiskümmend aastat tagasi valmistuti üha ägenevas ideoloogilise võitluse ja repressioonide õhkkonnas XIII üldlaulupeoks, millega hiljem kaasnes palju kurja segadust. Kolmkümmend aastat tagasi valmistuti üha ägenevas ideoloogilise võitluse ja repressioonide õhkkonnas XII üldlaulupeoks, millega hiljem kaasnes palju kiitust. Kakskümmend aastat tagasi valmistuti üha lahjenevas ideoloogilise võitluse ja repressioonide lõdvenemise õhkkonnas X üldlaulupeoks, millega hiljem kaasnes palju nalja.

12. mail tuli otsus: "...arvestades töötajate soove" nimetada XIII üldlaulupidu ümber Nõukogude Eesti 1950. a. üldlaulupeoks. 12. mail tuli otsus: "...mitte arvestades töötajate soove" nimetada XIII üldlaulupidu ümber Nõukogude Eesti 1950. a. üldlaulupeoks. 15. mail tuli otsus: "...arvestades töötajate soove" nimetada XII üldlaulupidu ümber Nõukogude Eesti 1950. a. üldlaulupeoks.

Äkki levis kuluaarides teade üldjuhi Alfred Karindi arreteerimisest. Veel enam, veebruaris said sama saatuse osaliseks Tuudur Vettik ja Riho Päts. Äkki levis kuluaarides teade üldjuhi Gustav Ernesaksa arreteerimisest. Veel enam, veebruaris said sama saatuse osaliseks Tuudur Vettik ja Heino Eller. Äkki levis kuluaarides teade üldjuhi Karl Leichteri arreteerimisest. Veel enam, veebruaris said sama saatuse osaliseks Cyrillus Kreek ja Eduard Tubin.

Kuigi eelmisest peost kokkuvõtet tehes oli N. Andresen sügisel 1947 eufooriliselt kinnitanud, et on vaja "...kiiresti asuda meeskooride loomisele ja 5000-liikmelise meeskoori organiseerimine XIII üldlaulupeoks on täiesti reaalne", suudeti suvel 1949 Pärnusse vabariiklikule meeskooride laulupäevale koguda vaid umbes 1000 laulumeest. Kuigi eelmisest peost kokkuvõtet tehes oli N. Andresen sügisel 1948 eufooriliselt kinnitanud, et on vaja "...kiiresti asuda meeskooride loomisele ja 6000-liikmelise meeskoori organiseerimine XIII üldlaulupeoks on täiesti reaalne", suudeti suvel 1949 Pärnusse vabariiklikule meeskooride laulupäevale koguda vaid umbes 10.000 laulumeest. Kuigi eelmisest peost kokkuvõtet tehes oli N. Andresen sügisel 1946 eufooriliselt kinnitanud, et on vaja "...kiiresti asuda meeskooride loomisele ja 4000-liikmelise meeskoori organiseerimine XII üldlaulupeoks on täiesti reaalne", suudeti suvel 1950 Pärnusse vabariiklikule meeskooride laulupäevale koguda vaid umbes 500 laulumeest.

Märtsis 1950 toimunud EK(b)P VIII pleenumile järgnes kohutav tuuseldamine: kodanlike natsionalistide otsimised, nende paljastamised, mitmed arreteerimised. Mais 1950 toimunud EK(b)P VIII pleenumile järgnes kohutav tuuseldamine: kodanlike natsionalistide otsimised, nende paljastamised, mitmed arreteerimised. Märtsis 1950 toimunud EK(b)P VIII pleenumile järgnes kohutav tuuseldamine: kodanlike natsionalistide otsimised, nende paljastamised, kuid ei arreteeritud kedagi.

Laulupidu toimus 22. ja 23. juulil 1950. Teisel päeval laulis kolm laulu (neist kaks vene keeles) kaevurite koor. Laulupidu toimus 23. ja 24. juulil 1950. Esimesel päeval laulis kolm laulu (neist kaks vene keeles) kaevurite koor. Laulupidu toimus 22. ja 23. juulil 1950. Teisel päeval laulis viis laulu (neist üks vene keeles) kaevurite koor.

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4598>

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask5)***

Task description

Heliloomingu eesmärgid Nõukogude ajal: vasta küsimustele, vastus peab olema õiges käändes

Cards 1. Mida pidid heliloojad kajastama 2. Milliste vahenditega pidid helil 3. Milline pidi nõukogulik heliloom 4. Millistes žanrites nõuti kirjuta 5. Kelle/mille ... kiituseks pidi m 6. Millist žanri muusikat nõukogude 7. Millist kompositsioonitehnikat k 8. Mida kujutab siin ülesandes tood 9. Millal Estonia teatri laemaal lo 10. Millist nõuet, mida nõuti ka muu 11. Kes on laemaali autorid/kunstnik ADD CARD

<https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4600>

DO

Analüüsi ja aruta klassis Käbi Laretei (1922–2014) (Vikipeedia) intervjuud

1. Kuula Urmas Otti saadet Käbi Lareteiga all, siin või lingi alt "Urmas Ott ja teised, Volume 4" (1994) (ETV) YT 11.40

2. Kirjuta üles saatejuhi (sinu arvates) kolme (või enamat) kõige huvitavamat küsimust. Põhjenda oma valikut ja arvamust.

3. Kirjuta üles Käbi Laretei (sinu arvates) kolme (või enamat) kõige põnevamat mõttet/vastust/kirjeldust/kogemust/meenutust. Põhjenda oma valikut. Vastused võivad, aga ei pruugi olla need, mida sa saatejuhi küsimuste näol valisid (punkt 1) - tuvasta, kes Käbi Laretei on (milliste kunstivormidega ta on tegelenud, millistega on ta kokkupuutunud muul viisil)...

4. Arutage saatejuhi küsimusi ja Käbi Laretei vastusi/kirjeldusi/kogemusi/meenutusi klassis omavahel ja õpetajaga - looge seosed enda kogemustega praeguses vabas Eestis elades, välismaal käies ja kultuurilisi erinevusi ning tundeid kogedes...

Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4603>

12) 1960. aastatel alustanud heliloojad (korrektuuridest tagasi, Drupalisse viidud)

[Uus laine heliloojad, avangardmuusika, postmodernism ja tintinnabuli, rahvamuusika uued käsitlused] [Tormis, Mägi, Tamberg, Pärt, Sink, Rääts]

TELL

3.2. 1960. aastatel alustanud heliloojad

Ida-Euroopat läänest eraldanud raudne eesriie andis 1960ndatel pisut järele. Uued puhangud seni äralõigatud läänemaailmast imbusid kohalikku kultuuripilti ning mõjutasid eri loomevaldkondi, sh muusikat. Kommunistliku ideoloogia järgi joondunud ja stalinistlikku režiimi ülistanud looming hakkas muutuma.  Saame rääkida uuest ajajärgust eesti muusikaelus, millele panid aluse järgmised heliloojad: Veljo Tormis, Eino Tamberg,Jaan Rääts, Arvo Pärt, Kuldar Sink, Ester Mägi, Anti Marguste, Jaan Koha ja Heino Jürisalu. Kokkupuude läänemaailma mõjudega kiirendas nende läbimurret. Pikalt kestnud isolatsioon raudse eesriide varjus oli jätnud stagneerunud jälje kohaliku muusikaelu arengule, mis nüüd kiiresti tasa tehti. Uue hooga tekkisid nt sellised nähtused nagu dodekofoonia, aleatoorika jms. Esimesed kaks teost, mis eemaldusid selgelt sõjajärgsest rahvusromatilisest helikeelest, ning juhatavad sisse uue perioodi eesti muusikas, on: Eino Tambergi Concerto Grosso (1956) ja Jaan Räätsa kontsert kammerorkestrile (1961). 1960ndatel algasid katsetused erinevate kompositsioonivõtete ja stiilidega. Nendes katsetustes oli avangardismihõngu – taotlust luua midagi senisest erinevat ja uuenduslikku.

Kuula Eino Tambergi Concerto grosso (1956) (25:17 min) ja Jaan Räätsa kontserti kammerorkestrile (1961) (15:19 min).

===TELL===SHOW

1960. aastatel alustanud heliloojad Veljo Tormis (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3954>

Veljo Tormis

07.08.1930–21.01.2017

Märksõnad:

Koorimuusika, rahvalaul, modernism

Loomingu iseloomustus: Veljo Tormis on ennekõike tuntud oma kooriloomingu poolest. Tema kooriteoste aluseks on enamasti eesti, vahel ka teiste (läänemeresoome) rahvaste rahvalaulud (regi- ehk runolaul). Esimesel loomeperioodil lõi Tormis hilisromantilisi ja neoklassitsistlikuid teoseid, kasutades oma loomingus ka dodekafoonia võtteid. Selle perioodi tähtsaim teos on neoklassitsistlikus stiilis Avamäng nr 2 (1959). See oli esimene eesti helilooja teos, mida “Varssavi sügise” festivalil mängiti. 1960ndatel tekkis Tormisel huvi rahvalaulu vastu, mida ta hakkas modernsete kompositsioonivõtetega töötlema. Sellel perioodil tekkis Tormisel isikupärane rahvaviisil põhinev helikeel, mis moodustas tema järgneva loomeperioodi põhiosa.  Veljo Tormise tähtsaim kooriteos on "Raua needmine" (1972), mis on kirjutatud soome eepose “Kalevala” ainetel.

Tormis on loonud lisaks koorimuusikale ka lavamuusikat, sümfoonilist ja vokaalkammermuusikat. Samuti kirjutas ta eesti filmiklassikast tuntud linateostele “Kevad” ja “Suvi” filmimuusika. Tema teoseid on esitatud, plaadistatud ja kirjastatud ka välismaal.

Teoste loetelu

Avamäng nr 2 (1959) "Hamleti laulud" (1964/1965) "Looduspildid" (1964–1969) "Meestelaulud" (1965) “Luigelend” (1966) "Järv tare taga" (1969) “Eesti kalendrilaulud” (1967) “Kevad” filmimuusika (1969) “Suvi” filmimuusika (1976) "Raua needmine" (1972), uuendused aastatel 1991 ja 2001 "Eesti balladid" (1980) "Läti burdoonlaulud" (1982) "Unustatud rahvad" (1970–1989)

Kuula / vaata veel

Süit filmist "Kevade" (1969 / 1973) (10:33 min) Kuula laule "Laine veereb" laulutsüklist "Kolm laulu eeposest" (1960) ja "Lindude äratamine" tsüklist "Liivlaste pärandus" siit (1970) (10:59 min) "Raua needmine" (1972) (9:34 min) "Eesti ballaadid" (1980)  Raadiosaade Veljo Tormis. Avamäng nr 2  (2017) (18:05 min) Veljo Tormise ametlik kodulehekülg

Eino Tamberg https://vara.e-koolikott.ee/node/3953

27.05.1930–24.12.2010 

Märksõnad:

Romantilisus, neoklassitsism, modernism, dodekafoonia, viited rahvaviisidele, kõlavärv, rütm

Loomingu iseloomustus:

Eino Tamberg on kirjutanud erinevatel loomeperioodidel erinevates stiilides muusikat, kuid kõiki neid perioode ühendab teatav kirglikkus ja romantilisus.

Põhiosa tema loomingust moodustavad sümfooniline muusika ja lavamuusika. Tema esimene tähtis teos on neoklassitsistlikus stiilis Concerto grosso (1956), mis oli ühtlasi modernismi nurgakiviks eesti muusikas.

1967–1978 kasutas helilooja dodekafoonia võtteid. Vahemikus 1984–1990 keskendus Tamberg oma loomingus rahvaviisile.

Tema viimase loomeperioodi (1991–1999) muusika on minimalistlikum, ta pöörab enam tähelepanu kõlavärvile ja rütmile.

Eino Tamberg on loonud ka filmimuusikat, näiteks filmidele "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964) ja "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966).

Concerto grosso I osa (1956) (9:29 min)

Teoste loetelu

"Viis romanssi Sandor Petöfi sõnadele" (1955–1988) Concerto grosso (1956) Ballettsümfoonia (1959) Lühiballett "Poiss ja liblikas" (1963) Kuupaisteoratoorium (1962) Ballett "Joanna Tentata" (1970)  Sümfoonia nr. 1 (1978)  Viiulikontsert (1981) Oratoorium “Amores” (1981) Ooper “Lend” (1983) “Karjaseviisid” (1984) Kantaat "Armastuse antoloogia" (2003)

Kuula / vaata veel

Ballett "Joanna tentata" (1970) (28:26 min) ja ERR saade "Joanna tentata" (2010) (eesti k, 39:35 min) Sümfoonia nr. 1 (1978) (24:17 min) Muusikat oboele Aaria (1979) (2:54 min) Viiulikontsert (1981) (17:26 min) Raadiosaade Järjehoidja. Eino Tamberg - Concerto grosso op. 5. 60 aastat loomisest (2016) (eesti k, 43:08 min)

1960. aastatel alustanud heliloojad Jaan Rääts (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3952>

Jaan Rääts

15.10.1932

Märksõnad: 

Neoklassitsism, postmodernism, eklektika, rütm, instrumentaalmuusika, huumor, (enese)iroonia

Loomingu iseloomustus: Jaan Rääts on kirjutanud põhiliselt instrumentaalset muusikat ja tema looming tähistab postmodernistlikku mõtteviisi algust eesti muusikas. Ta on loonud kokku 10 sümfooniat ja 24 instrumentaalkontserti. Räätsa varasema perioodi looming on neoklassitsistlikus stiilis, olles ühtlasi selle suuna üheks eestvedajaks Eestis. Tähtsaim teos sellest perioodist on Kontsert kammerorkestrile op. 16 (1961). Hilisemat loomingut iseloomustab teatud tüüpi eklektilisus. Ta ei hoia rangelt kinni eri stiilide piiridest ega nende elementidest – popmuusika rütmid, modernistlikud klastrid, mozartlikud kolmkõlad, lineaarne polüfoonia ja rahvamuusika motiivid on seotud üheks tervikuks. Kogu eklektikat hoiab koos üsnagi lihtne vorm. Tähtsal kohal on rütm, tihti on kuulda löökpille. Räätsa loomingule on omane ka peen huumor ja teatav (enese)iroonia.

Kontsert kammerorkestrile op. 16 (1961)  

Teoste loetelu

Kontsert kammerorkestrile op. 16 (1961)   Deklamatoorium "Karl Marx" (1964) "Koolikantaat" (1968) "Väike oratoorium" ( 1968/1973) Sümfoonia nr 7. (1972)   "24 prelüüdi eesti rahvaviisidele" (1977)   "24 marginaali" (1979-1982) "Intrata" (1997)   "Viis eskiisi reekviemile" (1997)   "Maagiline ruut" (1999)

Kuula / vaata veel

Sümfoonia nr. 1 (1957) (21:19 min) Sümfoonia nr. 6 (1967) (13:56) 24 marginaali (1979-1980) (51:01 min) Klaverikontsert nr. 2 (1985) (24:54) Jaan Räätse ametlik yt kanal Raadiosaade Kontserdisaalis. Jaan Rääts 85! (2017) (eesti k, 2h 8 min)

1960. aastatel alustanud heliloojad Arvo Pärt (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3951>

Arvo Pärt

11.09.1935

Märksõnad:

Modernism, tintinnabuli, religioossus

Loomingu iseloomustus:

Arvo Pärt eksperimenteeris varasel loomeperioodil (1958–1968) erinevate modernistlike komponeerimisvõtete ja stiilidega, näiteks neoklassitsism, dodekafoonia, serialism, sonorism, kollaažitehnika ja aleatoorika. Ühtlasi on paljud selle perioodi Pärdi teosed teedrajava tähtsusega eesti (ja ka Nõukogude Liidu) muusikas. Selle perioodi tähtsaim teos on "Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964).

Aastatel 1968–1971 hülgas helilooja kõik varem kasutatud kompositsioonitehnikad ja loobus ajutiselt muusika kirjutamisest. Nendel aastatel uuris Pärt gregooriuse laulu ja renessansspolüfooniat. Otsingute tulemusena sündis religioosse alltekstiga originaalne stiil, mida helilooja hakkas nimetama tintinnabuliks. Stiili aluseks on kaks häält — meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabuli-hääl. Esimene tintinnabuli stiilis teos on klaveripala "Für Alina" / "Aliinale" (1976), järgmistel aastatel valmis mitmeid olulisi teoseid samas stiilis, näiteks "Tabula rasa" (1977), “Cantus in memoriam Benjamin Britten" (1977) ja “Fratres" (1977).

1980ndatest alates on Pärt kirjutanud palju koorimuusikat. Arvo Pärt on üks tuntumaid ja mängitumaid elavaid heliloojaid maailmas.

Teoste loetelu

„Nekroloog“ (1960) „Credo“ (1968) "Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964) "Aliinale" (1976) "Arbos" (1977) "Tabula rasa" (1977) "Cantus in memoriam Benjamin Britten" (1977) "Fratres" (1977) "Summa" (1977) „Te Deum” (1985) "Silouan’s Song" (1991)  „Kanon pokajanen” (1997) Sümfoonia nr 4 „Los Angeles” (2008) „And I Heard a Voice…“ / "Ja ma kuulsin hääle …" (2017)

Kuula / vaata veel

"Cantus in Memoriam Benjamin Britten" (1989) (6:38 min) "Für Alina“ / "Aliinale" (1976) (2:46 min) "Tabula rasa" (1977) (29:02 min) Dokumentaalfilm Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale (2002) (1h 36 min) Hingede öö. Album. Arvo Pärt. Alina (2017) (42:24 min)

1960. aastatel alustanud heliloojad Kuldar Sink (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3950>

Kuldar Sink

14.09.1942–29.01.1995

Märksõnad: 

Neoklassitsism, avangardism, meditatiivsus, viited rahvalaulule ja eksootilistele kultuuridele, araabia helilaadid, vaimulikud teemad

Loomingu iseloomustus:

Kuldar Singi looming on tulvil stiilimuutustest. Ta alustas noeklassitsistina, selle perioodi näiteks on Kontsert keelpillidele (Kolm pala keelpilliorkestrile) (1960). Peagi läks helilooja kaasa uute modernistlike vooludega ja tõusis Arvo Pärdi kõrval üheks juhtivaks avangardistiks Eestis. Selle loomeperioodi teosed on kirjutatud suuresti seeriatehnika ja aleatoorikavõtteid kasutades, näiteks "Viis haikut" (1964).

Pärast pikemat pausi algas helilooja loomingus nö eksistentsialistlik loomeetapp, mida iseloomustavad diatoonilisus ja meditatiivsus. Leiame viiteid gregooriuse laulule, samuti eesti ja teiste rahvaste rahvalauludele. Samuti tärkas Kuldar Singil huvi eksootiliste kultuuride vastu ja ta hakkas kasutama oma teostes araabia helilaade, näiteks "Sünni ja surma laulud" (1985–1987).

Elu viimastel aastatel pöördus Sink vaimulike teemade poole ja lõi mitmeid kristlikel tekstidel põhinevaid teoseid, näiteks "Requiem aeternam" (1992).

Neli kompositsiooni (1964)

Teoste loetelu

Kontsert keelpillidele (Kolm pala keelpilliorkestrile) (1960) "Monotemaatilised etüüdid" (1964) "Viis haikut" (1964) "Aastaajad" (1965) Kammersümfoonia nr 2 (1967) "Mäed ja inimesed" (1977) "Sünni ja surma laulud" (1985–1987) "Maarjamaa missa" (1990) "Ave Maria" (1992) "Requiem aeternam" (1993)

Kuula / vaata veel

Motoorne burlesk (1958) (5:09 min) "Mäed ja inimesed" sonaat nr. 2 (1977) (14:12 min) "Meie Isa palve" (1990) (3:25 min) "Issand, õnnistagu Sind" (1991) (7:00 min) Raadiosaade Kodumaine viis. Kuldar Sink. Maarjamaa missa (2018) (eesti k, 54:03 min)

1960. aastatel alustanud heliloojad Ester Mägi (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3949>

Ester Mägi

10.01.1922

Märksõnad:

Kammermuusika, koorimuusika, rahvamuusika elemendid, variantne / variatsiooniline arendus, modernismi võtted

Loomingu iseloomustus:

Suure osa Ester Mäe loomingust moodustavad kammer- ja kooriteosed. Tähtsal kohal on tema komponeeritud sümfoonia. Mägi varasem, s.t 1950ndate aastate looming, on valdavalt rahvusromantiline.

1960ndatel lisanduvad tema loomingusse rahvamuusika mõjud. Tihti on aluseks võetud eesti rahvaviis, mida Ester Mägi arendab variantselt või variatsiooniliselt. 1960ndate lõpust alates hakkab helilooja lisama rahvamuusika elementidele üha enam modernseid võtteid – polütonaalsust, koloristlikku harmooniat ja aktiivset rütmikat.

1980ndatest alates kasutab helilooja rohkem stilisatsiooni. Ester Mägi loomingut iseloomustab selge vormiloogika, läbipaistev kõlapilt, objektiivne ja kohati intiimne väljenduslaad. Ester Mägi tuntumate teoste hulka kuuluvad klaveripala "Vana kannel" (1985) ja kooriteos "Tuule tuba" (1994).

Bukoolika (1983) (10:30 min)

Teoste loetelu

"Kalevipoja teekond Soome" (1954) "Tuule tuba" (1981) "Bukoolika" (1983) "Vahtralt valgõ pilve pääle" (1984) "Vana kannel" (1985) "Öölaul" (1968) "Sümfoonia" (1968) "Lapi laul" (1971) "Lauluema" (1983) "Lapimaa joiud" (1987) "Laulikutele" (1987)

Kuula / vaata veel

Sümfoonia (1968) (13:19 min) Vesper (1990) (6:50 min) Serenaad (2011) (5:26 min) Kontserdisaalis. Maestra Ester Mägi 95 (2017) (1h 09 min)

1960. aastatel alustanud heliloojad Anti Marguste (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3948>

Anti Marguste

05.08.1931– 12.01.2016

Märksõnad: 

Regilaulu elemendid, kromatismid, tämbrikontrastid, huumor

Loomingu iseloomustus:

Anti Marguste looming on mitmekülgne. Ta on kirjutanud sümfoonilist muusikat, instrumentaalkontserte, kammermuusikat, soololaule ja hulgaliselt koorimuusikat. Tema looming põhineb suuresti regilaul, mida ta rikastab kromatismidega.

Anti Marguste eksperimenteerib ka tämbrikontrastidega, kasutades seejuures ebatavalisi koosseise, näiteks kõlavad koos klavessiin ja džasstrummid. Tema loomingust leiame ka hea annuse huumorit, omapärased on mõnikord ka teoste pealkirjad, näiteks "Oreleelo", "Orelend" ja "Oreloits". Marguste kooriteosed paistavad silma erakordselt hea tekstikasutuse poolest.

Ta on kirjutanud ka filmimuusikat, näiteks animatsioonile "Kilplased" (1974).F

Anti Marguste IN MEMORIAM (2016) (5:35 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Külapiiga laulud" (1965) “E-Fis-G-A mutatsioonid” (1968) "Sümfoonilised runod" (1974) “Eesti rapsoodia” (1974) "Kilplased" (1974) “Red Data Book” (1980) "Tass teed" (1982) “Oreleelo” (1984) "See on Eesti" (1985) “Orelend” (1986) “Õitsitoonid” (1999)

Kuula / vaata veel

Kodumaine viis. Anti Marguste​ (2018) (54:42 min)

1960. aastatel alustanud heliloojad Jaan Koha (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3947>

Loomingu iseloomustus:

Jaan Koha loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, kuid ta on kirjutanud ka hulgaliselt instrumentaalmuusikat. Tema varajase loomeperioodi muusika on valdavalt rahvusromantiline.

1967. aastal kirjutas Jaan Koha Rondo aleatorica (Aleatooriline rondo), mida peetakse üheks esimeseks aleatooriliseks teoseks Eestis, kuid valdav osa tema loomingust ei ole mõjutatud tollase modernismi lainest Eestis.

Tema loomingut iseloomustab enamasti optimism ja kujundirohkus, kuid esineb ka dramaatilise alatooniga neoklassitsistlikke teoseid. Seoseid leiame rahvamuusikaga. Koorimuusikas on ta loonud nii patriootlikke, dramaatilisi kui ka humoorikaid laule.

Koha on oma loomingus oskuslikult arvestanud lauljate oskuste ja huvidega. Ta on kirjutanud ka lastelaule, loonud levi- ja saatemuusikat.

1960. aastatel alustanud heliloojad Heino Jürisalu (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3946>

Heino Jürisalu

13.08.1930–18.04.1991

Märksõnad: 

Puhkpillid, rahvuslik koloriit, estraadimuusika

Looming: 

Loomingu iseloomustus:

Heino Jürisalu on loonud erinevates žanrites muusikat, milles on olulisel kohal puhkpillid. Tema loomingust kumab läbi eestile omane rahvuslik koloriit, kuigi me ei pruugi leida viiteid rahvaviisidele.

Heino Jürisalu oli ühtlasi ka vanamuusika uurija ning interpreet. Aastatel 1970–1988 juhatas ta vanamuusikaansamblit Consortium.

Lisaks komponeerimisele oli ta ka multiinstrumentalist. Kõige enam meeldis Jürisalule plokkflööt, mille tarvis kirjutas mitmeid õppematerjale. Samuti on Heino Jürisalu loonud estraadimuusikat ning kujundusmuusikat näidenditele ja filmidele. Laiemale avalikkusele on tuntud tema "Unelaul". 

Sümfoonia nr. 2 (1975) (20:31 min) 

Teoste loetelu

"Kolm Eesti tantsu" (1956) Sümfoniett (1957) "Unelaul" (1964?) Ballett “Tänav” (1964) Kalendrilaulud (1976) “Metsakontsert” (1977) Ooper ”Püha Susanna" (1983)

Kuula / vaata veel

Kuula "Unelaul" (1964?) (3:26 min)

ASK

ASK 1: https://vara.e-koolikott.ee/node/3945 Tähista üheksa 1960ndatel alustanud heliloojat: A.Põldmäe, R.Kangro, V.Tormis, A.Pärt, J.Koha, T.Tulev, E.Mägi, P.Uusberg, E.Tamberg, J.Rääts, K.Sink, R.Eespere, A.Marguste, H.Tulve H.Jürisalu, P.Vähi, K.Koha.

ASK 2: https://vara.e-koolikott.ee/node/5298

Kuula Jaan Räätse Sümfoonia nr 6 (1967) (13:56 min) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d): religioossus, rütm, rahvamuusika_elemendid, kromatismid, rahvuslik_koloriit, tintinnabuli, koorimuusika, popmuusika_rütmid, dramaatilise_alatooniga_neoklassitsism.

ASK 3: https://vara.e-koolikott.ee/node/3944

ASK 4: https://vara.e-koolikott.ee/node/3943

ASK 5: https://vara.e-koolikott.ee/node/3941

Veljo Tomise tähtsaimaks kooriteoseks on "*Raua needmine:Teose pealkiri*" (1972).

• Eino Tamberg:Helilooja ees- ja perekonnanimi* on kirjutanud erinevatel loomeperioodidel erinevates stiilides muusikat, kuid kõiki neid perioode ühendab teatav kirglikkus ja romantilisus.

Jaan Räätsa looming tähistab *postmodernistliku:Millise?* mõtteviisi algust eesti muusikas.  Arvo Pärdi isikupärane stiil kannab nime *tintinnabuli: Esimene selles stiilis teos oli "Für Alina" / "Aliinale" (1976)*. Heino Jürisalu on laiemale avalikkusele tuntud teosega "*Unelaul*:Teose pealkiri" Jaan Koha “Rondo” klaverile (1967) on eesti esimene *aleatooriline:20. sajandil tekkinud muusikaliik, mida iseloomustab helide, motiivide jt heliteose osade juhuslik paigutus ja/või järjekord.* teos. Kuldar Singil tärkas huvi eksootiliste kultuuride vastu ja ta hakkas kasutama oma teostes *araabia:Milliseid eksootilisi helilaade?* helilaade, näiteks "Sünni ja surma laulud" (1985–1987). 

• Ester Mägi:Helilooja ees- ja perekonnanimi* muusika aluseks on tihti eesti rahvaviis, mida ta arendab variantselt või variatsiooniliselt.

Anti Marguste looming põhineb suuresti regilaulul, mida ta rikastab *kromatismidega:Diatoonilise heli ja seda täiendava altereeritud heli järgnevus*.

ASK 6: https://vara.e-koolikott.ee/node/3942 Vali õige vastus või vastused Mis kiirendas 1960ndatel alustanud heliloojate läbimurret? Kokkupuude läänemaailmaga . Uute nähtuste tekkimine nagu dodekofonoonia ja aleatoorika  . Stalinistliku režiimi ülistamine . Kuidas töötles Veljo Tormis rahvalaule? Araabiapäraste helilaadidega . Levimuusikast pärit võtetega . Modernsete kompositsioonivõtetega . Mille algust tähistab Jaan Räätsa looming eesti muusikas? Postmodernistliku mõtteviisi algust . Modernistliku mõtteviisi algust  . Uusromantismi algust  . Millise muutuse tõid kaasa Arvo Pärdi hilisemad otsinguaastad? Arvo Pärt hakkas kirjutama rahvaviisidel põhinevat muusikat . Arvo Pärt hakkas kirjutama religioosse (all)tekstiga teoseid . Arvo Pärt asus kirjutama estraadimuusikat . Esimesed kaks teost eemaldusid selgelt sõjajärgsest rahvusromatilisest helikeelest ning juhatasid sisse uue perioodi eesti muusikas? Jaan Koha “Rondo” klaverile (1967) . Jaan Räätsa kontsert kammerorkestrile (1961) . Eino Tambergi Concerto Grosso (1956)

ASK 7: https://vara.e-koolikott.ee/node/5304

Vali õige vastus või vastused Kelle muusikas kuuleme araabia helilaade? Kuldar Singi . Heino Jürisalu . Ester Mägi

Kelle muusikas on tähtsal kohal religioossed teemad? Jaan Räätsa . Kuldar Singi . Arvo Pärdi

Kelle loomingus kohtame huumorit? Jaan Räätsa . Anti Marguste . Ester Mägi . Kelle muusikas kuuleme rahvamuusika mõjusid? Veljo Tormise . Jaan Koha . Eino Tambergi . Millised heliloojad on kirjutanud levimuusikat? Kuldar Sink . Heino Jürisalu . Jaan Koha

DO

1960. aastatel alustanud heliloojad (do1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3940>

DO 1

Retsensioon

Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost : Veljo Tormise "Raua needmine" (1972) (9:34 min), Kuldar Singi "Meie Isa palve" (1990) (3:25 min) ja Arvo Pärdi "De Profundis" (1980) (5:15 min) ja kirjuta retsensioon.

Esita iga teose kirjeldus, nt žanr, ülesehitus, koosseis jne:

Mis on teostes ühist:

Mille poolest teosed erinevad:

Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne:

Minu arvamus, tähelepanekud:

1960. aastatel alustanud heliloojad (do2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3939>

Essee

Kirjuta essee. Võrdle 1970ndatel alustanud eesti heliloojaid 1940– 1955 aastatel alustanud eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...?

1960. aastatel alustanud heliloojad (do3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3937>

Videointervjuu kokkuvõte

Kuula videointervjuud Jaan Räätsaga (eesti k, 00:00 min).  

Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet:

Koosta videointervjuu põhjal üks küsimus, mida väiksemas töörühmas või klassiga koos arutada:

13) 1970. aastatel alustanud heliloojad. Motoorsus Eesti muusikas (korrektuuridest tagasi, Drupalisse viidud)

Kangro, Sumera, Eespere

3.3. 1970. aastatel alustanud heliloojad : https://vara.e-koolikott.ee/node/1960 1970ndate muusikaelu iseloomustab igasuguste tehniliste ja stiililiste piirangute puudumine. Ühtlasi tähistab Jaan Räätsa selleaegne looming postmodernistlikku mõtteviisi algust eesti muusikas. Paljud heliloojad, kes olid 1960ndatel käinud läbi modernismi tee, siirdusid nüüd personaalse (heakõlalise) helikeele juurde, näiteks Arvo Pärt töötas välja originaalse helikeele, tintinnabuli stiili. Seoses tehnoloogia arenguga oli võimalik esitada elektronmuusikat elavas ettekandes (lisaks senistele enamasti stuudios valminud muusikapaladele) ja multimeediateoseid (ühendati erinevad kunstivaldkonnad – muusika, maalikunst, koreograafia, videokunst jne). Oma loometeed alustasid 1970ndatel järgmised heliloojad: Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati Kuulberg, Raimo Kangro, Lepo Sumera ja René Eespere.

TELL

1970. aastatel alustanud heliloojad Alo Põldmäe (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4639>

Alo Põldmäe

22.05.1945

Märksõnad:

Instrumentaalkammermuusika, puhkpillid, kõlavärv, loodus- ja visuaalsed tajumuljed, meeleseisundid, ebatavalised koosseisud, viited rahvaviisile

Loomingu iseloomustus: Alo Põldmäe on loonud põhiliselt instrumentaalkammermuusikat, milles olulisel kohal on puhkpillid. Kui tema varasem looming on modernismi mõjudega, siis hilisemat loomingut iseloomustab pigem heakõlalisus. Sageli antakse muusikaga süvendatult edasi mingit meeleseisundit. Alo Põldmäe on kasutanud oma aja kohta ebatavalisi koosseise, näiteks oboekontsert (1974) ja löökpillikontsert (1981). Samuti oli Põldmäe üks esimesi, kes tõi eesti muusikasse kitarriteosed. Tähtsal kohal Alo Põldmäe teostes on kõlavärv. Alo Põldmäe loomingule on iseloomulikud (loodus)muljed ja eesti kultuuriga seonduvad teemad – rahvaviis, ajalugu ja eesti luule. Heloloojana ammutab Alo Põldmäe sageli inspiratsiooni visuaalisetest tajumuljetest, olgu selle allikaks siis isiklik reisielamus või mõni kõnekas visuaalkunstiteos.

"Neli Eesti maastikku" (2009) (12:37 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu:

“Atmosfäär” (1970) “Sõnni tund” (1977) “Merineitsi” (1979) “Loire’i lossid” (1980) Kontsertsümfoonia (1981) “Raeooper” (1984) “Depressioon baaris” (1984) “Lahemaa eskiisid” (2002)

Kuula / vaata veel

Sonatiin neljale saksofonile (1984) (6:24 min) Alo Põldmäe kõneleb Ernst Hiiest (2016) (12:00 min)

1970. aastatel alustanud heliloojad Tarmo Lepik (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4640>

Tarmo Lepik

09.11.1946 - 10.03.2001

Märksõnad:

Koorimuusika, avangardistlikud koorimuusika võtted, rahvaviiside üksikud elemendid

Loomingu iseloomustus:

Tarmo Lepiku loomingus on kesksel kohal koorimuusika. Ta läheneb koorimuusikale omanäoliste, oma aja kohta uudsete avangardistlike võtetega — kasutusel on klastrid, glissandod, sosinad ja teksisilpide eri häälte vahel jagamine.

Lauljale on esitatud sageli kõrged tehnilised nõudmisedt, näiteks esinevad suured hüpped helikõrgustes.

Tähtsal kohal on muusikaline struktuur, kus valitseb matemaatiline kord. Rahvaviiside töötlemisel on Lepik kasutanud uudseid tehnikaid, võttes aluseks rahvaviiside üksikud elemendid.

"Hälli maailm" (1980) (7:27)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

“Viis haikut” (1965) Sümfooniline kompositsioon (1985) “Kuus haikut” (1967) "Kolm impressiooni" (1966) "Kolm Betti Alveri luuletust" (1974) "Karjase maailm" (1975) "Hälli maailm" (1980) "Mere väravas" (1984) "Igavene tuli" (1985) Keelpillikvartett (1986) "Nokturn" (1988) Sonaat tšellole ja klaverile (1989)

Kuula / vaate veel

"Musica quasi una sonata" (1977) (7:31 min)

1970. aastatel alustanud heliloojad Mati Kuulberg (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4641>

Mati Kuulberg

09.07.1947– 14.06.2001

Märksõnad: 

Instrumentaalkammermuusika, suured tämbri- ja dünaamikakontrastid, keerulised rütmid, avangardism, rahvaviisi elemendid Looming:

Mati Kuulberg on loonud põhiliselt instrumentaalkammermuusikat, olulisel kohal on ka tema kontsertmuusika. Kuulbergi loomingut iseloomustavad suured tämbri- ja dünaamikakontrastid, dramaatilisus, keerulised rütmid ja avandgardistlikud võtted — aleatoorika, dodekafoonia ja sonoristika, samuti kuuleme polüfooniat (fuugat ja fugaatot). Kuulberg on kasutanud oma teostes ka eesti, setu ja lapi rahvaviise. Ta on loonud palju sonaadivormis teoseid, näiteks kaks kaheklaverisonaati ja klaverisonaadi neljale käele. Tähtsal kohal Mati Kuulbergi teostes on viiul, mida ta ka ise valdas.

Kuula Mati Kuulbergi Sümfoonia nr. 5 (1986) (15:05 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

Puhkpillikvintett (1972) „Seitse prelüüdi" (1968/1980) Ballett "Pöördlava" (1974) Sonaat nr. 1 kahele klaverile (1975) “Memoria de los Incas” (1983) Sonaat "...13377..." neljale käele (1994) “Niente” (1984) "elu nimel" (1985) Saksofonikvartett (1986) Sümfoonia nr. 5 (1986) "Quasi" (1989) "Pilk iseendasse" (1999) “CV” (2001)

Kuula / vaata veel

Flöödikontsert (1994) (2:46 min)

1970. aastatel alustanud heliloojad Raimo Kangro (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4642>

Raimo Kangro

21.09.1949 – 04.02.2001

Märksõnad:

Neoklassitsism, ooper, instrumentaalmuusika, keeruline rütmika, pop-, rokk- ja rahvamuusika laenud

Loomingu iseloomustus:

Raimo Kangro looming on põhineb suuresti neoklassitsismil, millele lisanduvad veel keeruline rütmika, meloodia nurgelisus ja laenud pop- , rokk- ja rahvamuusikast. Tähtsal kohal on instrumentaalmuusika ja ooper. Sageli on tema kontsertteostes löökpillina kostuv klaverit. Huvitav on 1991–2000. aastatel valminud "Display” sari, milles helilooja portreteerib teisi kuulsaid heliloojaid (nt Steve Reich ja Wolfgang Amadeus Mozart) ja tegelasi (nt ufonaut, palverändur). Raimo Kangro on kirjutanud seitse eriilmelist ooperit. Koostöös Andres Valkoneniga kirjutas Kangro eesti esimese rokkooperi "Põhjaneitsi". Tema tähtsaim ooper kannab nime "Ohver", mis räägib sürreaalses võtmes inimese ahistatusest suletud ühiskonnas. Raimo Kangro on kirjutanud ka lasteooperi "Ooperimäng" (1979) ja neli lastemuusikali.

Klaverisonaat nr. 2 (1973) (10:51 min)

Teoste loetelu

"Imelugu" (1974) Rokkooper “Põhjaneitsi” (1980) Ooper ”Ohver" (1981) "Sensatsioon" (1986-  "Display" (1991 - 2000) "Plõksuv sümfoonia" (1993) "Ooperimäng" (1979) Kammerooper "Reetur" (1995) "Uku ja Ecu" (1997) "Süda" (1999)

Kuula / vaata veel

Lihtne sümfoonia (1. osa) (1976) (3:27 min) Kuula Raimo Kangro "Display I: Portrait of Steve Reich" (1991) (8:21 min) Display V: Ingli portree (1993) (11:16 min) Display VI: Ufonaudi portree (1994) (12:10 min)

1970. aastatel alustanud heliloojad Lepo Sumera (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4643>

Lepo Sumera

08.05.1950 – 02.06.2000

Märksõnad:

Sümfooniad, kõla- ja tämbrivärvid, kammermuusika, lavamuusika, elektronmuusika, multimeedia

Looming: 

Lepo Sumera loomingut iseloomustavad lai tunneteskaala ja tähelepanelikkus kõla- ja tämbrivärvide suhtes. Lepo Sumera on üks väljapaistvamaid eesti sümfoniste. Ta on kirjutanud kokku kuus sümfoooniat. Tema Esimene sümfoonia, milles on liidetud korduvstruktuurid sümfoonilise arendusega, avas uue lehekülje eesti muusikas. Lepo Sumera sümfooniatele on iseloomulik kõlakihtide vaba hõljumine ja nende arendused. Sumera kirjutas 1970ndatel dodekafoonilist muusikat, 1980ndatel pöördus diatoonilise helikeele poole ja 1990ndatel keskendus elektroonilise, multimeedia ja kammermuusika kirjutamisele. Lepo Sumera pani 1995. aastal koos Raouno Remmega aluse Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudiole.

Sümfoonia nr. 4 (Serena borealis) (1. osa) (6:57 min)

Teoste loetelu

"In emoriam" (1972) “Elust ja surmast” (1975) "In Es" (1978) “Anselmi lugu”  (1977, 1978) “Seenekantaat” (1978, 1983) "Olümpiamuusika" (1980) Sümfoonia nr. 1 (1981) “Kaleva” (1988) Sümfoonia nr. 4 (1992) Sümfoonia nr. 5 (1995) "Neli odaliski" (1997– 1999) "Armastuse ja tulega" (1998) "Ruumi suletud" (1999)

Kuula / vaata veel

Lepo Sumera sümfoonia nr. 2 (1984) (18:58 min) "Quasi improvisata" (1987) (5:26 min)

1970. aastatel alustanud heliloojad René Eespere (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4644>

René Eespere

14.12.1953

Märksõnad:

Heakõlalisus, tabav lihtsus, sõnumiga vokaalteosed, barokk- ja rokkmuusika mõjud, rahvaviisi elemendid Loomingu iseloomustus: René Eespere looming on enamasti heakõlaline, kesksel kohal on sõnumiga vokaalteosed ja kontsertžanr. Sageli on tunda barokk- ja rokkmuusika mõjusid, ning seoseid eesti rahvamuusikaga. Tema teoseid iseloomustavad eksistentsiaalsed teemad. Eespere muusika on sageli tehniliselt lihtne, kuid sisult köitev. Kui tema varasemale loomingule on omane tonaalsus ja heakõlalisus, siis hiljem on kuulda ka kromaatikat. Esimesena leidsid laiemat vastukaja Eespere balletid, nt  "Inimene ja öö" (1977). 1980ndatel kirjutas helilooja ise tekstid oma vokaalsümfoonilistele teostele. Tähtsal kohal on eetilise, religioosse või isamaalise sisuga kooriteosed, näiteks "Passiones" (1980/2000), "Müsteerium" (1981), "Mediteerium" (1982/1985). René Eespere on loonud ka filmimuusikat.

Teoste loetelu

"Inimene ja öö" (1977) "Kodalased" (1979) "Passiones" (1980/2000) "Müsteerium" (1981) "Lehekülg Sakalamaa kroonikast" (1982) "Mediteerium" (1982/1985) "Ärkamise aeg" (1983) "Kaks jubilatsiooni" (1986) “Varastaja harakas” (1993) "Festina lente" (1996) Lühiooper "Gurmaanid" (2002) Ooper „Gurmaanid“ (2005)

Kuula / vaata veel

Respectus (Respekt / Tagasivaade) (2013) (9:25 min)  "Tres in Unum" (2004) (7:45 min)

ASK

1970. aastatel alustanud heliloojad (ask1)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4684> Tähista 1970ndatel alustanud heliloojad.

T.Aints K.Kõrver R.Eespere M.Kuulberg P.Vähi U.Sisask A.Põldmäe T.Lepik E.Kõlar R.Kangro R.Remme L.Sumera

1970. aastatel alustanud heliloojad (ask2)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4683> Kuula René Eespere "Respectus" (Respekt / Tagasivaade) (2013) (9:25 min) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d).

lavamuusika tabav lihtsus elektrooniline_muusika ebatavalised_koosseisud. heakõlalisus multimeedia keerulised_rütmid instrumentaalkammermuusika

1970. aastatel alustanud heliloojad (ask3)** https://vara.e-koolikott.ee/node/4681

Vea pildil kujutatud helilooja nimi, loomingut iseloomustav märksõna ja teos vastavasse lahtrisse.

1970. aastatel alustanud heliloojad (ask4)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4681>

Vali õige vastus

Mis iseloomustab René Eespere loomingut?

René Eespere looming on enamasti heakõlaline, kesksel kohal on sõnumiga vokaalteosed ja kontsertžanr. . René Eespere looming on enamasti heakõlaline, kesksel kohal on elektronmuusika. . René Eespere looming on enamasti dodekafooniline, kesksel kohal on kammermuusika. . Check Kuidas läheneb Tarmo Lepik koorimuusikale?

Omanäoliste, s.t oma aja kohta uudsete avangardistlike võtetega. Lauljale on esitatud sageli kõrged tehnilised nõudmisedt, näiteks esinevad suured hüpped helikõrgustes. . Vanamoeliselt, s.t leiame vihjeid renessanssmuusikast. Lauljale esitatakse kõrgeid tehnilisi nõudmisi renessansi laulutehnikate valdamise osas. . Traditsiooniliselt. Lauljale ei esitata kõrgeid tehnilisi nõudmisi, mistõttu olid tema laulud 1970ndate Eestis väga populaarsed. . Check Mis iseloomustab Alo Põldmäe varasemat ja hilisemat loomingut?

Kui Alo Põldmäe varasem looming on pigem heakõlaline, siis tema hilisem looming on valdavalt modernistlik. . Kui Alo Põldmäe varasem looming on uusromantismi mõjudega, siis hilisem looming on valdavalt modernistlik. . Kui Alo Põldmäe varasem looming on modernismi mõjudega, siis hilisemat loomingut iseloomustab pigem heakõlalisus. . Check Millist muusikat on Mati Kuulberg põhiliselt loonud?

Estraadimuusikat. Olulisel kohal on ka kontsertmuusika. . Koorimuusikat. Olulisel kohal on ka kontsertmuusika. . Instrumentaalkammermuusikat. Olulisel kohal on ka kontsertmuusika. . Check Mis iseloomustab Raimo Kangro loomingut?

Tema muusikale on iseloomulikud neoklassitsismi tunnused — harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine ja rütmi motoorsus . Tema looming on valdavalt neoklassitsistlik. Muusikat iseloomustab keeruline rütmika, meloodia nurgelisus ja laenud pop- , rokk- ja rahvamuusikast . Tema looming on valdavalt postmodernistlik. Muusikat iseloomustab keeruline rütmika, meloodia nurgelisus ja laenud pop- , rokk- ja rahvamuusikast . Check

1970. aastatel alustanud heliloojad (ask5)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4680>

René Eespere muusikas võime tajuda *barokk:Muusikastiil, mis domineeris Euroopas ca 1600–1750*- ja rokkmuusika mõjusid, ning seoseid eesti rahvamuusikaga. 

• Lepo Sumera:Helilooja ees- ja perekonnanimi* on üks väljapaistvamaid eesti sümfoniste.

Raimo Kangro looming on valdavalt *neo/uus:Eesliide*klassitsistlik. 

Mati kuulbergi loomingut iseloomustavad suured tämbri- ja dünaamika kontrastid, dramaatilisus, keerulised rütmid ning *avandgardistlikud:Mõiste, mida kasutatakse n-ö ajast ees oleva muusika tähistamiseks, mis sisaldab innovatiivseid elemente* võtted — aleatoorika, dodekafoonia ja sonoristika. 

Raimo Kangro muusikat iseloomustab *keeruline/kompleksne:Milline?* rütmika, meloodia nurgelisus ja laenud pop- , rokk- ja rahvamuusikast.

• Mati Kuulberg:Helilooja ees- ja perekonnanimi* on kasutanud oma teostes eesti, setu ja lapi rahvaviise.

Tarmo Lepiku loomingu põhiosa moodustab *koori:Vokaalmuusika liik*muusika.

Alo Põldmäe on loonud põhiliselt instrumentaalkammermuusikat, milles olulisel kohal on *puhk:Pillirühm?*pillid.

Lepo sumera on loonud kokku *kuus/6:Mitu?* sümfooniat.

DO

1970. aastatel alustanud heliloojad (do1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4685>

DO 1

Retsensioon Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost: Raimo Kangro Lihtne sümfoonia, Mati Kuulbergi Sümfoonia nr. 5 (1986) (15:05 min) (1. osa) (1976) (3:27 min)  ja Lepo Sumera Sümfoonia nr 2 (1984) (18:58 min) ja kirjuta retsensioon.

Esita iga teose kirjeldus, nt žanr, ülesehitus, koosseis jne:

Mis on teostes ühist:

Mille poolest teosed erinevad:

Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne:

1970. aastatel alustanud heliloojad (do2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4686>

Essee

Kirjuta essee. Võrdle 1970ndatel alustanud eesti heliloojaid 1960ndatel alustanud eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...?

1970. aastatel alustanud heliloojad (do3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4687>

Videointervjuu kokkuvõte Kuula videointervjuud Alo Põldmäega (eesti k, 00:00 min). Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet:

14) 1980. aastatel alustanud heliloojad (korrektuuridest tagasi, Drupalisse sisestatud)

Tüür, Grünberg, Sisask, Mattiisen

Tell <https://vara.e-koolikott.ee/node/1961> pooleli

1980ndate periood oli eesolevate murrangute eel poliitiliselt üsna pingestatud ning ühiskondlikul tasandil toimuvad protsessid mõjutasid ka muusikaelus toimuvat ja vastupidi – muusikaelus toimuv mõjutas poliitilisi protsesse. 1980ndate lõpp on ajalukku läinud laulva revolutsiooni nime all, mis juhatas sisse Eesti taasiseseisvumise 1991. aastal. Kuigi Eesti oli 1980ndatel endiselt võõrvõimu all, tekkisid identiteediküsimused, mis iseloomustasid ka sel kümnendil alustanud ja tegutsenud heliloojate loomingulisi otsinguid. Huvituti isamaalistest lauludest ning peagi kujunes välja uute isamaaliste laulude kirjutajate ring: nt Rene Eespere, Alo Mattiisen ja Veljo Tormis. Kõige jõulisemalt astus välja Veljo Tormis, kelle lihtsa viisiga laulud puudutasid ajakohaselt väga olulisi teemasid. Olgugi, et sel perioodil loodud isamaaliste laulude sõnumid on tänaseks aegunud, on nendes sisalduv jõud ja lootusrikkus endistviisi võimsad ning liigutavad. 1980ndate teine pool eristub vaimuliku muusikažanri poolest – kirjutama hakati missasid, motette, psalme jms – mis kulmineerus Urmas Sisaski eestikeelse "Eesti missa" ettekandega 1994. aasta üldlaulupeol. Sel kümnendil said tuule tiibadesse järgmised heliloojad: Igor Garšnek, Peeter Vähi, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg, Urmas Sisask ja Alo Mattiisen.

TELL

Alo Mattiisen: https://vara.e-koolikott.ee/node/4759

22.04.1961–30.05.1996

Märksõnad:

Levimuusika, kaunid meeldejäävad viisid, sõnumiga tekstid, rokkmuusika ja rahvamuusika elemendid, elektronmuusika

Loomingu iseloomustus:

Laiemale avalikkusele on eeskätt tuntud Alo Mattiisen levimuusika. 1983. aastal sai temast Erkki-Sven Tüüri soovitusel ansambel In Spe uus liider. Suurem tuntuse tõid talle "Laulva revolutsiooni" (1987-1988) aegsed protesti- ja isamaalised laulud, näiteks "Ei ole üksi ükski maa" (1987) ja "Viis ärkamisaegset laulu" (1988). Tema levimuusikale on iseloomulikudkaunid meeldejäävad viisid ja sõnumiga tekstid. Suure osa tekstidest on kirjutanud Jüri Leesment. Sageli kuulemerokkmuusika ja rahvamuusika elemente. Süvamuusikas on tähtsal kohal tema elektronmuusika, näiteks "Ajaga silmitsi" (1986) ja "Arrit" (1991).

Tšellosonaat (1986)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Ajaga silmitsi" (1986) "Ei ole üksi ükski maa" (1987) "Viis ärkamisaegset laulu" (1988) “Isamaa ilu hoieldes” (1988) "Arrit" (1991) "Erret" (1991) "Read" (1991-1995)

Kuula / vaata veel

"Ei ole üksi ükski maa" (1987) “Isamaa ilu hoieldes” (1988) "Eestile on kombeks" (1993)

Urmas Sisask: https://vara.e-koolikott.ee/node/4758

09.09.1960

Märksõnad:

Astronoomia, rahvaviis, koorimuusika, klaveriteosed, vaimulik muusika

Looming:

Urmas Ssiask on eesti muusikaloos unikaalne nähtus. Juba varasest lapsepõlvest saadik on teda huvitanud lisaks muusikale ka astronoomia. Põhiosa heliloomingust on Urmas Sisask pühendanud taevakehadele ja universumile. 1996. aastal avas ta Jäneda mõisahoones enda loodud planetaariumi, kus on valminud suur hulk tema teoseid. Helilooja on sidunud astronoomiat heliloominguga kahel meetodil. Varasemal loomeperioodil kirjutas helilooja intuitiivselt astronoomilistest vaatlustest saadud impulsside põhjal. Hiljem hakkas helilooja kasutama matemaatilist meetodit, mille alusel teisendatakse taevakehade ja universumi nähtuste füüsikalised parameetrid inimkõrvale kuuldavasse alasse ja komponeeritakse nendest teos. Lisaks astronoomiale ammutab helilooja inspiratsiooni ka eesti rahvaviisist ja euroopa vaimulikust muusikast. Ta on kirjutanud muusikat suurel hulgal erinevatele koosseisudele, tähtsal kohal on klaveriteosed ja kooriteosed. Urmas Sisaski loomingus on tähtsal kohal ka vaimulik (koori)muusika.

"24 vaimulikku laulu" Surrexit Dominus (1988)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Tähistaeva tsükkel" (1980-1995) "Plejaadid" (1986) "Gloria Patri" (1988) "Andromeeda galaktika" (1991) "Kuu loomine" (1992) "Jõuluoratoorium" (1992) "12 laulu püha neitsi Maria auks" (1992) "Ood armastusele" (2000) "Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks" (1998)

Kuula / vaata veel

Klaverisümfoonia "Universumi hääled" (2002) Tähistaeva tsükkel nr. 2 "Lõunataevas" "Kameeleon" (1994-1995) "Ood armastusele" (2000)

Sven Grünberg: https://vara.e-koolikott.ee/node/4757

24.11.1956

Märksõnad: 

Elektronmuusika, filmimuusika, progressiivrokk, oriendi mõjud, budistlik (all)tekst

Loomingu iseloomustus: Sven Grünbergi saab pidada Eesti elektronmuusika pioneeriks. Tuntuks sai ta 1974–1976 aastatel tegutsenud progressiivrokki ansambel Mess juhina. Elektroonilise muusika läbilöögiks on tema "Hukkunud alpinisti hotell" (1979) filmimuusika. Sellel perioodil valmisid ka tema esimesed albumid "Hingus" (1981) ja "OM" (1988). Põhiosa Sven Grünbergi loomingust moodustabki filmimuusika. Ta on loonud rohkem kui sajale filmile muusikat, näiteks "Wikmani posid" (1995 / 1996), "Klaabu" (1997), "Lepatriinude jõulud" (2002), "Leiutajateküla Lotte" (2006), samuti on Sven Grünberg kirjutanud muusikat etendustele.  Tema originaalloomingus on sagedased oriendi mõjud ja budistlikud (all)tekstid, näiteks album "Milarepa" (1993). Sven Grünberg on olnud mitmete Soome ja Eesti ülikoolide õppejõud filmimuusika alal. Samuti on ta kahel korral organiseerinud Dalai Lama visiiti Eestisse.

Sven Grünberg & Mess – Mess (1980)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Küsi eneselt" (1976) "Nimetu" (1979) "Ball" (1979) "Hingus" (1980– 1993)

Kuula / vaata veel

"Wikmani poisid" (1995 / 1996) “Klaabu kosmoses” (1981) "Ball" (1979) "Hingus" (1980) "Tiik" (1975–1976)

Peeter Vähi: https://vara.e-koolikott.ee/node/4756

18.05.1955

Märksõnad:

Oriendi, pop- ja vanamuusika mõjud, eksootilistes keeltes tekstid, eksootilised pillid, elektroonika

Looming:

Peeter Vähi ammutab oma muusikalist materjali suuresti oriendist, leidub ka vanamuusika ja popmuusika mõjusid. Samuti kuuleme tema teostes eksootilisi pille ja elektroonikat. Vokaalteostes on tähtsal kohal tekstisõnum ja selle rituaalne esitus. Peeter Vähi on lisaks emakeelele kasutanud sanskriti-, tiibeti-, saksa-, inglis-, läti-, vene-, ladina-, jaapani-, fulani- ja koptikeelseid tekste. Mitmed tema teosed on valminud koostöös idamaade muusikutega. Ta on olnud aastaid tegev ka levimuusika ansamblites, näiteks ansambel Vitamiin. Peeter vähi on  oluline muusikaelu korraldaja Eestis, tema korraldatud on "Orient", Arvo Pärdi festival ja "Klaaspärlimäng" festivalid.

"Peuangelion kata Marihamm" ("Maarja Magdaleena Evangeelium") (2010-2011) (1:01:40 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Tema Kõrgeausus Salvador D’le" (1989) "Müstiline ühinemine" (1991) "Ülim vaikus" (1997)  "Taevase järve laul" (1999) "Roheline Tārā" (2000)  "Bambuse laul" (2001)  "Call of Sacred Drums" (2008) "Maarja Magdaleena Evangeelium" (2011)

Kuula / vaata veel

"In Memoriam Helle Mustonen" (2005) (5:58 min) "Bambuse laul" (2001) (18:47 min) "Nelikümmend kaks" (1997) (7:03 min) "Pianisti nädal internetis" (2010) (20:19 min)

Erkki-Sven Tüür: https://vara.e-koolikott.ee/node/4755

16.10.1959

Märksõnad:

polüstiililine "metakeel", vektoriaalne meetod, eksistentsiaalsed teemad, progressiivrokk

Looming:

Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiivrokk ansambel In Spe liidrina, olles mõjutatud suuresti King Crimson-ist ja teistest selleaegsetest pregressiivrokk ansamblitest. 1980ndate aastate keskel saab tuntuks ka tema süvamuusika. Varajasel loomeperioodil segab Tüür erinevaid muusikastiile ja kompositsioonitehnikaid, näiteks vastanduvad gregooriuse laulu lihtsust ja heakõlalisust dodekafoonia võtetega. Helilooja nimetab selleaegset muusikat polüstiililiseks "metakeeleks". Järgmisel loomeperioodil hakkab helilooja kasutama vektoriaalset meetodit, mille aluseks on muusikaline algkood / geen, mida arendatakse kogu järgnev teos. Helilooja keskendub oma teostes sageli eksistentsiaalsetele teemadele.

Symphony nr. 9 "Mythos" (2017) (35:15 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Ifokeskusest 

Teoste loetelu

"Zeitraum" (1992) "Crystallisatio" (1995) Sümfoonia nr. 3 (1997) "Aqua" (2003) "Meditatio" (2003) Sümfoonia nr. 6 "Strata" (2007) Sümfoonia nr. 7 "Pietas" (2009) Symphony nr. 9 "Mythos" (2017)

Kuula / vaata veel

"In Spe" (1983) Arhitektoonika V (1991) Tšellokontsert (1996) Lighthouse (1997) Sümfoonia nr. 4 "Magma" (2002) Vioolakontsert "Illuminatio" (2008)  "Flamma" (2011)

Igor Garšnek : https://vara.e-koolikott.ee/node/4754

30.07.1958

Märksõnad:

Modernismi, minimalismi, elktronmuusika, rokkmuusika ja popmuusika mõjud

Looming: 

Igor Garšneki helilooming on sulam süva-, rock-, pop- ja elektronmuusikast. Ta on loonud süvamuusikat enamikes žanrites ja erinevatele koosseisudele, näiteks teoseid sümfooniaorkestrile, vokaalsümfoonilisi suurvorme, instrumentaalkammermuusikat, muusikat soolopillidele ja elektroonilisi teosed. Tema süvamuusikat saame iseloomustada stiilidega modernism ja minimalism. Igor Garšnek on mänginud klahvpille ansamblites Synopsis, Ruja ja Data, ming olnud mitmete levimuusika lugude autor, näiteks Ruja laulud "Isamaa pale", "Aeg on nagu rong" ja "Murtud lilled". Lisaks helilooja tööle on Igor Garšnek ka muusikakriitik, helirežissöör ja pedagoog.

Igor Garšnek

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

Sümfoonia nr. 1 (1982) Sümfoonia nr. 2 (1984,1989) Rock-oratoorium “Loomade farm” (1989) Elektroniline teos “Grott” (1985) "Isamaa pale" (1986) “Alkeemia” (1991) “Syntomania” (1992) “Jurassic Park” (2003)

Kuula / vaata veel

"Abakus" (1985) (3:37) "Isamaa pale" (1986) Igor Garšnek & Nevil Blumberg - Synopsis (1986) Loomade farm (1990)

ASK

ASK1:https://vara.e-koolikott.ee/node/4939 Tähista 1980ndatel aastatel alustanud kuus Eesti heliloojat:

J.Rääts E-S.Tüür P.Vähi S.Sisask M.-M.Lill S.Grünberg A.Mattiisen L.Sumera I.Garšnek E.Tamberg E.Mägi U.Sisask A.Pärt S.Kivi

ASK2: https://vara.e-koolikott.ee/node/4940 Kuula Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr. 9 "Mythos" (2017) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d):

minimalism, kaunid_meeldejäävad_viisid, vektoriaalne_meetod, progressiivrock, polüstiililine_"metakeel", oriendi_mõjud, rahvaviisi_mõjud, elektronmuusika_lisandid

ASK3:https://vara.e-koolikott.ee/node/4941 Vea pildil kujutatud helilooja nimi, loomingut iseloomustav märksõna ja teos vastavasse lahtrisse:

ASK4: https://vara.e-koolikott.ee/node/4942 Vali õige vastus või vastused:

Millisete 1980ndatel alustanud Eesti heliloojate loomingus kuuleme oriendi mõjusid?

Sven Grünbergi . Peeter Vähi . Erkki-Sven Tüüri . Urmas Sisaski . Check Millised 1980ndatel alustanud Eesti heliloojad on loonud elektroonmuusikat?

Igor Garšnek . Peeter Vähi . Sven Grünberg . Alo Mattiisen . Check Millise 1980ndatel alustanud Eesti helilooja loomingus on keskseks teemaks astronoomia sidumine muuusikaga?

Sven Grünbergi . Alo Mattiiseni . Erkki-Sven Tüüri . Urmas Sisaski . Check Millised 1980ndatel alustanud Eesti heliloojad on olnud tegevad levi- või rokkmuusika ansamblites?

Erkki-Sven Tüür . Igor Garšnek . Sven Grünberg . Urmas Sisask . Alo Mattiisen . Peeter Vähi . Check Milline 1980ndatel alustanud Eesti helilooja on kirjutanud kõige enam filmimuusikat?

Alo Mattiisen . Erkki-Sven Tüür . Igor Garšnek . Sven Grünberg . Check

ASK5: https://vara.e-koolikott.ee/node/4943 Vali õige vastus

Milline muutus iseloomustab Erkki-Sven Tüüri loomingut?

Erkki-Sven Tüür kasutas vektoriaalset meetodit, kuid siirdus hiljem polüstiililise "metakeele" juurde. . Erkki-Sven Tüür kirjutas polüstiililises "metakeeles" ja vektoriaalses meetodis nüüdismuusikat, kuid siirdus hiljem progressiivroki juurde. . Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikalist teed progressiivrokiga, kuid siirdus hiljem polüstiililise "metakeele" ja vektoriaalse meetodi juurde. . Check Milles seisneb Sven Grünbergi roll eesti muusikas?

Sven Grünberg on üks olulisemaid elektronmuusika pioneere ja filmimuusika heliloojaid Eestis. . Sven Grünberg on üks olulisemaid sümfoniste eesti muusikas. . Sven Grünbergi loomingu põhiosa moodustab filmimuusika. Ta on loonud vähesel määral ka elektroonilist muusikat. . Check Milline huvi on mõjutanud Urmas Sisaski loomingut?

Juba varasest lapsepõlvest saadik on Urmas Sisaskit huvitanud astronoomia. Põhiosa heliloomingust on Urmas Sisask pühendanud taevakehadele. . Juba varasest lapsepõlvest saadik on Urmas Sisaskit huvitanud elektronmuusika. Põhiosa Urmas Sisaski heliloomingust on elektrooniline. . Juba varasest lapsepõlvest saadik on Urmas Sisask armastanud kirglikult loomi. Põhiosa heliloomingust on Urmas Sisask pühendanud erinevatele loomaliikidele. . Check Milline osa Alo Mattiiseni loomingust on eeskätt laiemale avalikkusele tuntud?

Elektronmuusika . Levimuusika . Lavamuusika . Check Millest ammutab Peeter Vähi oma muusikalist materjali?

Oriendist, leidub ka vanamuusika ja popmuusika mõjusid. . Eesti rahvamuusikast, leidub ka vanamuusika ja popmuusika mõjusid. . Oriendist, leidub ka neoklassitsismi ja hilisromantismi mõjusid.

ASK6: https://vara.e-koolikott.ee/node/5246 Sven Grünbergi võib pidada Eesti *elektroonilise:Muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektrooniline muusikatehnoloogia* muusika pioneeriks. Peeter Vähi ammutab oma muusikalist materjali suuresti *oriendist:Idamaadest*. Urmas Siask on eesti muusikaloos unikaalne nähtus. Juba varasest lapsepõlvest saadik on teda huvitanud *astronoomia:Teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna*.  Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiivrokk ansambel *In Spe:Ansambli nimetus* liidrina, olles mõjutatud suuresti King Crimsonist. 

• Igor Garšneki:Helilooja ees- ja perekonnanimi. Pane tähele, et nimi on käändes* helilooming on sulam süva-, rock-, pop- ja elektroonilisest muusikast.

Erkki-Sven Tüür nimetab oma varasema perioodi loomingut polüstiililiseks "*meta*keeleks". 1980ndatel hakkab helilooja kasutama *vektoriaalset* meetodit, mille aluseks on muusikaline algkood / geen, mida arendatakase ja millest koosneb kogu järgnev teos.  Sven Grünbergi elektroonilise muusika läbilöögiks oli "*Hukkunud alpinisti hotell:Filmi pealkiri*" (1979) filmimuusika. Laiemale avalikkusele on tuntud eeskätt Alo Mattiiseni *levi:Üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mida iseloomustab levimine massiteabevahendite ja helisalvestustehnika abil*muusika.

ASK7:https://vara.e-koolikott.ee/node/5255

ASK8: https://vara.e-koolikott.ee/node/5256 Ühenda 1980ndatel alustanud helilooja nimi ja pilt:

Ühenda helilooja nimi ja tema loomingut iseloomustav märksõna

DO

DO1:https://vara.e-koolikott.ee/node/4944

Retsensioon

Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost : Peeter Vähi "Bambuse laul" (2001) (18:47 min), Urmas Sisaski Klaverisümfoonia "Universumi hääled" (2002) (21:03 min) ja Erkki-Sven Tüüri Arhitektoonika V (1991) (18:17 min) ja kirjuta retsensioon.

Kirjelda igat teost, nt žanr, ülesehitus, koosseis (võid vaadata ka EMIC-ust) jne:

Mis on teostes ühist:

Mille poolest teosed erinevad:

Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne:

Minu arvamus, tähelepanekud:

DO2: https://vara.e-koolikott.ee/node/4945 Essee

Kirjuta essee. Võrdle 1980ndatel alustanud Eesti heliloojaid 1970ndatel alustanud Eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud Eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud Eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...?

DO3: https://vara.e-koolikott.ee/node/4946 Videointervjuu kokkuvõte

Kuula videointervjuud Sven Grünbergiga (eesti k, 00:00 min).  Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet: Koosta videointervjuu põhjal üks küsimus, mida väiksemas töörühmas või klassiga koos arutada:

15) 1990. aastatel alustanud heliloojad

Tulev, Tulve, Siimer, Kõrvits, Kaumann, Reinvere

Tell <https://vara.e-koolikott.ee/node/1283> pooleli

https://vara.e-koolikott.ee/node/1283

Eesti taasiseseisvumise (1991)  järel lõi eesti muusikaelu õitsele eriti arvukalt erinevate loovisikute ja stiilide poolest. Heliloomingus eksisteerisid kõrvuti, samuti sünteesituna ühe helilooja loomingus: neoklassitsism, seeriatehnika, atonaalsus, tonaalsus ja heakõlalisus. Esmakordselt võis eesti muusikas kuulda kõlavärvi muusikat. Nooremaid heliloojaid köitsid üha enam elektroonika ja multimeedia võimalused. Jätkus 1980ndate lõpus tekkinud huvi sakraalmuusika vastu, mille tähtsündmuseks oli Urmas Sisaski eestikeelse "Eesti missa" ettekanne 1994. aasta üldlaulupeol. Toimus järk-järguline avardumine rahvusvahelisel suunal, s.t tekkisid uued õppimisvõimalused. Nendest võimalustest on eriti agaralt kinni haaranud just 1990ndatel alustanud heliloojad. Näiteks on kohalikud heliloojad saanud olulist tunnustust UNESCO konkursil International Rostrum of Composers – Heliloojate Rahvusvaheline Rostrum (rostrum ehk kõnetool, tribüün). Eesti muusika hakkas laiemalt levima. Enne seda oli aastakümneid olnud peamiseks eneseteostuse võimaluseks ainult “Varssavi sügised”.  Rakendus resideeriva helilooja institutsioon, mis tähendab, et helilooja kirjutas lepinguliselt mingisugusele muusikakollektiivile muusikat, nt on Eino Tamberg olnud resideeriv helilooja ERSOs. Arvukalt loomingulises tippvormis väljapaistvatele loovisikutele lisandus terve plejaad andekaid noori: Toivo Tulev (s. 1958), Margo Kõlar (s. 1961), Galina Grigorjeva (s. 1962), Andrus Kallastu (s. 1967), Mart Siimer (s. 1967), Mari Vihmand (s. 1967), Kerri Kotta (s. 1969), Tõnu Kõrvits (s. 1969), Rauno Remme (1969–2002), Tõnis Kaumann (s. 1971), Jüri Reinvere (s. 1971), Helena Tulve (s. 1972) ja Timo Steiner (s. 1976).

TELL

Andrus Kallastu: https://vara.e-koolikott.ee/node/4938

7.04.1967

Märksõnad:

Neoklassitsism, müraesteetika - müra ja muusika piiripealsed kõlad, multimeedia

Looming:

Kui Andrus Kallastu varase loomeperioodi (1985–1990) tööd on neoklassistsistlikus võtmes, siis hiljem on tema muusikalist käekäiku mõjutanud üks olulisemaid 20. sajandi akadeemilise muusika uuendajaid Arnold Schönberg ja teised Schönbergi koolkonna heliloojad.

1990ndate lõpust alates leiame tema heliloomingus tugevaid avangardistlike jooni – kasutatud on dodekafoonia, seeriatehnika ja väljatehnikat. Oluliseks sai müraesteetika – müra ja muusika piiripealsetele kõladele keskendumine.

Andrus Kallastu loomingus on tähtis koht ka multimeedial, ta on ühendanud muusikat ka näiteks performance'i-kunstiga. Lisaks loojatööle on Kallastu olnud aktiivne kontsertelu organiseeria ja dirigent.

Andrus Kallastu Eesti Arnold Schönbergi Ühingu üks asutajaliikmeid.

Teoste loetelu

"Kuus vaimulikku laulu" (1990) "Stabat mater" (1998) "Stabat Mater electronique" (2000) "Atemlos" (2005) "Eleegiline troop" (2010) "Tropus De profundis" (2013) "Melodia accompagnato" (2012) "Protoplasma" (2017)

Kuula / vaata veel

Andrus Kallastu kodulehekülg

Kerri Kotta: https://vara.e-koolikott.ee/node/4937

29.10.1969

Märksõnad:

Omanäoline stiilide segamine, džässi ja minimalismi mõjud, omapärsed instrumendikooslused, huumor

Looming:

Kerri Kotta loomingule on iseloomulik erinevate stiilide omanäoline ja oskuslik segamine.

Kuuleme džässi, minimalismi ja Bachi mõjusid. Samuti võib kohata omapäraseid instrumendikooslusi, näiteks samaaegselt kõlav hiiu kannel ja elektroonikat. Kerri Kotta muusikas kuuleme ka huumorit.

Lisaks helilooja ametile on Kerri Kota ka muusikateadlane, kes on uurinud ka Erkki-Sven Tüüri loomingut. Samuti on ta kirjutanud muusikateemalisi artikleid ajakirjas „Teater. Muusika. Kino“ ja ajalehes "Sirp".

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu "Gestures" (1997)

Viiulikontsert "Col legno" (1997)

"Jazz" (2000)

"Contrapunctus" (2000)

"Wirbelmusik" (2003)

"Circulus III" (2004)

Sekstett "Veateade" (2007)

"Outro" (2016)

Kuula / vaata veel Kuula Kerri Kotta kaunite kunstide filosoofia seminari siit (2014) (eesti k, 1h 29 min).

Timo Steiner: https://vara.e-koolikott.ee/node/4936

06.05.1976

Märksõnad:

Eri tiilide segamine ja vastandamine, meloodilisus, kõlavärv, variantne ja masaiikne teoste ülesehitus, elektronmuusika, huumor

Looming:

Timo Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kes segab ja vastandab erinevaid muusikastiile. Tema loomingule on iseloomulik püüdlus meloodilisusele, samuti on tähtsal kohal ka kõlavärv. Sageli esineb variantset või mosaiikset ülesehitust. Steineri loomingus leiame ka tubli annuse huumorit. Lisaks akustilistele muusikale on Timo Steiner kirjutanud ka elektroonmuusikat. 1997. aastal lõi Timo Steiner koos teiste tudengitega Poogenklaver Ansambli, kus hakati klaverit poogna abil mängima. Lisaks helilooja ametile on Timo Steiner aktiivne kultuurielu korraldaja. Koos Üli Kriguliga panid nad aluse Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalile, samuti on ta olnud "Eesti muusika päevade" muusikaline juht. Timo Steiner on hetkel Muusika Keskkooli direktor.

OP-i variatsioonid (2010) (3:09 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Fuugamust" (1999) "Join Us" (2000) "Kaini järeltulijad" (2000) "The Killer" (2001) "In memoriam" (2002) "Meisterwerk" (2003) "Täherahvas" (2004) Lühiooper "Kosjas" (2004) "Aga pilved tulevad vahele, ei näe täpselt..." (2005)

Kuula / vaata veel

"Värvide laul" (2013) (12:56 min)

Jüri Reinvere: https://vara.e-koolikott.ee/node/4935

02.12.1971

Märksõnad:

Kammermuusika, elektronmuusika, multimeedia, faktuuri ja vormiehituslike probleemide otsingud

Looming:

Jüri Reinvere varases loomingus on kesksel kohal kammermuusika. Helilooja keskendub sageli looduse, sünni ja surma temaatikatele. Samuti on Jüri Reinvere kasutanud oma teostes elektroonikat ja multimeediat (sidunud oma teoseid valguse, video ja koreograafiaga). Helilooja käekäiku on mõjutanud rootsi filmi- ja teatrilavastaja Ingmar Bergman, kellega ta suhtles pärast Soome elama asumist 90ndatel. Helilooja Jüri Reinvere on püüdnud korduvalt leida oma loomingus uusi lähenemisi ja teinud läbi suuri muutusi. Kesksel kohal on faktuuri ja vormiehituse probleemid. Reinvere on kirjutanud hulgaliselt luulet, olles ühtlasi oma lavateoste tekstide autor. Jüri Reinvere on tuntud ka muusika esseistina.

Magma Chamber intervjuu Jüri Reinverega (2015) (18:59 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste Loetelu

"Topeltkvartett soleeriva klaveriga" (1995) "Ristna" (1996) "Loodekaar" (1998) "Liivale kirjutatud" (2001) "Dialog I" (2001) "Die gefiederte Schlange" (2003) Radiofooniline ooper "Vastaskallas" (2004)

Kuula / vaata veel

Requiem (2009) (10:52 min) Norilsk. Taevased nartsissid (Norilsk, ...narsisseja) (2012) (4:08 min) The Empire of May (Maiimpeerium) (2010) (2:10 min) Kontsert kahele flöödile (2016) (11:33 min)

Tõnu Kõrvits: https://vara.e-koolikott.ee/node/4934

09.04.1969

Märksõnad:

Meloodilisus, heakõlalisus, lüürilisus, kõlavärvi tundlikus, uusromantism, rahvamuusika elemendid

Looming:

Tõnu Kõrvitsa muusikale on omane meloodilisus, lüürilisus ja hea kõlavärvi tundlikus - Tõnu Kõrvitsat on peetud üheks parimaks orkestreerijaks Eestis. Tema varajane looming on valdavalt uusromantiline. Teoste pealkirjades kajastuvad vihjed ka mütoloogiale, näiteks "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993). Tema hilisem looming on muutunud üha kompleksemaks, sisaldades üha enam nüüdisaegseid komponeerimisvõtteid, kaotamata sealjuures heakõlalisust. Aeg-ajalt kuuleme ka oriendi mõjusid meloodialiinides. Viimastel aastatel on Tõnu Kõrvits hakanud oma tseostesse sisse tooma rahvamuusika elemente. Kõrvits on tuntust kogunud ka levimuusika aranžeerijana, näiteks aranžeeris Tõnu Kõrvits Tõnis Mägi kontserturnee "Jäljed" laulud. 

"Lageda laulud" (2015) (5:51 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Ülluse aeg" (1999) "Concerto semplice" (1992)  "Irdunud sild" (1998) "Järelkuma" (2000) "Kauem kui tuhat suve" (2000) "Teispool päikesevälju" (2004) "Mu luiged, mu mõtted" (2006) "Tuleaed" (2006)

Kuula / vaata lisaks

"Kreegi vihik" (2007) (28:33 min) "Thule visandid" (2008) (9:19 min) "Allikas" (2000) (9:33 min) "Puudutus" (2012) (5:35 min)

Mart Siimer: https://vara.e-koolikott.ee/node/4933

27.10.1967

Märksõnad:

Koorilooming, kammermuusika, organist

Looming:

Mart Siimeri varase loomeperioodi põhiosa moodustavad kooriteosed, mida on ette kantud ka laulupidudel, näiteks "Homme"  (1986) ja "Talupoja laul" (1998). Tema kooriloomingule on iseloomulik vanade ja uute stiilijoonte segamine. Lisaks Jaan Kaplinski, Ellen Niidu ja teiste autorite tekstidele on Mart Siimer ka ise tekste loonud. Hilisemal loomeperioodil on kesksel kohal kammermuusika. Lisaks helilooja tööle on Mart Siimer olnud ka pedagoog Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, muusikakriitik ajakirjas "Teater. Muusika. Kino"  ja organist Tallinna Peeter-Pauli kirikus.

"Maarja ja tsirgu" (2009) (5:09 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Homme" (1986) "Siin tahan ma elu elada" (1989) "Tuul merelt" (1987) "Miraculous Descending" / "Sina imepärane laskumine" (1992) "Ämblik" (1995) "Exaltabo" / "Ja ma ülistan"(1999) "2 pala" alla kuuluvad "Tiivasirutus" ja "Tuju" (2002)

Kuula / vaata veel

"Homme" (1986) (2:04 min)

Helena Tulve: https://vara.e-koolikott.ee/node/4932

28.04.1972

Märksõnad:

Kõlavärv, meditatiivsus, intensiivsus, poeetilisus, kammermuusika

Looming:

Helena Tulve ilmub 90ndate algsuses eesti muusikasse olenemata oma noorest east üllatavalt küpsena. Pühiosa Helena Tulve loomingust moodustab kammermuusika. Varasel loomeperioodil püüdis helilooja teadlikult vastandada end sellel ajal Eestis valitsevale neoklassitsistlikule stiilile. Tulve loomingus võime tajuda gregooriuse laulu ja lähis-ida muusika mõjusid, mida helilooja seob nüüdisaegsete kompositsioonitehnikatega. Tähtsal kohal on kõlavärv ja selle muutumine. Helilooja on eriti oskuslikult käsitlenud puhkpille. Tulve muusika on meditatiivne, kuigi võib olla intensiivne. Helena Tulve loomingut iseloomustab poeetiline maailmatunnetus.

"L'ombre derrière toi" (2011) (14:11 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Saar" (1993) "à travers" (1998) "Sula" (1999) "lumineux/opaque" (2002) "Delta" (2003) Kammerooper "It Is Getting So Dark" (2004) "Reyah hadas ’ala" (2005) "In a nakht fun yeridah" (2006/2015) "Südamaa" (2012/2014)

Kuula / vaata veel

"Lumineux/Opaque" (2002) (12:03 min) "Silmaja" (2006) (8:49 min) "You and I" (Sina ja mina) (2017) (10:56 min)

Toivo Tulev: https://vara.e-koolikott.ee/node/4931

18.07.1958

Märksõnad:

Vaikus, kõlavärv, aeglased tempod, meditatiivsus, intensiivsed teemad, gregooriuse laulu mõjud, religioossed (all)tekstid

Looming:

Toivo Tulev ilmub eesti muusikapilti suhteliselt küpses eas, 90ndate alguses. Tema helikeel on olnud algusest peale originaalne. Tähtsal kohal on vaikus, kõlavärv, aeglane tempo ja meditatiivsed seisundid, mida lõhuvad aeg-ajalt intensiivsed teemad. Helilooja ammutab inspiratsiooni teistest kultuuridest ja ajastutest (näiteks gregooriuse laul), kuid ei tsiteeri neid kunagi otse, pigem võime tunda mõjusid allhoovustena. Tema teoste aluseks on sageli religioossed tekstid, isegi siis, kui me neid ei kuule. Teostepealkirjad viitavad sageli paralleelreallsusele ja ülekantud tähendustele, näiteks "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999) ja "Gare de l'Est" ("Idavaksal", 1999).

Tanto Gentile (2010) (12:03 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Signum" (1990) "Opus 21" (1994) "Quella Sera" (1996)  "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" (1999) "Gare de l'Est" (1999) Viiulikontsert (2001) “Siis oled vaikusen mu ligi üksi Sina” (2001–2002) Adiós (Śri Rāma in Memoriam) (2003) "Deux" (2005)

Kuula / vaata lisaks

"Der Herr ist mein getreuer Hirt" (2003) (5:53 min) "For My Little Sister" (2003) (2:58 min) "Jusquez au printemps" (2005) (9:52 min) "Suvine vihm" (2006) (8:39 min)

Rauno Remme: https://vara.e-koolikott.ee/node/4930

26.01.1969 – 10.11.03.2002 

Märksõnad:

Elektroonmuusika, multimeedia

Looming:

Rauno Remme mitmekülgne loojapersoon. Põhiliselt seostub tema nimi elktronmuusikaga. Koos Lepo Sumeraga lõid nad 1993. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika stuudio. Lisaks muusikale, huvitus Rauno Remme ka performance'st, fotograafiast, videost, joonistamisest  ja luulest, sidudes sageli eri kunstiliike multimeediateosteks. Rauno Remmet saab pidada üheks esimeseks multimeedia heliloojaks Eestis. Oma 2000. aastal valminud elektronooperi "Zond"-is kasutas Rauno Remme arvuteid, fakse ja moobiiltelefone ja nende helisid. Huvitav teos on "Railway to London", kus Londoni raudteejaamas salvestatud rongide väljumise teated on segatud klassikaliste ja rahvamuusika teoste tsitaatidega.

"Railway to London" (1998) (7:47 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

Missa (1990) "Voices" (1991) "Tantra" (Melia Kayaneti) (1992) "SKYX" (1995)"Gen Ison" (1995) "Väikesed loomad" (1996) "Cor Mundum" (1997) "Railway to London" (1998) "Sõprus" (1999) "Zond" (2000)

Kuula / vaata veel

New text

Mari Vihmand: https://vara.e-koolikott.ee/node/4929

17.05.1967

Märksõnad:

Kõlavärv, kontrastid, poeetiline või kirjanduslik alltekst, kammermuusika

Looming:

Mari Vihmandi helilooming põhineb suuresti kõlavärvil ja kontrastidel. Vastandatakse erutust ja rahu, stabiilsust ja muutumist, mehelikkust ja naiselikkust jne. Ta oli üks esimesi heliloojaid Eestis, kes hakkas keskenduma kõlalise ja meloodilise lähenemise sünteesile. Mari Vihmandi looming on detailirikas, harmoonia on sageli koloreerivas funktsioonis. Vihmandi teosed on enamasti poeetilise või kirjandusliku alltekstiga. Tähtsalt kohal on tema kammerteosed, samuti sümfooniline muusika ja ooperid.Tema "Floreo" (1995) sümfooniaorkestrile tegi noore helilooja nime laiemalt tuntuks. Alates 1998. aastast elab Mari Vihmand Saksamaal. 

Katkendid ooperist "Astronaut ja Kuu" (2008) (3:21 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Ifokeskusest

Teoste loetelu

Kammerooper "Lugu klaasist" (1995) “Floreo” (1996) "... nüüd tuli aeg minu juurde alasti" (1997) Ooper “Armastuse valem” (2008) “Unterwegs” (2010) “Paralleelid” (2012) „Water Tree“ / "Veepuu" (2014)

Kuula / vaata veel

New text

Margo Kõlar: https://vara.e-koolikott.ee/node/4928

02.10.1961

Märksõnad:

Elektronmuusika, vaimulikud vokaalteosed, heakõlalisus, filmimuusika

Looming:

Nooruses edukalt kardispordiga tegelenud (olles nii NSV Liidu kui baltimaade meister) Margo Kõlari looming jaguneb laias laastus kaheks: elektronmuusika ja vaimulikud vokaalteosed. Ta on kirjutanud hulgaliselt teoseid elektroonikale ja akustilistele pillidele, näiteks "Obscurus" (2001) (klaver, löökpillid ja live-elektroonika) ja "Väike Ferdinand elukeerises" (1995) (klaver, flööt ja MIDI-elektroonika). Kõlari hilisem looming on valdavalt minimalistlik ja heakõlaline. Samuti on ta kirjutanud filmi-ja teatrimuusikat, näiteks "Nimed marmortahvlil" (2002). Margo Kõlar on olnud pikka aega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika stuudio juhataja, samuti on ta ka tegev kooridirigendina.

Maarjamaa vesprist räägib helilooja Margo Kõlar (2015) (4:57)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

“Veemuusika” (1980/1981) “Kuningas” (1992) "Väike Ferdinand elukeerises" (1995) “Sanctus” (1991) “Öö” (1998) "Obscurus" (2001) "Nimed marmortahvlil" (2002) filmimuusika "Võlujärv" (2003) "Loojang" (2005) "Õhtujutt" (2006)  "Et tõusta taevasse" (2008) 

Kuula / vaata veel

"Martale" (2003) (1:30 min) Psalm nr. 116 (1993) (3:12 min) "Kolm kirgast hetke" (1988) (4:36 min)

Tõnis Kaumann: https://vara.e-koolikott.ee/node/4926

05.04.1971

Märksõnad:

Neoklassitsism, rütm, traditsiooniline instrumendikäsitlus, stiilide ja žanrite segamine, huumor, jazzmuusika mõjud

Looming: Tõnis Kaumanni looming baseerub suuresti neoklassitsismil, sageli kuuleme tema teostes neoklassitsismile omast pulseerivat rütmi. Helilooja eelistab traditsioonilisi instrumendikäsitlust, kuid segab julgelt erinevaid stiile ja žanreid, näiteks kuuleme Prokofjevi, Šostakovitši, barokiajastu ja jazzmuusika mõjusid. Kaumanni teostest leiame korraliku annuse ka huumorit, näiteks teoste pealkirjad "Nihilissimus acutus", "Skeletisümfoonia", "Hullunud kuusepuu" ja "Mutant", mille alla kuulub ka "Lugu gripiviirusest". Kesksel kohal Tõnis Kaumanni loomingus on kammermuusika.

Album "MU -NYYD-OH" (Kolm Eesti vaimulikku rahvalaulu) (2010) (16:43) 

1. MU (põhineb eesti vaimulikul rahvaviisil "Mu süda ärka üles") 2. NYYD (põhineb eesti vaimulikul rahvaviisil "Nüüd hingavad inimesed") 3. OH (põhineb eesti vaimulikul rahvaviisil "Oh kui õndsad on need pühad taevas") 

Teoste loetelu

"Nihilissimus acutus" (1995) "Skeletisümfoonia" (1996 )  "Mutant" (2000) "Long Play" (2000) "Pomm" (2001) "Christmas Classics vol. 1" (2001) "Tenebrae responsooriumid" (2001)

Kuula / vaata veel

"Ave Maria" (2013) (6:28 min) "Tiritamm" (2014) (3:36 min)

Galina Grigorjeva: https://vara.e-koolikott.ee/node/4925

02.12.1962

Märksõnad:

Meloodilisus, minimalism, religioosne (all)tekst, sügavalt läbimõtestatud intervallid, slaavi maimuliku muusika mõjud, kooriteosed

Looming:

Ukraina juurtega Galina Grigorjeva muusika on Pärdile sarnaselt hingestatud ja religioosse (all)tekstiga, kuid omanäolise harmooniakäsitlusega. Kesksel kohal on meloodilisus, minimalism (läbipaistvus) ja sügavalt läbimõtestatud üksikintervallid. Tajutavad on slaavi vaimuliku ja vanema euroopa mitmehäälse muusika mõjud, mida ta rikastab modernsete kopositsioonivõtetega. Olulisel kohal on tema kooriteosed, mille tekstid on enamasti vene keeles. Tema muusikat on esitanud silmapaistvad kollektiivid olulistel festivalidel näiteks Ukrainas, Venemaal, Saksamaal, ja USAs.

Heliloojate Liidu intervjuu (2012) (vene k, ingl sub, 2:17 min)

Teoste loetelu

​​“Lahkumisele” ("Na ishod") (1999) “Lament” (2000) Tsaarinna Jevdokia nunnaks pühitsemise laul (2002) Recitativo accompagnato (2003) "Hocetus" (2004) Nox vitae (2006) "Molitva" (2009)

Kuula / vaata veel

"Molitva" ("Palve") (2005) (9:59 min) In paradisum (2012) (5:11 min) "Quasi niente" 2001/2014 (5:56 min)

ASK

ASK 1: https://vara.e-koolikott.ee/node/5226

Tähista 1990ndatel aastatel alustanud eesti heliloojad:

R.Eespere, M.Kõlar, M.Vihmand, J.Koha, R.Remme, T.Tulev, E.Vesik, H.Tulve, M.Siimer, T.Kõrvits, J.Reinvere, T.Steiner, K.Kotta, A.Kallastu, P.Uusberg, T.Kaumann, G.Grigorjeva

ASK2: https://vara.e-koolikott.ee/node/5227

Kuula Galina Grigorjeva "Molitva" ("Palve") (2005) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d):

neoklassitsism minimalism elektronmuusika müraesteetika rahvamuusika_elemendid rütm sügavalt_läbimõtestatud_intervallid huumor džässi_mõjud meloodilisus

ASK3: https://vara.e-koolikott.ee/node/5228

Ühenda helilooja, loomingut iseloomustav märksõna ja teos:

ASK4: https://vara.e-koolikott.ee/node/5230

Vali õige vastus

Mis iseloomustab 1990ndatel alustanud heliloojate tegevust?

Pärast 1980ndatel aastatel Eestis levima hakanud elektronmuusikat siirdusid paljud 1990ndatel alustanud heliloojad tagasi klassikaliste instrumentide juurde, elektroonikat kuuleme nende teostes harva. . Paljud 1990ndatel alustanud heliloojad kasutasid elektroonikat ja klassikalisi instrumente samaaegselt oma teostes. . 1990ndatel alustanud heliloojad jagunesid kaheks: ühed heliloojad kasutasid oma töödes ainult elektroonikat, teised ainult klassikalisi instrumente. . Check Kes või mis on mõjutanud Andrus Kallastu muusikalist käekäiku?

Andrus Kallastu muusikalist käekäiku on mõjutanud uusromantismi aegsete heliloojate looming. . Andrus Kallastu muusikalist käekäiku on mõjutanud üks olulisemaid 20. sajandi akadeemilise muusika uuendajaid – Arnold Schönberg. . Andrus Kallastu muusikalist käekäiku on mõjutanud rokk- ja popmuusika. . Check Millele keskenduvad 1990ndatel alustanud heliloojad oma loomingus?

Paljud 1990ndatel alustanud eesti heliloojad hakkasid oma teoseid üles ehitama kõlavärvile. Rütm ja meloodiad ei olnud enam nii tähtsal kohal kui eelmistel kümnenditel alustanud heliloojate loomingus. . Kõik 1990ndatel alustanud Eesti heliloojad keskenduvad ainult kõlavärvile. Rütmi ja meeldejäävaid teemasid ei kasutata. . Vähesed 1990ndatel alustanud Eesti heliloojad keskenduvad eeskätt kõlavärvile, rütm ja meloodiad on teostes esikohal. . Check Mis iseloomustab Timo Steineri loomingut?

Timo Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kes segab ja vastandab erinevaid muusikastiile. . Timo Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kes on erinevatel loomeperioodidel loonud erinevates stiilised muusikat. Kõik tema teosed on stiilipuhtad, ta ei ole seganud erinevaid stiile. . Timo Steiner on konservatiivne helilooja, ta loob muusikat klassikalistes žanrites ega sega erinevaid stiile. . Check Mis iseloomustab Tõnu Kõrvitsa varasemat ja hilisemat loomingut?

Tõnu Kõrvitsa varajane looming on valdavalt uusromantiline. Tema hilisem looming on muutunud üha kompleksemaks, sisaldades üha enam nüüdisaegseid komponeerimisvõtteid, kaotamata sealjuures heakõlalisust. . Tõnu Kõrvitsa varajane looming on valdavalt neoklassitsistlik. Tema hilisem looming on muutunud üha komplekssemaks, sisaldades üha enam nüüdisaegseid komponeerimisvõtteid, kaotamata sealjuures heakõlalisust. . Tõnu Kõrvitsa varajane looming on valdavalt modernistlik, sisaldades hulgaliselt nüüdisasegseid komponeerimisvõtteid ja dodekafooniat. Tema hilisem looming on muutunud üha heakõlalisemaks. . Check

ASK5:https://vara.e-koolikott.ee/node/5254#

Galina Grigorjeva muusikas on tajutavad slaavi *vaimuliku* ja vanema euroopa mitmehäälse muusika mõjud. Tõnis Kaumanni muusikas kuuleme Prokofjevi, Šostakovitši, barokkajastu ja *jazzi/džässi/džässmuusika/jazzmuusika:Muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikide Aafrika ja ja Euroopa rahvamuusika ristumisel* mõjusid.  Margo Kõlari looming jaguneb laias laastus kaheks: *elektronmuusika/elektrooniline muusika:Muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektrooniline muusikatehnoloogia* ja *vaimulikud:Religioossed* vokaalteosed. 

• Mari Vihmandi:Helilooja ees- ja perekonnanimi. Pööra tähelepanu, et nimi on käändes* helilooming põhineb suuresti kõlavärvil ja kontrastidel. 

Toivo Tulevi teoste aluseks on sageli *religioossed:Vaimuliku sisuga* tekstid, isegi siis, kui me neid ei kuule. Põhiosa Helena Tulve loomingust moodustab *kammermuusika:Muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele orkestrile*.  Jüri Reinvere keskendub oma loomingus faktuuri ja *vormiehituse/vormiehituslikele* probleemidele. Mart Siimeri varase loomeperioodi põhiosa moodustavad *kooriteosed*. Timo Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kes segab ja vastandab erinevaid *muusikastiile/stiile*.  Kerri Kotta loomingu põhitunnuseks on erinevate *stiilide/muusikastiilide: Kerri Kotta loomingus on kuulda nt džässi, minimalismi ja Bachi mõjusid.* omanäoline ja oskuslik segamine. Kui Andrus Kallastu varase loomeperioodi (1985–1990) tööd on *neoklassistsistlikus/uusklassitsistlikus:Muusika, mis taaselustab klassitsismi traditsioone* võtmes, siis hiljem on tema muusikalist käekäiku mõjutanud üks olulisemaid 20. sajandi akadeemilise muusika uuendajaid *Arnold:Helilooja eesnimi* Schönberg ja teised Schönbergi koolkonna heliloojad. 

DO

DO 1

Retsensioon

Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost: Margo Kõlari Psalm nr. 116 (1993) (3:12 min),  Helena Tulve "You and I" (Sina ja mina) (2017) (10:56 min) ja Tõnu Kõrvitsa "Lageda laulud" (2015) (5:51 min) ja kirjuta retsensioon.

Esita iga teose kirjeldus, nt žanr, ülesehitus, koosseis (võid vaadata ka EMIC-ust) jne:

Mis on teostes ühist:

Mille poolest teosed erinevad:

Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne:

Minu arvamus, tähelepanekud:

DO 2

Essee

Kirjuta essee. Võrdle 1990ndatel alustanud eesti heliloojaid 1980ndatel alustanud eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...?

DO 3

Videointervjuu kokkuvõte

Kuula videointervjuud Andrus Kallastuga (eesti k, 00:00 min). 

Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet:

Koosta videointervjuu põhjal üks küsimus, mida väiksemas töörühmas või klassiga koos arutada:

16) 2000. aastatel alustanud heliloojad

Lill, Aints, Kozlova-Johannes, Krigul, Hirsch, Uusberg

Tell <https://vara.e-koolikott.ee/node/1962> pooleli

https://vara.e-koolikott.ee/node/1962

1990ndatel aastatel õitsele puhkenud eesti muusikaelu mitmekesistub ja avardub 2000ndatel veelgi. Eksisteerib erinevate stiilide ja kompositsioonivõtete samaaegne mitmekesisus — postmodernism. Veelgi tähtsamale kohale kui 1990ndatel tõuseb nüüd helilooja originaalne stiil ja lähenemine. Avangardismivõtete kõrval ei häbeneta heakõlalisust. Paljud heliloojad segavad klassikalisi instrumente elektroonikaga, kasutatakse ka ebaharilike helitekitajaid. Veelgi olulisemale kohale on tõusnud multimeediateosed. Noorte heliloojate pilk on suunatud välismaailmal toimuvale, arvukalt osaletakse konkurssidel, õpitakse erinevate stipendiumide toel teiste riikide ülikoolides (vahetus)üliõpilastena. Eesti filmi õitsele puhkemisega seoses on paljudel heliloojatel võimalus nüüd kirjutada ka filmimuusikat, näiteks “Sügisball”.  2000ndatel alustavad järgmised heliloojad: Tauno Aints (s. 1975), Märt-Matis Lill (s. 1975), Kristjan Kõrver (s. 1976), Mirjam Tally (s. 1976), Tatjana Kozlova-Johannes (s. 1977), Malle Maltis (s. 1977) ja Ülo Krigul (s. 1978). 2010ndatel lisanduvad: Evelin Seppar (s. 1986), Pärt Uusberg (s. 1986), Elis Vesik (s. 1986) ja Marianna Liik (s. 1992). 

TELL

Liisa Hirsch: https://vara.e-koolikott.ee/node/5210

5.01.1984

Märksõnad:

Kõlavärv, hüpnootilisus, sugestiivsus, mikrointervallika, rütmi puudumine, filmi- ja teatrimuusika

Looming: Liisa Hirschi muusika mõjub kuulajale sageli hüpnootiliselt ja sugestiivselt. Tema teostele on iseloomulik mikrointervallika ja rütmi puudumine, tähtsal kohal on kõlavärv. Mikrointervallika on muusikas helikõrguste struktuuri põhinemine mikrointervallidel. Tihti kuuleme tämbri ja helikõrguste aeglast muutumist. Eelnimetatud aspektid on seotud üheks tervikuks kandva, vormipuhta struktuuriga. Tähelepanu on äratanud ka Liisa Hirschi filmi- ja teatrimuusika. Samuti on Lisa Hirsch tegelenud vabaimprovisatsiooniga. Ta on võitnud hulgaliselt auhindu, näiteks kahel korral Eesti teatri aastaauhinna ja 2017. aastal Heino Elleri nimelise muusikapreemia.

Heliloojate Liidu intervjuu Liisa Hirschiga (2012) (3:34 min)

Teoste loetelu

"Rahutu" (2012) “Ascending... Descending” (2015) “4 Glides” (2013-2016) “Brautigan Circles” (2015) “Wings” (2016) “Mechanics of Flying” (2016) "Lävi" (2017) "Lines" (2017)

Kuula / vaata veel

"Mechanics of Flying" ("Lendamise mehaanika") (2015) (12:30 min) "Ascending... Descending" (2015) (13:49 min) Liisa Hirschi SoundCloud

Liis Viira: https://vara.e-koolikott.ee/node/5200

07.04.1983

Märksõnad:

Renessansslik kergus, visuaalidest tõlgitud kujundid, kaleidoskoopiline struktuur, elektronmuusika, elektroakustiline muusika

Looming:

Looming: Liis Viira (Jürgens) on mitmekülgne loojapersoon — ta on lisaks helilooja ametile harfimängija, improvisaator ja animafilmifilmirežissöör. Tema muusikas leiame renessanssliku kergust ja visuaalidest tõlgitud kujundeid. Liis Viira teostes kohtame kaleidoskoopilist struktuuri, olulisel kohal on ka elektroonika kasutamine.  Tema loomingu põhiosa moodustavad orkestriteosed, kooriteosed, kammerteosed ja elektroakustilised pompositsioonid. Liis Viira kuulub kaasaegse muusika ansambli Una Corda koosseisu, samuti esineb vabaimprovisatsioonidega Liz Wirestring nime all. Liis Viira on kirjutanud ka filmimuusikat. 2016. aasta Eesti muusika päevadel sai hulgaliselt vastukaja koos Margo Kõlari kureeritud projekt "Reverbeebi", mis koosnes beebide häälte helisalvestistest, mille põhjal eri autorid komponeerisid lühiteosed.

Heliloojate Liidu intervjuu Liis Viira (Jürgensiga) (2013) (3:47 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Punanesininekollane" (2000) "Päikesekell" (2003) "Rannajoon" (2003) "Unelaul" (2004) "Kärjemuusika" (2008) "Liivaterade raamat" (2012) "Mu tuba täis on väikseid ingleid" (2014) "Tähevaikus" (2014) Koostööprojekt "Reverbeebi" (2016)

Kuula / vaata veel

Liis Viira (Jürgens) esitab enda "Igatseja" (1999) (4:26 min) Liis Viira (Jürgens) Improvisatsioon E-B tremolol (2016) (3:32 min) Liis Viira (Jürgensi) SoundCloud

Kristjan Kõrver: https://vara.e-koolikott.ee/node/5199

01.10.1976

Märksõnad:

Kammermuusika, sooloteosed, sonorism, kõlavärv, järsk rütmika, kompositsiooni struktuurireeglite fikseerimine

Looming: Kristjan Kõrveri loomingus on kesksel kohal kammermuusika ja sooloteosed.  Sageli kasutab helilooja sonorismi võtteid, tähtsal kohal on kõlavärv. Iseloomulik on ka järsk rütmika. Tema loomemeetod sisaldab sageli struktuuri ja reeglite paika seadmist enne reaalse toese loomist. Kristjan Kõrver on saanud mitmeid preemiaid, näiteks Ansambliteos "Gratis dictum" sai "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia ja 2013. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhinna kammerooperi "Raud-Ants" eest.

"Kutse tantsule" (2001) (3:29 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Kutse tantsule" (2001) "Ohjeldamatu" (2003) "Gratis dictum" (2007) "Symphonism 12" (2009) "Raud_Ants" (2013) "Experimentum crucis" (2016) „Schizzo concertato“ / "Kontsertlik visand" (2017)

Kuula / vaata veel

Ülevaade kammerooperist "Raud-Ants" (2013) (0:53 min)

Malle Maltis: https://vara.e-koolikott.ee/node/5196

1.03.1977

Märksõnad:

Elektroonilise ja akustilise muusika ühendamine, filmimuusika

Looming:

Malle Maltis on oma loomingus suuresti keskendunud elektrooniliste ja akustiliste helide ühendamisele. Tema akustilistes teostest leiame vihjeid elektronmuusikale ja vastupidi. Malle Maltis on kirjutanud teoseid orkestritele, ansamblitele, sooinstrumentidele, ja erinevatele elektroonilisakustilistele segakoosseisudele. Tähtsal kohal on ka tema filmimuusika. Malle Maltis on saanud konkurssidel mitmeid auhindu, näiteks võitis ta 2010. aastal oma teosega "Chameleon chant" 3. ECPNM üle-euroopalise elektronmuusika teoste konkursi Austrias. 2013. aastast alates on Maltis Eesti Draamateatri muusikajuht.

"Veemuusika" (2007) (4:59 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Vaikelu mööduvate minutitega" (2006) „Counterflow“ / "Vastuvool" (2011) „Res” (2003) "Flux-de-bouche" ("Sõnadevool") (2007) "Chameleon chant" (2010) "Dolce" (2011) "A Match" (2012) "Kandlekirjad" (2013) "Virvatuled" (2016) "Veetrepp" (2017)

Kuula / vaata veel

Malle Maltise SoundCloud "Kandlekirjad" "Unekiri" (2013) (3:58 min) „Si tingués veu …” (2016?) (6:38 min)

Ülo Krigul: https://vara.e-koolikott.ee/node/5193

07.11.1978

Märksõnad:

Kammermuusika, orkestrirteosed, džässi mõjud, postminimalismi ja sonorismi elemendid, elektroakustiline muusika, filmimuusika

Looming:

Ülo Kriguli loomingu põhiosa moodustavad kammermuusika- ja orkestriteoseid. Tema helikeel on sageli minimalistlik, sisaldades endas vihjeid erinevatele stiilidele ja komponeerimistehnikatele, näiteks džässile, postminimalismile ja sonorismile. Lisaks klassikalitele koosseisudele on Ülo Krigul kirjutanud ka elektroakustilist muusikat. Ta on olnud tegev ka mitmetes blues-, jazz- ja rockansamblites klahvpillide mängijana ja muusika aranžeerijana. Ülo Krigul on tähelepanu äratanud ka oma filmimuusikaga, näiteks "Sügisball" ja "Püha Tõnu kiusamine". Samuti on ta aktiivne muusikaelu organiseerija - ta on olnud seotud Jazzkaare, Eesti muusikaakadeemia Sügisfestivali ja Eesti Muusika Päevade korraldamisega.

Eesti Heliloojate Liidu intervjuu Ülo Kriguliga (2014) (3:22 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Ringing Options" (2000) "JenZeits" (2005) "Chordae" (2013) "Musica lauteria" (2003) "Earth... to Become Earth Again" (2007) "Presence" (2008) "Section Music" (2004) "Aquaspherics" (2010) Fagotikontsert "Goin'" ("Lähe") (2014) "Symphonic Slices" (2017)

Kuula / vaata veel

Ülo Kriguli SoundCloud "Aquaspherics" (2010) (11:27 min) Fagotikontsert "Goin'" ("Lähe") (2014) (12:18 min) Ülo Kriguli kodulehekülg

Tatjana Kozlova-Johannes: https://vara.e-koolikott.ee/node/5192

08.01.1977

Märksõnad:

Kammermuuiska, kõlavärv, mikrointervallika, ebaharilikud instrumendid ja kõlatekitajad, (live)elektroonika

Looming:

Tatjana Kozlova-Johannese loomingu põhiosa moodustavad kammermuusikateosed. Tema mitmekülgses heliloomingus on kesksel kohal kõlavärv, sageli kuuleme ka mikrointervallikat. Kozlova-Johannes on kasutanud oma teostes lisaks kallsikalistele instrumentidele ka ebaharilike instrumente ja helitekitajaid ja (live)elektroonikat. Helilooja ei kasuta reeglina väljakujunenud nüüdisaegsed kompositsioonitehnikaid, vaid lähenenud muusika kirjutamisele omanäoliselt. Tatjana Kozlova-Johannes on võitnud mitmeid auhindu nii Eestis kui ka välismaal, näiteks pälvis ta 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Heliloojate Liidu intervoo Tatjana Kozlova-Johannesega (2012( (3:32 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

“Made of hot glass” ("Kuumast klaasist tehtud") (2003) „Köielkõndija“ (2009) “Lovesong” (2010) “Disintegration chain” ("Lagunemisahel") (2011) „Betweenland“ (2014) „Tule süütamine“ (2015) Manfred MIMi ooperi "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" orkestratsioon ja töötlus (2017) Multimeediaetendus “Betweenland-1” (2014)

Kuula / vaata veel

"Valgused" (2015) (10:47 min) "To My End and to Its End…" ("Kuni lõpen mina ja lõpeb see...") (2017)  (10:59 min) Muusikasaate MI intervjuu Tatjan Kozlova-Johannesega (2018) (28:30 min) Tatjana Kozlova-Johannese SoundCloud

Tauno Aints: https://vara.e-koolikott.ee/node/5191

19.06.1975

Märksõnad:

Lavamuuska, vokaal- ja koorimuusika, aranžeerimine, levimuusika

Looming:

Olulise osa Tauno Aintsi loomingust moodustab lavamuusika, näiteks ballett "Modigliani – neetud kunstnik" ja ooper "Rehepapp" autor. Samuti on ta kirjutanud palju vokaal- ja koorimuusikat. Tauno Aints on tuntud ka aranžeerijana, näiteks on ta aranžeerinud Tõnis Mäe ja Liisi Koiksoni muusikat. Rahvusvahelist vastukaja sai ta Veljo Tormise ja ansambli Metsatöll  seadetega "Raua needmine" nimelises kavas. Tauno Aints on olnud tegev ka levimuusikas, nimelt kuulus ta aastaid ansambel Genialistid koosseisu.

Katkendid lasteooperist "GUUGELMUUGELPUNKTKOMM" (2016) (1:41 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Muusika gümnasistidele ja lindile" (2000) "Troop" (2002) "1film" (2006) "Kergelt vaevatud" (2005) "2film" (2007) kantaat "Aeg armastada" (L. Tungal) (2007/2008) Kontsertiino klaverile, viiulile ja kammerorkestrile (2008) Lavastatud oratoorium "Loomiselugu" (A. Barkalaja) (2009) Kontsertetendus "Rändavad laulud" (M. Kalmet) (2010) Lasteooperist "Guugelmuuugelpunktkomm" (2016)

Kuula / vaata veel

"Arvutihullu laul" ETV saatesarjast "Buratino tegutseb jälle" (2002-2005) (2:22 min) Ballett "Modigliani – neetud kunstnik" (2011) (2:44 min) Tauno Aints soundcloud

Märt-Matis Lill: https://vara.e-koolikott.ee/node/5189

06.11.1975

Märksõnad:

Kammermuusika, orjentaalse mõtteviisi mõjud, sonorism, poeesia, elektroakustiline muusika

Looming:

Suur osa Märt-Matis Lille loomingust on kammermuusika. Lille muusikas tajume orjentaalse mõtteviisi mõjusid — tema muusika ei ole kordustepõhine, tähtsal kohal on kõla sügav tunnetus ja käsitlemine. Lill kasutab sageli sonorismi võtteid. Helilooja on sidunud oma muusikat korduvalt poeesiaga või on poeesia olnud tema loomingu inspiratsiooniallikaks. Märt-Matis Lill on loonud ka elektroakustilist muusikat.

Intervjuu Märt-Matis Lillega (2014) (3:06 miin)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Taeva jõgi" (2003) “Fleeting Dreams” (2004) "Mu nuttev hääl on sügistuul" (2005) "When the Buffalo Went Away..." (2009) "Mõttelained" (2009) Kammerooper "Indiate uurimine" (2009) "Reekviem kuninganna Isabeli mälestuseks" (2011) "Niehkkoája" (Unejõgi) (2014)

Kuula / vaata lisaks

"Meenutus" (2011) (14:58 min) Märt-Matis Lill soundcloud

Mirjam Tally: https://vara.e-koolikott.ee/node/5188

28.11.1976

Märksõnad:

Elektronmuusika, kammermuusika, orktestriteosed, kontrastid, eksootilised (rahva)pillid, kõlavärv

Looming:

Rootsis elava Mirjam Tally varasemas loomingus on kesksel kohal elektroonilised ja kammerteosed. Hiljem tõusevad esile tema orkestriteosed. Mirjam Tally muusikas on erilise tähelepanu all kõlavärv ja selle nüansid. Kuuleme suuri kontraste, näiteks vastandub huumor dramaatilisusega. Lisaks klassikalistele instrumentidele on Mirjam Tally kasutanud ka Põhja- ja teiste maade eksootilisi rahvapille, näiteks didgeridoo (Austraalia puhkpill) ja tanpura (India saate keelpill). Oma teostes on Mirjam Tally kasutanud põhiliselt eesti autorite tekste, näiteks Indrek Hirv, Kristiina Ehin, Hasso Krull ja Elo Viiding. Mirjam Tally esitab ka ise muusikat folk elektroonika kollektiivis "Unejõgi" koos Meelika Hainsooga.

"Nelja tulle poole" (2015) (10:38 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Swimming Bach" (2001) "Blow" (2005) "Déjà vu" (2010) "Animalisk hymn" (2010) "Signaalid" (2011) "Turbulence" (2008) "Eclipse" (2010) "Density" (2010) "Erosioon" (2015) Kuula/ vaata veel

New Moon Morning (Noorkuuhommik) (2012) (13:20 min) Unejõgi "Ehted kadunud" (2017) (4:30 min) Mirjam Tally souncloud

Elis Vesik: https://vara.e-koolikott.ee/node/5223

22.04.1986

Märksõnad:

Mikrointervallika ja hariliku häälestuse segamine, elektronmuusika, fonogrammid, kõlavärv

Looming:

Elis Vesiku muusikale on iseloomulik mikrointervallika ja hariliku häälestuse segamine. Helilooja kasutab teoste skaalade ja harmoonia välja arvutamiseks eksponentsiaalvõrrandeid. Samuti võime kuulda elektroonika ja fonogrammide lisamist akustilistele teostele, näiteks “Punctum concursūs in prospectu” (“Kadumispunkt nägemisväljal”) (2017) on kirjutatud orkestrile ja lindile. Tähtsal kohal on Elis Vesiku teostes on ka kõlavärv. Helilooja eesmärgiks on struktuuri ja harmoonia abil tekitada hetkes püsimise tunnet. Elis Vesik on võitnud mitmeid auhindu ja tunnustusi, näiteks esindas 2017. aastal tema teos "To Become a Tree" (2016) Eestit Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil Palermos ning valiti žürii poolt ka kümne soovitatud teose hulka.

MUUSIKAELU intervjuu Kiievis Elis Vesikuga (2013) (2:25 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

Keelpillikvartett (2012)  "En passant par la valleé" ("Minnes läbi oru") (2012) "Gorge de Loup" ("Hundi kurk") (2013) “Impacts” (2014) "Stiihia" (2015) "To Silent Life, to Wavering Light" (2015) “To Become a Tree” (2016) "Fluchtpunkt" (2017)

Kuula / vaata veel

"Gorge de Loup" ("Hundi kurk") (2013) (5:09 min) Keelpillikvartett (2012) (7:19 min) "En passant par la valleé" ("Minnes läbi oru") (2012) (10:20 min) Elis Vesiku SoundCloud

Marianna Liik: https://vara.e-koolikott.ee/node/5213

8.09.1992

Märksõnad:

Akustilise ja elektroonilise muusika ühendamine

Looming:

Marianna Liigi loomingu keskseks teemaks on akustilise ja elektroonilise muusika ühendamine, näiteks "Motion in Oscillating Fields" sümfooniaorkestrile ja elektroonikale (2017) ja "On the Borderline Between Chaos and Order" ("Kaose ja korra piirimail") keelpillikvintetile ja elektroonikale (2015). Lisaks elektroakustilisele muusikale on Marianna Liik loonud ka orkestri-, ansambli-, kooriteoseid. Tähelepanuväärne on ka Sander Mölderiga koostööprojektina valminud ooper “Korduma kippuvad küsimused” ("Kommuun") (2014). Novembris 2014 võitis Marianna Liik Euroopa filmimuusika ja -heli festivalil “SoundTrack_Cologne 11” Westdeutscher Rundfunki filmimuusika preemia. 2017. aastal pälvis ta Luzerni Festivali Akadeemia noore helilooja auhinna.

“Korduma kippuvad küsimused” ("Kommuun") (2014) (1:11:55 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

"Mets "(2013) “Korduma kippuvad küsimused” (2014) "Arctic Desert" (2015) "On the Borderline Between Chaos and Order" ("Kaose ja korra piirimail") (2015) Kontsert tšellole ja elektroonikale (2016) "ReCycling" (2016)  "Motion in Oscillating Fields" ("Liikumine võnkuvatel väljadel") (2017)

Kuula / vaata veel

Taaveti laul nr 4 (2012) (6:19 min) Eelkuulamisega kontsert-etendusest "Kommentaarium" (2018) (10:09 min) Marianna Liigi SoundCloud

Pärt Uusberg: https://vara.e-koolikott.ee/node/5212

16.12.1986 

Märksõnad:

Koorimuusika, orkestriteosed, heakõlalisus

Looming:

Pärt Uusbergi loomingu põhiosa moodustavad kooriteosed. Ta on loonud ka ansambliteoseid, klaveripalu, orkestri- ja filmimuusikat. Helilooja keskendub sageli eksistentsiaalsetele teemadele. Oma kooriteostes lähtub helilooja tekstist, mille autoriteks on Eesit luuletajad, näiteks Juhan Liiv, Ernst Enno, Viivi Luik, Karl Ristikivi ja Indrek Hirv. Pärt Uusbergi toesed on heakõlalised, mõjudes siiralt. Ta on lisaks helilooja ametile ka dirigent. 2008. aastal asutas Pärt Uusberg kammerkoori "Head Ööd, Vend". Ta on võitnud mitmeid auhindu, näiteks valiti ta viljaka loomeaasta eest Aasta kooriheliloojaks 2012.

"Õhtu ilu" (2013) (6:32 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

“Muusika” (2008)  “Ilus ta ei ole” (2009) “Nad vaatavad üksteise otsa” (2009) "Paradiis" (2009) “Taaveti psalm nr. 121” (2010) “Kuule mu palve häält...” (2010)  “Lauldes” (2012)  “Mis on inimene?” (2012)

Kuula / vaata veel

"Õhtul" (2011) (3:40 min) "Ilus ta ei ole" (2009) (4:02 min) "Muusika" (2008) (2:56 min) Pärt Uusbergi SoundCloud

Evelin Seppar: https://vara.e-koolikott.ee/node/5211

14.10.1986

Märksõnad:

Koorimuusika, lavamuusika

Looming:

Evelin Seppari loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, tähtsal kohal on ka tema lavamuusika — ooperid "Teine" (2012) ja "Icarus" (2014). Evelin Seppar loonud ka hulgaliselt teoseid soolopillidele, instrumentaal- ja vokaalkammeransamblitele, orkestrile ja elektroonikale, ning teinud mitmeid seadeid. Ta on võitnud mitmeid auhindu, näiteks valiti ”Lähedal” (2012) valiti üheks võiduteoseks Ortus-nimelisel rahvusvahelisel uue muusika konkursil (Ortus International New Music Competition) USAs.

Heliloojate Liidu intervjuu Evelin Seppariga (2013) (3:10 min)

Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest

Teoste loetelu

“Taaveti laul nr. 88” (2009) “Vend veehädas” (2011) „Near“ / ”Lähedal” (2012) "Teine" (2012)   "Icarus" (2014) „Lighthouse“ / ”Majakas” (2014) ”Cities’’ (2016)

Kuula / vaata veel

"Igaüks üksi, seisavad" (2010) (9:556 min) Ooper "Teine" (2012) (1:32:46 min) Sonett nr. 53 (2012) (5:07 min) Evelin Seppari SoundCloud

ASK

ASK1: https://vara.e-koolikott.ee/node/5234

Tähista 2000ndatel aastatel alustanud eesti heliloojad:

• M.Tally*, M.vihmand, *M.-M.Lill*, *T.Aints*, T.Lepik, *T.Kozlova-Johannes*, *Ü.Krigul*, *M.Maltis*, *K.Kõrver*, T.Tulev, *L.Viira (Jürgens)*, *L.Hirsch*, R.Saaremets, *E.Seppar*, M.Kuulberg, *P.Uusberg*, *M.Liik*, *E.Vesik* ja R.Kangro

ASK2: https://vara.e-koolikott.ee/node/5235

Kuula Liisa Hirschi "Ascending... Descending" (2015) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d): järsk_rütmika ebaharilikud_instrumendid_ja_kõlatekitajad hüpnootilisus sugestiivsus elektronmuusika mikrointervallikaeksootilised_(rahva)pillid rütmi_puudumine

ASK3: https://vara.e-koolikott.ee/node/5236

ASK4:https://vara.e-koolikott.ee/node/5237

Vali õige vastus

Mis moodustab Pärt Uusbergi loomingu põhiosa?

Loomingu põhiosa moodustab elektronmuusika. . Loomingu põhiosa moodustab levimuusika. . Loomingu põhiosa moodustavad kooriteosed. . Check Milline järgnevatest kirjeldustest iseloomustab Malle Maltise loomingut?

Looming on suuresti keskendunud lavamuusika ja elektronmuusika ühendamisele. Lavateostes kuuleme väga harva akustilisi pille. . Looming on suuresti keskendunud kammermuusikale. Teostes ei ole kastatud elektroonikat. . Loomingus on suuresti keskendunud elektrooniliste ja akustiliste helide ühendamisele. Akustilistes teostest leiame vihjeid elektronmuusikale ja vastupidi. . Check Mis moodustab olulise osa Tauno Aintsi loomingust?

Vaimulik koorimuusika. Tuntud on ka tema elektrooniline muusika. . Elektroakustiline muusika. Ta on olnud tegev ka levimuusikas, nimelt kuulus ta aastaid ansambel Genialistid koosseisu. . Lavamuusika. Ta on tuntud ka aranžeerijana, näiteks on ta aranžeerinud Tõnis Mäe ja Liisi Koiksoni muusikat. . Check Milline järgmistest kirjeldustest iseloomustab Tatjana Kozlova-Johannese loomingut?

Heliloomingu kesksel kohal on kõlavärv. Sageli kuuleme oriendi mõjusid. Ta on kasutanud oma teostes lisaks euroopa helilaadidele ka araabia helilaade. . Heliloomingu kesksel kohal on meeldejäävad meloodiad. Põhiosa loomingust on kirjutatud klassikalistele koosseisudele. . Heliloomingu kesksel kohal on kõlavärv. Ta on kasutanud oma teostes lisaks kallsikalistele instrumentidele ka ebaharilike instrumente ja helitekitajaid ja (live)elektroonikat. . Check Milline järgmistest kirjeldustest iseloomustab Liisa Hirschi loomingut?

Hüpnootiline ja sugestiivne. Tema teostele on iseloomulik mikrointervallika ja rütmi puudumine, tähtsal kohal on kõlavärv. Tihti kuuleme tämbri ja helikõrguste aeglast muutumist. . Hüpnootiline ja sugestiivne. Tema muusika põhineb suuresti slaavi vaimulikul koorimuusikal, mida ta omanäoliselt variantselt arendab. . Optimism. Põhiosa tema teostest on kirjutatud uusromantismi võtmes, mõjudes kuulajatele siiralt. . Check

ASK5:https://vara.e-koolikott.ee/node/5247

Mirjam Tally muusikas on erilise tähelepanu all *kõlavärv/tämber* ja selle nüansid. Märt-Matis Lill kasutab sageli *sonorismi* võtteid.  Olulise osa Tauno Aintsi loomingust moodustab *lavamuusika*. Tatjana Kozlova-Johannes on kasutanud oma teostes lisaks klassikalistele instrumentidele ka *ebaharilike/ebatavalisi* instrumente ja *helitekitajaid*. Ülo Krigul on olnud tegev mitmetes blues-, jazz- ja rockansamblites *klahvpillide* mängijana ja muusika aranžeerijana.  Malle Maltis on oma loomingus suuresti keskendunud *elektrooniliste* ja *akustiliste* helide ühendamisele. Liis Viira (Jürgens) on mitmekülgne loojapersoon — ta on lisaks helilooja ametile veel *harfimängija*, improvisaator ja animafilmirežissöör.  Evelin Seppari loomingu põhiosa moodustavad *koorilaulud*. Pärt Uusbergi loomingu põhiosa moodustavad *kooriteosed*. Marianna Liigi loomingu keskseks teemaks on *akustilise/elektroonilise* ja *elektroonilise/akustilise* muusika ühendamine. Elis Vesiku muusikale on iseloomulik *mikrointervallika* ja harilike häälestuste segamine.

DO

DO 1

Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost: Tatjana Kozlova-Johannese "To My End and to Its End…" ("Kuni lõpen mina ja lõpeb see...") (2017) (10:59 min), Ülo Kriguli Fagotikontsert "Goin'" ("Lähe") (2014) (12:18 min) ja Liisa Hirschi "Mechanics of Flying" ("Lendamise mehaanika") (2015) (12:30 min) ja kirjuta retsensioon.

Esita iga teose kirjeldus, nt žanr, ülesehitus, koosseis (võid vaadata ka EMIC-ust) jne:

Mis on teostes ühist:

Mille poolest teosed erinevad:

Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne:

Minu arvamus, tähelepanekud:

DO 2

Essee

Kirjuta essee. Võrdle 2000ndatel alustanud eesti heliloojaid 1990ndatel alustanud eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...?

DO 3

Videointervjuu kokkuvõte

Kuula videointervjuud Märt-Matis Lillega (eesti k, 00:00 min).  Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet Koosta videointervjuu põhjal üks küsimus, mida väiksemas töörühmas või klassiga koos arutada:

17) Elektroakustilise muusika areng Eestis

Elektroakustilise muusika areng Eestis https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4299

Elektroakustilise muusika areng Eestis (tell 1+show1)

Oluliste mõistete määratlused

Mõiste 'elektroakustiline' koosneb liitkomponentidest 'elektro', 'elektrooniline' ning 'akustiline'.

Esimene sõna viitab helide tehnoloogilisele tekitamisviisile, nt elektriliselt toimivad pillid (algusaastatel trautonium, teremin, hiljem analoogsed ja digitaalsed süntesaatorid), elektrooniliselt võimendatud pillidele ja tehnilistele vahenditele heli genereerimiseks ja töötlemiseks (algusaegadel lintmakid, hiljem digitaalsetes keskkondades toimivad helitöötlusprogrammid). Sellised tehnoloogilised vahendid saab ka programmeerida ja automatiseerida.

1957–1961 ehitasid Heino Pedussaar ja Anatoli Sügis elektronlamptehnoloogial põhineva "Varioola" (Vikipeedia, Eesti Muusika Päevad 2016, Kultuur.ee, ETV saade MI)

1970ndate lõpp - Koit Saarmäe ehitab modulaarse analoogsüntesaatori

Pildil all taassündinud "Varioola" EMTA elektronmuusika stuudios 2016, loe lähemalt intervjuud Eesti Muusika Päevade raames stuudio juhataja Margo Kõlariga ERR Kultuuri portaalis.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/1976>

Elektroakustilise muusika areng Eestis (tell 2)

Elektroakustilise muusika areng Eestis

Areng Eestis peale II MS

Valdkonna arengute ajalugu uurides selgub, et inimesed nii idas kui läänes on olnud ühtmoodi huvitatud tehnilistest uuendustest ning nad on ka sarnaste esteetiliste probleemidega tegelenud. Samas nende võimalused oma huvialal tegutseda või vajalikku informatsiooni kätte saada erinesid suurel määral. Võib öelda, et 1960ndatel aastatel oli olemas suur avalik huvi tehniliste uuenduste ning tehnika ja kunsti ühendamise vastu, seda võimaldas Nõukogude Liidu liberaalsemaks muutunud "sulapoliitika". Üldiselt saab öelda, et Lääne-Euroopa ja Poola elektroakustilise ja arvutimuusika tendentsid olid üldiselt teada ja tuntud ka Eesti erialaringkondades.

Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012).

Areng alates 1960ndatest aastatest

Kuna eksperimentaalse multimeediumipõhise muusika lõimumine akadeemiliste struktuuridega toimus Eestis alles 1990ndate aastate alguses, tuleb kõigepealt rääkida institutsioonipõhistest ja institutsioonivälistest tendentsidest. Nende piirid on aga tihtipeale suhteliselt hägused.

Kitsamas mõttes institutsioonipõhised tegevused 

Eesti Raadio (alates 2007 Eesti Rahvusringhääling) - 1950ndatest alguse saanud helilooja-helirežissööri traditsioon: nt Eino Tamberg (EMIK), Jaan Rääts (EMIK), Arvo Pärt (EMIK)

Eesti Muusikaakadeemias/Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Elektronmuusika stuudio ja erinevad õppekavad alates 1993, "Sügisfestival" alates 1999)

Eesti Kunstiakadeemia (E-meedia keskus 1994, alates 2007 Uusmeedia õppetool, rahvusvahelised festivalid Interstanding (1995, 1997, 1999, 2001), RAM Re-Approaching New Media, ISEA 2004; nt multimeedia magistriõppe 2000)

Laiemas mõttes institutsioonipõhised tegevused

Erinevate liitude, mittetulundusühingute, ansamblite, keskuste ja kultuuritehaste tegevused ja sündmused (nt kontserdisarjad, festivalid):

Kultuuritehased nagu Polymer, Kultuurikatel ja Telliskivi Tallinnas ning Tartu Pärmivabrik (viimane on praeguseks tegevuse lõpetanud)

Eesti Arnold Schönbergi Ühing (alates 1992) - Pärnu Nüüdismuusika Päevad (alates 1988, 2006–2011 ka koostöös Academia Non Grataga)  

NYYD festival (alates 1991, Vikipeedia), NYYD Ensemble (alates 1993)

Eesti Heliloojate Liidu festival Eesti Muusika Päevad (asutatud 1979) 

Ansambel Küberstuudio (alates 2000) (EMIK)

Academia Non Grata (endine Academia Grata) (Pärnu) (alates 1998) - erinevad festivalid, nt Diverse Universe Performance Festval, Pärnu Vilmi- ja Fideofestival, In Graafika (2006–2011 ka koostöös Pärnu Nüüdismuusika Festivaliga)

Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus MoKS (Mooste) (alates 2001)

Eesti Meediakunstnike Ühing (Kultuuritehas) - rahvusvaheline visuaalsete helide festival "Plektrum" (alates 2002) (loe Delfi artiklit 2009)

MTÜ Improtest - improvisatsioonikontsertide sari koostöös Kanuti Gildi Saali, MKDK jt'ga (alates 2005) (Vikipeedia)

Ansambel U: (alates 2006)

EMTA Elektronmuusikastuudio ansambel (EMA) (alates 2017)

Festival HUH Hea Uus Heli (2001/2003–2008/2010, loe TMK artiklit, edaspidi üksikud festivalid sarnaste nimede all, nt Üle Heli festival)

Tallinn Music Week - bändide festival (alates 2009)

Institutsioonivälised tegevused

Vabad rühmitused: alternatiivsed ja progressiivrockbändid nagu Mess ja In Spe, Grotest, Röövel Ööbik, Luarvik Luarvik, Weekend Guitar Trio ja Trio Fragile.

DJ- ja house music ringkondade teerajajad: Aivar Tõnso, Raul Saaremets ja Rando Sulg, eksperimentaalmuusikud Taavi Kerikmäe ja Mart Soo.

Video- ja heliinstallatsioonide autor Raul Keller.

Loe edasi ja kuula helinäiteid siin  (Lock & Lock 2012).

Elektroakustiline muusika ja arvutimuusika Eestis 1960–2000

Multimeediumipõhisel muusikal on Eestis olnud palju eri nimetusi ja varjundeid, viimase 50 aasta jooksul on see valdkond olnud pidevas muutumises. Ametlikult hinnati elektroakustilist ja arvutimuusikat ideoloogiliselt kõlbmatuks, kuigi muusikute hulgas ja raadioringkondades võeti see suure huviga vastu. 

Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012).

Vaata ajatelge siin.

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika stuudio

Stuudio kujunes valdkonna üheks olulisemaks institutsiooniks ja praeguseks on temast saanud elektroonilise ehk arvutipõhise komponeerimisviisi akadeemilise levitamise vundament.

1993: esimese helistuudio asutaja Rauno Remme (1969–2002), õpetas ühtlasi ka Eesti Kunstiakadeemia E-meedia keskuses

1995: uusasutamine "Arvutimuusika stuudio", asutaja ja professor Lepo Sumera (1950–2000, EMIK), õppejõud ka Rauno Remme

1997: uus nimi "Elektronmuusika stuudio"

1999: uus juhataja Margo Kõlar (EMIK)

Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012).

Helikunst, installatsioon ja tegevuskunst alates 1960

Helikunsti (sound art) suund oli Eesti algusaastatel üksikute enthusiastide tegevusala. Alates 1960. ja 1970 aastatest on üksikud kunstnikud, hiljem ka heliloojad sellega tegelnud erineval moel. Uuel ajal on nendes suundades heli rakendamine muutunud ka Eestis laiemalt levinuks, seda ka tänu isiklike arvutite võimsuse kasvule. Elektrooniliste ja digitaalsete helide kasutamine seoses visuaalvahenditega (video, arvutiekraan, nutitelefon) ja kaasaegse tantsuga on ka Eestis tänapäeval moodne. Ka sõnateatrid kasutavad aktiivselt multimeediumi põhiseid ja audiovisuaalseid vahendeid.

Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012).

Elektroakustiline muusika ja multimeedium alates 1990

1990ndatel loodud Eesti elektroakustiline muusika on laia kõlaesteetilise spektriga, selles leidub erineval määral töödeldud sünteetilisi helisid, konkreetse muusika elemente ning ka akustiliste pillide või muude allikate sämpleid. Vahel on aluseks taotlus, et kuulaja tunneks ära helide originaalallikad, aga need võivad olla ka tundmatuseni varjatud – luuakse abstraktseid ja reaalsuses mitteesinevaid kõlamaailmu. Formaalsed, kõlalised ja ruumilised või ruumiakustilised ideed mõjutavad helilooja valitud helitöötlusvõtteid.

Selles muusikavaldkonnas vastandatakse tihti akustilist reaalsust ja konstrueeritud heliruume ning mängitakse piirimaadel, luues uusi virtuaalseid kõlamaailmu. Mineviku loominguprintsiibid ja helid on sageli samuti äratuntavad ja pakuvad kuulajale esteetilisi kogemusi ning taaskohtumisrõõmu. Kasutatakse ka looduse- ja keskkonnahelisid (nii inspiratsiooniallikate kui otsese materjalina).

Kokkuvõtvalt võib öelda, et eriti 2000ndatel aastatel on Eestis koos muude kunstiliikidega sporaadiliselt ja regulaarselt arendatud eri tehnoloogiaid rakendavaid muusikastiile – akadeemilisest nüüdismuusikast, džässist, improvisatsioonist, alternatiivsest elektronmuusikast, DJdest, radiofoonilisest kunstist kuni puhta helikunstini. Need katsed on tekitanud rohkem või vähem viljakaid sünteese, nii et suhteliselt erinevad kunstivormid eksisteerivad üksteist vastastikku teadvustades. Peamine koostöö toimub siiski peamiselt üksikkunstnike tasandil, lähtub nende huvidest ja isiklikest eelistustest. Loomulikult ei õnnestu siinkohal täpselt valgustada kõiki kõnealuse valdkonna loovisikuid ja nende ideid, kontseptsioone ja teostusi. Huvitatud lugeja leiab detailsema info viidatud kirjandusest ja allikmaterjalidest. Samuti on selge, et ülevaatesse koondatud teemal tuleb uuringuid jätkata. Aga isegi selles kokkuvõtvas ülevaates on näha põnevat aktsioonide, heli- ja multimeediumimaailmade hargnevat võrgustikku.

Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012).

Kasutatud kirjandus

Lock, G. (2007). Aktuaalsetest tendentsidest elektroakustilise muusika alal Eestis. NYYD-muusika. Uued helid Klassikaraadios (koost. T. Teder, I. Mihkelson), Tallinn: Eesti Raadio / Klassikaraadio, 112–166.

Lock, G.; Lock, H.-G. (2012). Multimeediumipõhine muusika Eestis. SoundExchange. Antoloogia Kesk- ja Ida-Euroopa eksperimentaalsest muusikakultuurist 1950–2010. Berlin: DOCK e.V., Goethe-Institut (raamat: kirjastus Pfau). 

Grzinich, J. (2006). Helikunsti eri. Kunst.ee, 65–96. DIGARi PDF

Pedusaar, H. (2007). Tardunud helide maailm: Tallinn: Koolibri [ülevaade helitehnikast ja elektroonilistest instrumentidest].

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4803>

SHOW

Timeline: Multimeediumipõhi muusika areng Eestis Headline Main timeline heading goes here (first page)

Multimeediumipõhi muusika areng Eestis Body Text The main timeline body goes here (first page). Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0

0 Background image An image to display as background. Add Height The height in pixels

600

Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1960

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1960 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1969 Headline Headline for the date entry

1960. aastatel: "sünteetiline muusika", masin ja kunst, kunst ja küberneetika, "arvutimuusika" teoreetilised võimalused, "konkreetne muusika" Body text Body for the date entry 1961: ajakirjas "Kultuur ja Elu" ilmub artikkel pealkirjaga "Sünteetiline muusika"

Erinevad raadiosaated: 1963 ja 1964 "Masin ja muusika", "Kunst ja küberneetika" - arutati, kuidas olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutades saaks teha arvutimuusikat

Eesti Raadio arvutuskeskus sai oma esimese arvuti alles 1969.

1957–1961 ehitasid Heino Pedussaar ja Anatoli Sügis elektronlamptehnoloogial põhineva "Varioola" (Vikipeedia, Eesti Muusika Päevad 2016, Kultuur.ee, ETV saade MI)

1966: Kuldar Sinki (EMIK) näidendimuusika Poola kirjaniku Jerzy Broszkiewiczi draamale "Ma jutustan teile oma loo", rakendab teadaolevalt esmakordselt Eestis prantsuse "konkreetse muusika" tehnika printsiipe: "Tegemist on puhtalt programmilise helitaustaga, mis saadab laval toimuvat Varssavi ülestõusu pantomiimi. Kasutasin algmaterjalina naturaalseid helisid nagu jalgade trampimine, hüüded, karjatused, üksikud sisse lauldud akordid, löökpillide eri kõrgusel tremoloid, muusika katkendeid, mida mitmekordsete kokkumängimiste, kohati isegi neljakordse[te] kiiruste muutmise ja tagurpidi mängimise teel sulatasin üheks taustaks." Kuula siin.

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1970

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1970 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1979 Headline Headline for the date entry

1970. aastatel: "tehismuusika", süntesaatorid, bändid Body text Body for the date entry Kuldar Sink (EMIK): neljaosaline ERi raadiosaade "Tehismuusika probleemidest" 1970 - täielik ülevaade Lääne-Euroopa ja Poola nüüdis- ja elektronmuusika erinevatest nüanssidest

Sven Grünberg (EMIK): progerock ja ambient-muusika (lätted idamaade muusika), kasutas Härmo Härmi ehitatud süntesaatori, progerockbänd "Mess", kuula "Valged hommikud"

1970ndate lõpp - Koit Saarmäe ehitab modulaarse analoogsüntesaatori

Grünberg võimaluse töötada Moskvas EMS Synthi-100 süntesaatoriga, sellel perioodil valmisid tal teosed «Valgusõis» (1978) ja muusika filmile "'Hukkunud alpinisti' hotell« (1979) - kuula filmi peateemat.

Muusikateadlane Karl Leichter raamatus "Kaasaja muusikast" (1970): arvutimuusika - arvutil on komponeerimisel ja muusika mahamängimisel kõigest abifunktsioon

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1980

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1980 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1989 Headline Headline for the date entry

1980. aastatel: elektroonilised versioonid akustilisest nüüdismuusikast, "arvutimuusika" reaalne rakendamine Body text Body for the date entry 1980: Jaan Rääts (EMIK) "Elektroonilised marginaalid" ("24 Marginaali" klaverile töödeldud süntesaatorile)

Artiklid ajakirjas "Teater. Muusika. Kino":

- Helilooja York Höller: "Elektronmuusika praegusest olukorrast" - arvutimuusika kui kõige hilisem ja huvitavam elektronmuusika areng

- Muusikateadlane Jaan Ross: artikkel mikroarvutite muusikalisest rakendamisest

- Helilooja Mart Siimer (EMIK): kuidas arvuteid muusikas kasutada

Erkki-Sven Tüür (EMIK) rockbändiga "In Spe", kuula "Illuminatio" (1983), "Isamaa" (1982) - kasutab Koit Saarmäe analoogsüntesaatorit

Mark Raisi kogumis- ja konverentsitegevus: 1989. aastal asutatud Eesti Arvutimuusika Ühingu, mis oli aktiivne kuni 1990ndate keskpaigani

Tags Enter Tags (categories)

Asset Date: 1990

Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1990 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required)

1999 Headline Headline for the date entry

1990. aastad: "elektronmuusika nagu ei kuulu kuhugi", EMA elektronmuusika stuudio, NYYD-festival, audiovisuaalsus ja multimeediumiteosed Body text Body for the date entry Ilmus mitmeid arvutimuusikateemalisi artikleid ja raadiosaateid.

Alates 1993/1995: asutatakse Eesti Muusikaakadeemia (EMA, hiljem EMTA) elektronmuusika stuudio (Sirp 2008)

Alates 1991: NYYD festival (Vikipeedia), alates 1993: NYYD Ensemble

1996: Rauno Remme (EMIK) kirjeldab intervjuus, et Eestis "elektronmuusika nagu ei kuulu kuhugi", et keegi ei teadvat, kuidas teda liigitada ja polevat ka turgu (välja arvatud filmi- ja teatrivaldkond, milles arvutimuusika on lihtsalt instrumentaalmuusika odavam alternatiiv).

Hoolimata NYYD-festivali tegevusest alates 1991, ei olnud veel aastal 1996 arvutimuusikat laiema avalikkuse teadmistes üldse olemas (Remme).

Olulised audiovisuaalsed multimeediumi teosed - elektroakustiline muusika ja video:

Rauno Remme "Gen Isioni" (1995, vaata fragmenti)

Lepo Sumera «Südameasjad» (1999) - kasutatakse nii akustilisi südamerütme kui ka visuaalset südamepulsatsiooni.

Elektroakustilise muusika areng Eestis (show 2) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4804>

Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask1)*

Lohista hiirega sobivad sõnad õigetesse lünkadesse.

Mõiste 'elektroakustiline' koosneb liitkomponentidest *elektro*, *elektrooniline* ning *akustiline*.

Esimene sõna viitab helide *tehnoloogilisele* tekitamisviisile, nt elektriliselt toimivad pillid (algusaastatel trautonium, teremin, hiljem analoogsed ja digitaalsed süntesaatorid), elektrooniliselt võimendatud pillidele ja tehnilistele vahenditele heli genereerimiseks ja töötlemiseks (algusaegadel lintmakid, hiljem digitaalsetes keskkondades toimivad helitöötlusprogrammid). Sellised tehnoloogilised vahendid saab ka programmeerida ja automatiseerida.

Teine sõna viitab helide *mitte-tehnoloogilisele* tekitamisviisile, traditsioonilistele pillidele, millel on füüsikalised võnkujad ja kõlakastid ja mida peab mängima inimene.

Kasutusel on ka termin *elektronmuusika*, mis väga korrektselt võttes ei tohiks sisaldada akustilistel pillidel tekitatud helide komponente, kuid praktiliselt ja ajalooliselt arenes elektronmuusika 1950. aastate jooksul kiiresti edasi suunas, kus helide pelgalt tühjalt lehelt genereerimine jäi heliloojale liiga mahukaks ülesandeks: selleks, et luua nö elav heli, millel oleks sarnane esteetiline väljendusjõud nagu akustilistel pillidel inimese poolt tekitatud helidel, oleks tulnud genereerida lisaks ülemhelidele ka muud füüsiliste pillide iseloomujooni (formandid, võnkujate ja kõlakasti omadused jms). Tõsi küll, tänapäeva võimsate *arvutitega* on selline *elava heliga* võrdse või identse helide *mudeldamine* palju lihtsam teha (kasutatakse mõningates süntesaatorites). 

Heliloojale pakkus suuremad võimalused kasutada muusikalise materjalina ka *salvestatud helid* (loodusest ning urbanistlik, tehnoloogilisest keskkonnast), millel on juba olemas see nö elav komponent (seda ei pea kunstlikult taas looma). Vastandina puhttehnilisele elektronmuusikale arenes samal ajal suund nimega *konkreetne muusika* (loodi ainult salvestatud ja hiljem manipuleeritud helidest), mis juba alates 1950. a. lõpust hakkas segunema elektronmuusika vahenditega. Sellele lisandusid elavas ettekandes *võimendatud pillid*, mis edaspidi tingiski *elektroakustilise muusika* termini laiemat kasutusele võttu.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4822>

Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask2)**

List of Column Content content: Multiple Choice

Content

Pilt või video Küsimus Milline on 1990 ja 2000ndatel aastatel loodud Eesti elektroakustiline muusika? Vali välja kõik tõesed väited.

Vastusevariandid Vastusevariant: Lai kõlaesteetiline spekter.

Tekst Lai kõlaesteetiline spekter. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rakendatakse erineval määral töödeldud süntee...

Tekst Rakendatakse erineval määral töödeldud sünteetilisi helisid ja konkreetse muusika elemente. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rakendatakse peamiselt konkreetse muusika ele...

Tekst Rakendatakse peamiselt konkreetse muusika elemente. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rakendatakse akustiliste pillide või muude al...

Tekst Rakendatakse akustiliste pillide või muude allikate sämpleid. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ei ole eesmärk luua helisid, mille algallikas...

Tekst Ei ole eesmärk luua helisid, mille algallikas on tundmatuseni varjatud (abstraktseid ja reaalsuses mitteesinevaid kõlamaailmu). Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Formaalsed, kõlalised ja ruumilised või ruumi...

Tekst Formaalsed, kõlalised ja ruumilised või ruumiakustilised ideed mõjutavad helilooja valitud helitöötlusvõtteid, nt Liis Viira "Rannajoon" (Eesti rannajoon graafiliselt meloodiliste joontega), Jüri Reinvere "Vastaskallas" (radiofooniline ooper, konstrueerib ja teeb (uuesti) kuuldavaks ajaloolisi, geograafilisi ja emotsionaalseid ruume). Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Eesti heliloojad ei tööta üldse ei tantsijate...

Tekst Eesti heliloojad ei tööta üldse ei tantsijate ega kunstnikega koos ega loo ise videosid (või videomuusikat). Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Andrus Kallastu kunstilise juhtimise all eten...

Tekst Andrus Kallastu kunstilise juhtimise all etendati 2008-2009 multimediaalseid-performatiivseid ühiskunstiteoseid pealkirjaga «Action kuubis», mis loodi osalevate muusikute, heliloojate, kunstnike ja tantsijate koostöös. Tulemus oli seejärel nii sisu kui ka kontseptsiooni poolest piiriülene. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Eesti heliloojad ei kasuta üldse ei looduse- ...

Tekst Eesti heliloojad ei kasuta üldse ei looduse- ega keskkonnahelisid (ei inspiratsiooniallikate ega otsese materjalina). Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Improvisatsioon ega elavettekande (live) elek...

Tekst Improvisatsioon ega elavettekande (live) elektroonika ei mängi eesti heliloojate elektroakustilises muusikas mitte mingit rolli, kõik peab olema valmis fikseeritud, salvestatud ja riskivabalt harjutatud. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Eriti 2000ndatel aastatel on Eestis koos muud...

Tekst Eriti 2000ndatel aastatel on Eestis koos muude kunstiliikidega sporaadiliselt ja regulaarselt arendatud eri tehnoloogiaid rakendavaid muusikastiile – akadeemilisest nüüdismuusikast, džässist, improvisatsioonist, alternatiivsest elektronmuusikast, DJdest, radiofoonilisest kunstist kuni puhta helikunstini. Need katsed on tekitanud rohkem või vähem viljakaid sünteese, nii et suhteliselt erinevad kunstivormid eksisteerivad üksteist vastastikku teadvustades. Õige

Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Academia Non Grata (Pärnu) rajaja on USA heli...

Tekst Academia Non Grata (Pärnu) rajaja on USA helilooja John Grzinich. Õige

Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4830>

Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask3)**

Vali õige väide

Kitsamas mõttes institutsioonipõhised tegevused toimusid Eesti Raadios, Eesti Muusikaakadeemias ja Eesti Kunstiakadeemias. Kitsamas mõttes institutsioonipõhised tegevused toimusid Eesti Raadios, Tallinna Konservatooriumis ja Eesti Kunstiakadeemias. Kitsamas mõttes institutsioonipõhised tegevused toimusid Eesti Raadios, Eesti Muusikaakadeemias ja Eesti Mereakadeemias.

Laiemas mõttes institutsioonipõhised tegevused: erinevate liitude, mittetulundusühingute, ansamblite, keskuste ja kultuuritehaste tegevused ja sündmused (nt kontserdisarjad, festivalid). Laiemas mõttes institutsioonipõhised tegevused: Tallinna Tehnikaülikooli, autokoolide ja muude keskuste tegevused ja sündmused (nt kontserdisarjad, festivalid). Laiemas mõttes institutsioonipõhised tegevused: Tartu Ülikooli, ehituskeskuste ja saatkondade tegevused ja sündmused (nt kontserdisarjad, festivalid).

Institutsioonivälised tegevused - vabad rühmitused, nt alternatiivsed ja progressiivrockbändid, DJ ja eksperimentaalmuusikud. Institutsioonivälised tegevused - kinnised rühmitused, nt alternatiivsed ja progressiivrockbändid, DJ ja eksperimentaalmuusikud. Institutsioonivälised tegevused - piibliringid, nt alternatiivsed ja progressiivrockbändid, DJ ja eksperimentaalmuusikud.

1960. aastad: "sünteetiline muusika", masin ja kunst, kunst ja küberneetika, "arvutimuusika" teoreetilised võimalused, "konkreetne muusika". 1960. aastad: "süstemaatiline muusika", masin ei tee kunsti, bioloogia ja küberneetika, "arvutimuusika" reaalne rakendamine, "konkureeriv muusika". 1960. aastad: "sümbiootiline muusika", kohvimasina kunst, kunst ja kübarad, "voolav muusika".

1970. aastad: "tehismuusika", süntesaatorid, bändid. 1970. aastad: "tehasemuusika", sümfooniumid, ballid. 1970. aastad: "barokkmuusika", superarvutid, billiard.

1980. aastad: elektroonilised versioonid akustilisest nüüdismuusikast, "arvutimuusika" reaalne rakendamine. 1980. aastad: akustilised versioonid elektroonilisest nüüdismuusikast, "arvutimuusika" reaalne rakendamine. 1980. aastad: elektroonilised versioonid akustilisest nüüdismuusikast, "arvutimuusika" teoreetiline rakendamine.

1990. aastad: "elektronmuusika nagu ei kuulu kuhugi", EMA elektronmuusika stuudio, NYYD-festival, audiovisuaalsus ja multimeediumiteosed. 1990. aastad: "elektronmuusika on täielikult integreeritud", EMA elektronmuusika stuudio, NYYD-festival, audiovisuaalsus ja multimeediumiteosed. 1990. aastad: "elektronmuusika nagu ei kuulu kuhugi", Tartu Ülikooli elektronmuusika stuudio, VANASTI-festival, audiovisuaalsus ja ühemeediumiteosed.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4824>

Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask4)**

Vähese osalejate arvu tõttu oleks liialdus rääkida koolkondadest, kuna «helikunst Eestis on üksikute entusiastide pärusmaa» (Maria Juur, 2010).

TrueFalse Kontrolli Alates 1960. ja 1970. aastatest tegutseb terve hulk kunstnikke ja luuakse nii palju helikunsti, et seda välismaale müüa.

TrueFalse Kontrolli Masinahääled olid seosed erinevate kinesteetiliste objektide ja installatsioonidega rakendatud huvitaval moel nii 1960. ja 1970. aastatel kui ka uuesti 2010. aastatel.

TrueFalse Kontrolli Kiwa ja Andres Lõo moodustavad väikese, aga karismaatilise ja jõulise helikunstikoolkonna osana, kes on teadlik rahvusvahelise helikunsti ringkondades toimuvast ning on mõjutatud nii popkultuuri kogemustest kui ka kunstimaailmast (Maria Juur, 2010).

TrueFalse Kontrolli Raul Kelleri projekt "Unisoon" (alates 2000) oli suunatud vaid akadeemilise haridusega muusikategijatele.

TrueFalse Kontrolli USA helilooja John Grzinichi aastal 2001 ellu viidud multimeediumilabor ja külalisstuudio Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses MoKS tõi Eestisse välisalvestuskunsti ja korraldati erinevaid festivale.

TrueFalse Kontrolli

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4827>

Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask5)***

Täida lüngad õigete sõnadega.

Paralleelselt arvuti arenguga üldiselt tunti kohe ka huvi nende kasutamise vastu helide tekitamiseks ja muusika loomiseks, hakati kasutama sõna "arvutimuusika". Kuid selle mõiste tähendusväli on lai ja selle kasutamisel tuleb selgelt määratleda, milline roll on sealjuures arvutil, olulisemaid on järgmised:

1) muusika digitaliseeritud *notatsioon/noodikiri*,

2) akustiliste helide *matkimine/imiteerimine*,

3) tarkvaralise tugisüstemina (helide *võimendamisel/võimendamine*, selle parameetrite *valitsemisel/valitsemine/tüürimisel/tüürimine/juhtimisel/jutimine*),

4) algoritmiline *komponeerimisvahend* (kuni ise genereeruvate ja õpivate süsteemideni välja). 

1961: ajakirjas "Kultuur ja Elu" ilmub artikkel pealkirjaga "*Sünteetiline muusika*"

Erinevad raadiosaated: 1963 ja 1964 "*Masin ja muusika*", "*Kunst ja küberneetika*" - arutati, kuidas olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutades saaks teha arvutimuusikat

Eesti Raadio arvutuskeskus sai oma esimese *arvuti* alles 1969.

<https://vara.e-koolikott.ee/node/4823>

DO

Mis on helikunst?

1. Moodustage väikerühmad.

2. Valige välja ühe artikli Kunst.ee numbrist Helikunsti eri (2006) (link allpool).

3. Tuvastage artiklite põhiteemasid ja arutage neid omavahel läbi.

4. Looge esitlus (Powerpoint või Prezi) või kirjutage essee (õpetaja otsutab) teile kõige enam huvi pakkuvatest teemadest, faktidest, nähtustest ja sündmustest.

4.1 Püüdke seal loetu võimalusel järgi teha, minge nutitelefoniga erinevatesse keskkondadesse (linn, loodus jne) ja salvestage sarnaseid helikatkendeid (pilte ja videokatkendeid), mida esitlusel teistele näitamiseks, kuulamiseks ja arutlemiseks pakkuda.

Grzinich, J. (2006). Helikunsti eri. Kunst.ee, 65–96. DIGARi PDF

Artiklite pealkirjad:

Enne ja pärast vaikust?

Looduse aabits

Intervjuu Kiwa'ga

Helikunst: analüüs ja poeetika

Heli vahepealses ruumis

Maaheli. Helideavastaja lühike biograafia

Helikultuur MoKSis - Heli+Visioon 2004 - suveflux

Ici-Meme Les Concerts de Sons de Vill

Kaks heli-workshops noortele

Elektroakustilise muusika areng Eestis (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4831> *

Džässmuusika

18) Džässimuusika areng rahvusvaheliselt

Ragtime

https://vara.e-koolikott.ee/node/6803

Ragtime’i areng: ragtime-laulud, Texase bändzho-rag, vaskpilli- ja keelpillikoosseisude esitatud ragtime’id.

„Klassikaline“ ragtime – peegeldab 19. Sajandi muusikat (Chopinist-Lisztist kuni marsside ja polkadeni), mis omakorda mustast rütmikäsitlusest ja dünaamilisest mängulaadist ümber töödeldud.

Rütm dikteerib meloodia.

Mehhaanilised player piano rullid.

Kuulsaim esindaja (tänu 1973. A linastunud filmile „The Sting“) Scott Joplin. https://www.youtube.com/watch?v=yCsFsUXFrUo

Veel Joplini kõrval tegutsenud ragtime-pianiste: Tom Turpin, Joseph Lamb, Louis Chauvin, May Aufderheide ja Eubie Blake.

Blake’i 1973. aasta comeback, mis tegi noored uuesti ragi-teadlikeks.

New Orleans jazz

https://vara.e-koolikott.ee/node/6804

New Orleansi stiili iseloomustab

• vana puupuhkpillide traditsioon (eriti klarnet), mis pärines Prantsusmaalt.
• vaba kontrapunkt, milles osalevad kolm pilli – kornet või trompet, tromboon ja klarnet
• rütmigrupi olemasolu, milles mängivad bass (keel- või vaskpill), trummid, bändzho või kitarr ja vahel ka klaver.

Varajased New Orleansi orkestrid mängisid endiselt põhiliselt Euroopa marsirütme, kuid tekkisid juba ka esimesed „hoti“ näiteid. Siitpeale hakatakse kõla, fraseerimist, atakki ja vibraatot individualiseerima.

Soodne pinnas väljapaistvate jazzmuusikute tekkeks: prantsuse-hispaania linnakultuur, kreoolide ja afroameeriklaste kogukonnad ning pidev kokkupuude Euroopa süva- ja levimuusikaga.

Jelly Roll Morton oli teadaolevalt esimene pianist, kes improviseeris etteantud teemadel, pannes aluse New Orleansi traditsioonile. Esineja isik muutus tähtsamaks kui helilooja materjal.

Kreoolidest esindajad: Alphonse Picou, Sidney Bechet, Barney Bigard, Albert Nicholas, Buddy Petit, Freddie Keppard, George Vitelle "Papa Jack" Laine, Louis Nelson DeLisle ja Kid Ory.

1910-1920

Dixieland

https://vara.e-koolikott.ee/node/6805

Valgete jazzorkestrite võidukäik. „Papa“ Jack Laine kui valge jazzi isa.

Sujuvamad meloodiad, harmoonia „puhtam“ ja kõlavärvid mitte nii äärmuslikud. Väiksem väljendus- jõud, kuid mõnikord parem mängutehnika.

Original Dixieland Jazz Band, New Orleans Rhythm Kings (klarnetist Leon Rappolo ja trombonist Georg Brunis).

1917. aastast alates hakkab mõiste jazz üleüldist tuntust võitma.

Oli tavaks lahterdada kogu New Orleansi valge jazz dixielandi alla, kuid kahe stiili piirjooned olid jätkuvalt ähmased.

1920-1930

Chicago

Kolm nähtust: New Orleansi periood Chicagos, klassikaline blues ja chicago stiil.

Rütmisektsioonis asendusid tuuba kontrabassiga ja banjo kitarriga.

20. aastate algul kõik kuulsamad new orleansi salvestused. Fonograafi populaarsuse kasv. King Oliver, Louis Armstrong Hot Five ja Hot Seven, Jelly Roll Morton Red Hot Peppers, Johnny Dodds New Orleans Wanderers...

Kahekümnendad olid ka bluesi tippaeg – klassikaline periood.

Kui 19. Sajandi keskpaigas kõlas blues valdavalt Lõuna maapiirkondades ilma kindla jazzbiidita ja tihti ei olnud vormiks ka 12-taktiline periood, mis iseloomustab bluesi tänapäeval. Tollane rändav bluesilaulik laulis bändzho või kitarri saatel laule, mida iseloomustasid venitatud „blue-noodid“ ning mida nüüd kutsutakse arhailiseks või maabluesiks. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid New Orleansis tegevust, siis bluesi ja tärkava jazzi vahel oli hulk erinevusi. Õigepea hakkas blues sulama jazzi peavoolu. Bluesi klassikalise perioodi suurimaks lauljaks oli Bessie Smith. Blues ei olnud algaastatel eraldiseisev jazziztiil, vaid ta on jätnud oma pitseri kõikidele jazzi vormidele ja kogu muusikaajaloole.

Muusikal, mis oli koondunud Chicago mustanahaliste linnaossa South Side’i, puudus küll neworleansilik õnnelik ülevoolavus, kuid peegeldas seevastu suurlinna meeletut tempot ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevaid probleeme. South Side’i jazzielu hakkas paeluma ka valgeid asjaarmastajaid ja professionaale. Imiteerimine ebaõnnestus, kuid tekkis stiil, mida hakati kutsuma nimega chicago stiil. Meloodiajooniste üleküllus on peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad enamjaolt paralleelselt. Virtuoosist sai valitseja ning soolo osatähtsus hakkab siitpeale pidevalt kasvama. Paljud chicago stiilis salvestused koosnevad pea eranditult soolodest e. chorus’test.

Tähtsust hakkab võitma saksofon. Kui lugeda klaveri-ragtime esimeseks, siis chicago stiili võib pidada jazzi teiseks „jahedaks„ stiiliks. Selle stiili suurkujuks on Bix Beiderbecke.

Blues

https://vara.e-koolikott.ee/node/6807

Bluesi areng algas lihtsate, arhailiste töölaulude ja field holler’itega, mida mustad laulsid põllul või jõetammi ääres töötades. Bluesistroof koosneb kaheteistkümnest taktist, mis toetuvad põhiakordidele: toonikale, subdominandile ja dominandile.

See 12-taktiline akordistruktuur on (erandeid arvestamata) järjepidev – vanimatest bluesidest (sealtmaalt, kui need hakkavad vastama kindlale skeemile) kuni tänapäeva muusikute keerukate improvisatsioonideni, kus harmooniat on arendatud kõige rafineeritumalt, kuid tema põhifunktsioone häirimata.

Blue-noodid madal kolmas ja seitsmes aste (kui kasutada konventsionaalseid termineid). Need noodid kõlasid viitamata mazhoorile või minoorile, mis Euroopa muusikas tähendab teatud astmete madaldamist. Hiljem tõid be-bopi muusikud sisse madala viienda astme – kõigepealt minoorses bluesis ja seejärel igasuguses bluesmuusikas - , mis muutus samaväärseks kolmanda ja seitsmenda astme blue-nootidega. Sageli juhtub, et tavapärase toonika- või dominantakordi ja blue-noodi kokkulangemisel kõlab bassis mazhoorne ja kõrgemas hääles minoorne terts. See tekitab kareda kõla, mida võib võtta kahe harmooniasüsteemiomavahelise hõõrdumisena: akordistruktuur on pärit Euroopa ja meloodialiin oma blue-nootidega Aafrika muusikast.

Bluesifolkloori kuulsate esitajate hulka kuuluvad Blind Lemon Jefferson, Big Bill Broonzy, Leadbelly, Robert Johnson, Elmore James, Blind Boy Fuller, Rev. Gary Davis, Bukka White, Blind Willie Mctell, Big Joe Williams, Sonny Terry, Brother John Sellers, John Lee Hooker ja Lightnin’ Hopkins. Enamik saatis end kitarril (silmapaistvad kitarristid olid näiteks Lonnie Johnson ja Lightnin’ Hopkins). Teised (näiteks Sonny Terry, Little Walter või Sonny Boy Williamson) kasutasid saateks suupilli. Sündis ka salvestusi koos jazzmuusikutega – Ray Charles.

Tänapäeval pole kadunud ükski vanadest bluesi vormidest – folkblues, countryblues, vanglablues, arhailine blues, cajunblues. Juurde tekkinud uusi: linnablues, jazzblues, rhythm and blues, soul blues, funkyblues.

Regionaalsetest stiilidest tuntumad: mississippi blues (räme, arhailine), texase blues (liikuv, paindlik jazzi seostega) ja Idaranniku blues, nt. Floridast ja Tennessee’st (kus leidub valget country- ja hillbilly- folkloori).

1950. aastate lõpus Inglismaal tõeline bluesiliikumine, mida juhtis Viinis sündinud, Prantsusmaal õppinud ja Inglismaale elama asunud kitarrist ja laulja Alexis Korner ning hiljem John Mayall. Kuuekümnendatel valgete tõus bluesimaastikul. Eric Clapton ja Rory Gallagher, aga ka Ameerika kitarristid Mike Bloomfield ja Johnny Winter, suupillimängijad Paul Butterfield, Charlie Musselwhite ja Paul Osher, kes õppisid Chicago South Side’i muusikutelt (eriti Muddy Watersilt), kitarrist [[w:Duane Allman|Duane Allman]], pianist-kitarrist Dr. John, muusikud bluesrock ansamblist Canned Heat jt.

Ühendriikide muusikaringkonnad liitusid bluesikaravaniga alle siis, kui nägid, et Rolling Stones, Led Zeppelin ja John Mayall teenisid bluesiga palju raha.

1930-1940

Swing

https://vara.e-koolikott.ee/node/6808

Jazzi vanemaid stiile saab koondada pealkirja alla „two-beat jazz“. Kahekümnendate lõpuks oli kahe löögi stiilid ammendunud ning Harlemis ja veelgi enam Kansas Citys kujunes 1928-1929. Aasta paiku uus mängulaad.

Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega – ümberasumisega Chicagost New Yorki. Sõna swing on jazzi võtmetermin ja seda kasutatakse kahes erinevas tähenduses. J.E.Berendt on võtnud kasutusele järgneva eristuse. Sõnavorm sving tähistab rütmielementi, mille vahendusel jazz saavutab samasuguse pinge nagu klassikaline muusika tänu oma vormistruktuurile. Sving on seotud aafrikaliku rütmitunnetusega, kuid sellele vaatamata – nagu tõestas Marshall Stearns – pole Aafrikas svingi. Sving tekkis siis, kui aafrikalikku rütmitunnetust hakati rakendama koos euroopalike korrapäraste meetrumitega.

Sõnavorm swing tähistab kolmekümnendatel domineerivat jazzistiili. Tänu millele jazz saavutas oma suurima kaubandusliku menu (kuni fusioni tekkimiseni). Swingiajstu eritunnused: bigbändide väljakujunemine, „rifistiili“ teke Kansas Citys (nt. Bennie Moteni ja hiljem Count Basie’ orkestrites), valgete chicago stiil bigbändis.

Erinevad stiilid said kokku Benny Goodmani orkestris: Fletcher Henderson new orleansi stiil läbi tema orkestriseadete, Kansas City rifitehnika ning valgete täpsus ja treenitus, mille läbi see jazzivool kaotas suure osa oma väljendusjõust. Teisalt võimaldas Goodmani orkestri kerge meloodilisus ja puhas intonatsioon jazzi laiemalt müüa..

Bigbändide arengu kõrval olid kolmekümnendad ka suurte solistide ajajärguks: tenorsaksofonistid Coleman Hawkins ja Chu Berry, klarnetist Benny Goodman, trummarid Gene Krupa, Cozy Cole ja Sid Catlett, pianistid Fats Waller ja Teddy Wilson, altsaksofonistid Benny Carter ja Jonny Hodges, trompetistid Roy Eldridge, Bunny Berigan ja Rex Stewart ning mitmed teised.

1940-1950

Be-bop

https://vara.e-koolikott.ee/node/6809

Kolmekümnendate lõpuks oli swingist saanud hiigelsuur äriettevõte. Sõnast swing sai vahend erinevate kaupade müümiseks, alates sigarettidest kuni naisterõivasteni, samal ajal kui muusika mugandus üldiste kaubanduslike nõudmistega ja koosnes tihti vaid lõputult korduvatest klišeedest. Rühm muusikuid, kellel oli midagi uut öelda, leidsid üksteist tänu tervele, kuigi mitte alati kavatsuslikule reaktsioonilainele valitseva swingimoe vastu. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades Harlemis (neist tähtsaim oli paik nimega Minton’s Playhouse), ja jällegi aastakümne alguses.

Be-bop kujunes eri paikades ning eri muusikute peades ja pillidel sõltumatult. Minton’s sai keskpunktiks samamoodi nagu New Orleans nelikümmend aastat varem, ja nagu on absurdne Jelly Roll Mortoni väide, et tama leiutas jazzi, on absurdne ka väide, et keegi neljakümnendate muusikutest „avastas“ moodsa jazzi.

Vähendatud kvindist sai be-bopi, või nagu varsti öeldi – bopi tähtsaim intervall. Varem oleks teda peetud eksituseks või vähemalt halavakõlaliseks, kuigi teda võidi kasutada läbivates akordides ja eriefektina, nagu tegid Duke Ellington ja pianist Willie „Lion“ Smith juba kahekümnendatel. Nüüd iseloomustas see tervet stiili, samal ajal kui varasemate jazzistiilide harmooniline põhi aina laienes. Tosina aasta pärast saab vähendatud kvint „blue-noodiks“, samavõrd igapäevaseks nagu määratlemata tertsid ja septimid traditsioonilises bluesis.

Minton’s Playhouse’is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist Thelonious Monk, trummar Kenny Clarke, kitarrist Charlie Christian, trompetist Dizzy Gillespie ja altsaksofonist Charlie Parker. Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister, nagu Louis Armstrong oli traditsioonilise jazzi suurmeister.

Igal instrumendil on oma be-bopi pioneer – trompetimängijatest on selleks Roy Eldridge, pianistidest Clyde Hart, tenorsaksofonistidest Lester Young, bassistidest Jimmy Blanton, trummaritest Jo Jones ja Dave Tough ning kitarristidest Charlie Christian.

Tolleaegsetele kuulajatele tundusid be-bopi helid kihutavate, närviliste fraasidena, mis muutusid vahest meloodiafragmentideks. Iga ebaoluline noot oli välja praagitud. Kõik oli ülimalt kontsentreeritud. Tegemist on omamoodi muusikalise kiirkirjaga ning seda peab kuulama samamoodi, nagu loetakse stenogrammi, kus tähendust kannavad paar kiirelt visandatud märki. Improvisatsioone raamib loo alguses ja lõpus unisoonis esitatav teema, mida mängivad kaks puhkpilli, kõige sagedamini trompet ja saksofon (arhetüüpideks on Dizzy Gillespie ja Charlie Parker). Ainuüksi unisooni kasutamine tõi muusikasse uue kõla ja hoiaku. Muusikapsühholoogiast on teada, et igal pool, kus võib kohata unisooni (alates Beethoveni „Oodist rõõmule“ või 9. Sümfoonia esimesest osast, ja beduiinide muusika ja araabia koorideni välja), püüab ta märku anda: kuulake, see on meie teadaanne.

New Orleansi renessanss

https://vara.e-koolikott.ee/node/6810

Avangardsest bopist jahmatatud jazzisõbrad ei teadnud tihti, mida sellest uuest muusikast arvata. Nad pöördusid otsustavalt tagasi jazzi põhivormide poole, nõudsid „lihtsat“ muusikat. Üle maailma võttis hoogu new orleansi renesanss, või nagu seda kutsuti – „revival“. Varsti viis aga tollane tagsipöördumine lihtsustatud ja klišeedest kubiseva „traditsioonilise“ jazzini, millele mustad muusikud selja pöörasid.

Pärast II maailmasõda said traditsionalistliku liikumise peakorteriteks Pariisi Saint-German-des-Pres’ jazziklubid, eksistentsialismi kantsid. Üsna varsti hakkasid noored eksistentsialistid lähenema jazzi kaasaegsematele vormidele ja liikumise keskpunktiks sai Inglismaa. Seal korraldati dixielandi kontserte sama suure kommertsliku tulevärgi ja eduga nagu rock’n’rolli lauljate ülesastumisi.

Tänapäeval, ja tegelikult juba alates free jazzi sünnist kuuekümnendatel, on new orleans ja be-bop üksteisele lähemale nihkunud. Selle kõrval, mis on tänapäeva muusikas kihutav, närviline ja fragmenteeritud, mõjub suurem osa neljakümnendate jazzist meie aja kuulajale peaaegu klassikalise täiusena.

Be-bopi taassünd

https://vara.e-koolikott.ee/node/6811

Seitsmekümnendate lõpus toimus be-bopi taassünd, mida keegi poleks veel paar aastat enne seda osanud ennustada. Terve põlvkond noori mängib seda muusikat ja üheksakümnendatel kuuleb seda rohkem kui kunagi varem. Nad ei varise kokku ega sure heroiini kätte nagu nende eelkäijad. See taassünd on toimunud enam kui kolmkümmend aastat pärast Charlie Parkeri (34-aastaselt) surma, nelikümmend viis aastat pärast Bud Powelli esimest kokkukukkumist ja kolmkümmend viis aastat pärast seda, kui bop-trompetist Fats Navarro kahekümne kuue aastaselt hinge heitis.

1950-1960

Cool jazz

https://vara.e-koolikott.ee/node/6812

Juba 30-ndate lõpus sillutasid teed cooli kontseptsioonile Lester Youngi saksofonisoolod Count Basie’ orkestris. Ka esimesed cool jazzi soolo näited pärinevad juba 40-ndate lõpust. Miles Davise soolod 1947. Aastast, koos Charlie Parkeriga (nt. „Chasin’ the Bird“)., ja John Lewise klaverisoolo Dizzy Gillespie’ Pariisi kontserdil 1948 salvestatud palas “’Round Midnight“.

Miles Davise, John Lewise ja Tadd Dameroniga saab alguse stiil, mida tuntakse cool jazzi nime all.

Pianist Lennie Tristano loob oma mängu ja sõnavõttudega cool jazzile teoreetilise aluse.

Tristano kooli muusikuid: altsaksofonist Lee Konitz, tenorsaksofonist Warne Marsh ja kitarrist Billy Bauer. Loetletud mehed olid suures osas süüdi, et võhikud hakkasid cool jazzi pidama külmaks, intellektuaalseks ja emotsioonivabaks muusikaks.

Siiski ei maksa kahelda, et Tristano ja tema pillimehed improviseerisid märkimisväärse vabadusega, pöörtates enim tähelepanu lineaarsele improvisatsioonile. Tristano koolkonna mõju on tuntav läbi kogu moodsa jazzi ajaloo.

50-ndate uus jazz-klassitsism, mis ammutas inspiratsiooni muusikast, mida mängisid 30-ndatel Lester Young ja Count Basie. Klassitsismi vastasleeris seisis põlvkond noori muusikuid, kes esitasid puhast bop’i, mida rikastas harmoonia aluste parem tundmine ja instrumentide täiuslikum valdamine.

Hard bop

https://vara.e-koolikott.ee/node/6813

Hard bop oli 50-ndate teise poole jazzis kõige dünaamilisem muusika, mida esindasid muuhulgas trummarite Max Roachi ja Art Blakey ning pianist Horace Silveri juhitud ansamblid ning trompetistid Clifford Brown, Lee Morgan ja Donald Byrd, tenorimehed Sonny Rollins, Hank Mobley ja teised, kõige lõpuks ka John Coltrane.

Hard bop lõi uue suuna ohverdamata vitaalsust. Olulisi novaatoreid hard bopis: trummarid Shelly Manne ja Elvin Jones, pianist Horace Silver ja tenorsaksofonist Sonny Rollins.

1960-1970

Free jazz

https://vara.e-koolikott.ee/node/6814

Uuenduste loetelu:

1. Läbimurd „vaba tonaalsuse“ avatud ruumi.

2. Uus rütmikontseptsioon, mida iseloomustab taktimõõdu, löögi ja sümmeetria lagunemine.

3. Maailmamuusika tulvamine jazzi, mis avanes järsku kõikidele suurtele muusikakultuuridele Indiast Aafrikani ja Jaapanist Araabiani.

4. Rõhuasetus jazzi intensiivsusele, mis puudub vanemates stiilides. Jazz oli varemgi teistest Lääne muusika vormidest intensiivsuselt üle, kuid kunagi enne pole rõhutatud intensiivsust sellisel ekstaatilisel ja vahel isegi religioossel moel nagu free jazzis.

5. Muusikahelide laienemine müravaldkonda.

60-ndate alguses tungis jazz vaba tonaalsuse või isegi atonaalsuse maailma, mis akadeemilises muusikas oli toimunud juba nelikümmend või viiskümmend aastat varem. Taas oli kohta ühisimprovisatsioonil nagu oli seda New Orleansi perioodil.

Siiski mõistetakse jazzis vaba tonaalsust põhimõtteliselt teisiti kui Euroopa akadeemilises muusikas. Tähtsal kohal on nn. „tonaalsed keskpunktid“, millele pöörati palju rohkem tähelepanu kui näiteks Euroopa seriaalses avangardmuusikas. See tähendab, et muusika allub üldisele gravitatsioonile dominandist toonikasse, kuid on muudes aspektides valdavalt „vaba“.

Näiteks ei teadnud Ornette Coleman, et Euroopa muusikas kasutatakse vaba tonaalsust, enne kui ta kohtus 1959.-1960. aastal John Lewise ja Gunther Schulleriga. Selleks ajaks oli ta välja töötanud oma muusikalise käsitluslaadi. Seega pole kahtlust, et sellised muusikud nagu Ornette Coleman, Archie Shepp, Pharoah Sanders ja Albert Ayler on lähemal autentse bluesi „konkreetsele“ harmooniavabadusele kui Euroopa „abstraktsele“ intellektuaalsele atonaalsusele.

Mitmeid aastaid võeti free jazzi vabadust kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud muusikasüsteemidest – rõhk on sõnadel „Euroopas kujunenud“. Vabanemine „valge kontinendi“ muusika vormidest ja harmooniast oli osa laiemast rassilisest, sotsiaalsest, kultuurilisest ja poliitilisest emantsipatsioonist. Free jazz purustas konventsionaalse jazzirütmi kaks tugisammast – taktimõõdu ja biidi. Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega, mis paisusid uskumatu intensiivsusega.

Harmoonia ja rütmi uuendamise kõrval oli jazzile sama tähtis juurdepääs maailmamuusikale. Jazziajaloo esimese 60 aasta vältel oli tema paariliseks Euroopa musika:

1. Sajandivahetuse ragtime-pianistidele tähendas see 19. sajandi klaverimuusikat.

2. New Orleansi muusikute jaoks oli see prantsuse ooper, hispaania tsirkusemuusika ja Euroopa marsid.

3. Bix Beiderbecke ja tema 20-ndate aastate Chicago kolleegid avastasid Debussy.

4. Swingiaja arranžeerijad õppisid orkestreerimisvõtteid hilisromantilistelt sümfoonikutelt.

Kui areng möödus cool jazzist, olid jazzmuusikud kasutusele võtnud peaaegu kõik Euroopa muusika kasutuskõlblikud elemendis, barokist Stockhausenini. See seletab ka innukaid uute partnerite otsinguid. Erilisteks huviobjektideks on olnud Araabia ja India kultuurid.

Afroameeriklaste seas oli juba 40-ndatel märgata islami levikut. Kümned jazzmuusikud pöördusid islami usku ja võtsid endale vahel ka araabia nimed. Araabia muusikat kasutasid oma kompositsioonides nt: Yusef Lateef, Ornette Coleman, John Coltrane, Randy Weston, Herbie Mann, Art Blakey, Roland Kirk,Sahib Shihab ja Don Cherry USA-s ning Georg Gruntz ja Jean-Luc Ponty Euroopas.

Araabia muusikast veelgi suuremat huvi äratas pika klassikalise traditsiooniga india muusika. Eelkõige paelus jazzmuusikud india muusika rütmirikkus. India klassikaline muusika põhineb tala’del ja raga’del. Tala’d on väga erinevad rütmiseeriad ja –tsüklid 3 kuni 108 löögini. Tala’de rütmiliseks struktureerimiseks on palju võimalusi. 10-löögilise tala löökide jaotus võib võtta kui seeriat 2-3-2-3, või 3-3-4 või 3-4-3.

Kontrastina rütmiliselt hästi defineeritud tala’le, on raga meloodijajada, kus põimuvad mitmed Euroopa muusikas erinevalt ketegoriseeritud elemendid: teema, helistik, meeleolu, fraas ja vorm, mille määratleb meloodia kulgemine. Raga võib näiteks seada nõude, et mingi kindel noot tohib kõlada alles siis, kui kõik raga teised noodid on kõlanud. On olemas raga’d, mida tohib mängida ainult hommikul, õhtul, täiskuuga või jumalale mõeldes. Eelkõige on raga’d laadid ja sellega nad vastavad moodsa jazzi suundumusega modaalsuse poole.

Muusikaline avanemine müra suunas on seotud maailmamuusikaga kui ka intensiivsuse üldise kasvuga. Oma roll akadeemilisel elektronmuusika ringkondadel. See oli periood, kus pillimeeste „sõnavara“ suurenes tohutu kiirusega.

Tollane free jazz tekitas tihti väärarusaama, et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Kui selle tunde põrmustavad John Coltrane’i hümnilaadselt religioosne innukus, Albert Aylery lustakas rahvapillimehe joon, Paul Bley ja Ran Blake’i intellektuaalne, kuid siiski naljalembeline jahedus, Sun Ra kosmiline avarus ja Carla Bley mõistuspärasus.

1970-1980

Fusion

https://vara.e-koolikott.ee/node/6815

1. Fusion või jazzrock: rocki rütmi ja elektroonikaga kombineeritud jazzimprovisatsioon.
2. Suund Euroopa romantilise kammermuusika poole, jazzi „estetiseerimine“. Soolo- või duoesinejad, sageli ilma rütmisektsioonita. Loobuti paljust, mida jazzis on oluliseks peetud: plahvatuslikust jõust, rohmakusest, äärmisest väljenduslikkusest, intensiivsusest, ekstaatilisusest ja julgusest olla „inetu“.
3. Uus free jazzi põlvkond. Vaba muusika läks põranda alla ehk nö. underground.
4. Swingi üllatav comeback. Äkitselt ilmus terve noorte muusikute põlvkond, kes tundus mängivat rocki või fusioni, kuid esitas tegelikult hoopis muusikat, mis sarnaneb swingiajastu suurkujude omale – eeskujuks tenorsaksofonist Ben Webster ja Coleman Hawkins ning trompetistid Harry Edison ja Buck Clayton.
5. Veelgi hämmastavam ja ulatuslikum bebopi comeback, mille käivitas saksofonist Dexter Gordon. See oli bebopi kolmas laine, millele eelnesid 40-ndatel algne bebop ja 50-ndate teisel poolel hard bop. Nii nagu hard bop oli kasutusele võtnud cool jazzi kogemusi (eriti pikad meloodiafraasid), nii võttis ka 70-ndate uus bebop arvesse kõik, mis vahepeal toimunud. Uues bebopis oli alati tunda kahe juba lahkunud muusiku – Charles Minguse ja John Coltrane’i – panus. Aga ka neid kelle mängulaad toetus free jazzi kogemusele, mis läbi sündis omamoodi „free bop“ – nt. trummar Barry Altschul ja saksofonistid Arthur Blythe, Oliver Lake, Dewey Redman ja Julius Hemphill.
6. Euroopa jazz leiab iseenda. Nagu AACMi mustad muusikud, kellele tulid meelde nende Aafrika juured, hakkasid Euroopa pillimehed esile tõstma oma päritolu. Juurte otsimine Euroopas ei olnud nii ühtne ja koherentne nagu musta muusika puhul.

Otsingud hargnesid vähemalt kahes suunas:

a.Identiteedi otsingud Euroopa kunstmuusika traditsioonist, toetudes tonaalses sfääris peamiselt romantilisele ja impressionistlikule muusikale ja free jazzi osas moodsale muusikale Webernist Bergi kaudu Stockhauseni, Boulezi ja eriti Eisleri ja Weillini.

b. Juured ja stiimul leitakse Euroopa folkloorist, oma etnilisest muusikast või siis maailma folkloorist ja Euroopa-välistest muusikakultuuridest.

Kujuneb välja uut tüüpi muusik, kes valdab ja integreerib jazzi, rocki ja erinevaid kultuure.

Kerge liialdusega võib öelda, et 60-ndad oli Suurbritannias juba fusioni aastakümme, mida esindasid organist Graham Bondi juhitud Graham Bond Organisation, Colosseum ja Cream, Soft Machine ning John McLaughlin, bassist Jack Bruce, trummarid Ginger Baker ja Jon Hiseman ning saksofonist Dick Heckstall-Smith.

Siiski oli Miles Davis see, kes tõi oma 1970. aastal ilmunud plaadiga „Bitches Brew“ kaasa fusionjazzi läbimurde, mis omakorda juhtus märkimisväärsel ajahetkel. 1970.aastal, rocki Götterdämmerungi’i ajal: surid Jimi Hendrix, Janis Joplin, Jim Morrison ja Duane Allman, biitlid läksid laiali.

1980-1990

Postmodernism

https://vara.e-koolikott.ee/node/6816

1. Äkitselt muutuvad kaasaegsele jazzmuusikule kättesaadavaks kõik jazzi rikkused, mis on pärit moodsa jazzi eelsest ajast.

2. Postmodernne jazz võrdsustab erinevad ja võrreldamatud stiilielemendid. Tihti kohtab postmodernses jazzis põhimõtet „harmoneerumatu harmoonia“.

3. Otsustavaks muutub tsiteerimise kunst.

Valikuvabadus.

Kuid tõelist vabadust saavad nautida vaid need,kes suudavad kõige pakutava seast valida: vaba meetrum või löögi järgi mängimine, vaba vorm või 32-taktiline standardvorm, vabatonaalsus või mažoorsed-minoorsed kolmkõlad, free jazz või maailmamuusika, bebop, minimalism, rock, New Orleansi jazz, trash rock, tango, hip-hop...

Neoklassitsism

https://vara.e-koolikott.ee/node/6817

Pilk suunatud aega pärast free jazzi.

Free jazzi ja traditsioonilise mängulaadi kombinatsioon.

Individuaalsus traditsiooni teenistuses.

Inspiratsiooniallikaks Duke Ellington.

Heli kui väljendusvahendi taasavastamine: urin ja „räpane tämber“.

Erinevate jazzistiilide tsiteerimine. Eeskõnelejaks saksofonist David Murray

Klassitsism

https://vara.e-koolikott.ee/node/6818

Pilk suunatud aega enne free jazzi. Eelistab tonaalsust ja biiti. Traditsioon individuaalsuse teenistuses. Sagedased viited Miles Davisele. Rõhk liini puhtusel. Fraseerimine on olulisem kui sound. Erinevate meistrite tsiteerimine. Juhtfiguuriks trompetist Wynton Marsalis.

Free funk

https://vara.e-koolikott.ee/node/6819

Ornette Coleman.

Free funki areng 80-ndatel jäi suures osas klassitsismi ja neoklassitsismi poolt mõjutamata. Free funk leiab selle, mida 70-ndate jazzrock kas eiras või lihtsalt unustas. Ta kasutas jazzrocki meloodiate ja rütmide vabastamiseks ja avardamiseks free jazzi käepäraseid vahendeid. Ja ka vastupidi – free funk kannab oma tantsuliste funk- ja rockirütmide sümmeetria, motoorse energia ja käegakatsutava füüsilisuse üle free jazzi.

Maailmamuusika

https://vara.e-koolikott.ee/node/6820

Maailmamuusika veelgi võimsam tulek kui 70-ndatel.

Endiselt mahtumata ühtegi lahtrisse ning olles sünkreetiliste, elektriliste ja stiile lahustavate vormide katalüsaator.

Seda integratsiooni jätkasid: nt. trummar Mark Nauseef, bassist David Friesen, Euroopas elav oudimängija Rabih Abou-Khalil, saksofonist Charlie Mariano, rootsi löökpillimängija Bengt Berger, trompetist Jon Hassell, löökpillmängija Nana Vasconcelos ja paljud teised.

No wave

https://vara.e-koolikott.ee/node/6821

No wave ja noise music, müramuusika, arenesid kõrvuti maailmamuusikaga, olles sellest tublisti mõjutatud. No wave’ile vaadatakse kui nähtusele, mis hakkas free jazzi ning punki, ekperimentaalse rocki, minimalismi, etnomuusika ja teiste suundade omavahelise hõõrdumise tulemusel ühendama loendamatuid tendentse, mängulaade ja -võimalusi. Aina uute nimesiltide kiire siginemine: art rock, punk jazz, out music, fake jazz jne. Kõikidele erinevustele vaatamata ühendab neid stiile tõsiasi, et nende veider, ekstsentriline mäng teistest stiilidest pärit elementidega tahab välistada nende selget kategoriseerimist – nt. no wave sõdib kõikide lainete ja moodide vastu, kuigi on samas üsna moelembene.

Väljapaistvamad no wave’i esindajad: Altsaksofonist ja helilooja John Zorn, kitarristid Arto Lindsay, Fred Frith ja Elliot Sharp, trummar David Moss, skrätšia Christian Marclay, klahvpillimängija Wayne Horvitz, bassist Bill Laswell.

SHOW

1. joonis. Džässmuusika stiilide mõistekaart https://cmapscloud.ihmc.us:443/rid=1SG0XLMFX-ZK9HTJ-ZJCHBL https://vara.e-koolikott.ee/node/6822

ASK

Ühine Muusika kompositsiooniõpetuse peatükiga "Muusikastiilid. Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Džäss", vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Kontroll%C3%BClesanded_4._D%C5%BE%C3%A4ss

DO

Ühine Muusika kompositsiooniõpetuse peatükiga "Muusikastiilid. Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Džäss", vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#DO_16

19) Džässmuusika areng Eestis

TELL PUUDU

Heliloojad: Jazzmuusika Eestis: Sweing-orkestrid: "Merry Pipers" ja "Kuldne Seitse", (Eesti Raadio estraadiorkester) Jazz-muusikud (heliloojad): Uno Naissoo, Valter Ojakäär, jne Jazz-muusikud (interpreedid): Silvi Vrait, Urmas Lattikas, Toivo Unt, Taavo Remmel, jne "Tudengijazz", "Jazzkaar" See võiks olla näiteks miinimum, millest rääkida.

Pop- ja rokkmuusika

21) Pop- ja rokkmuusika areng rahvusvaheliselt

TELL

Pop-rockmuusika ajalugu 1940-1990

Rock'n'roll

https://vara.e-koolikott.ee/node/6823

Rock'n'roll on muusikastiil, mis arenes välja gospelist ja rhythm and blues'ist 1940. aastatel USA-s ning muutus populaarseks 1950. aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rokkmuusika žanriks ja Bill Haleyt esimeseks rock'n'roll'i lauljaks.

Alan Freed, kes oli ühe Clevelandi raadiojaama töötaja ja kelle toimetada oli õhtune klassikalise muusika programm, uuris ühe heliplaadikaupluse omaniku palvel valge noorsoo muusikalist maitset ning avastas, et noorukeid erutas just rhytm and blues, mida üldiselt peeti valgete kultuurile täiesti võõraks. Freed palus ülemustelt luba panna oma programmi lõppu erisaade rhytm and blues'ist. Saade sai pealkirja "Moondog's Rock and Roll Party" ja Freed edendas selles segu bluusist, kantrimuusikast ja rhythm and blues'ist. Sellega oli Alan Freedist – anarhistist, kes kasutas varjunime Moondog ('Kuukoer') – saanud uue žanri, rock'n'roll'i ristiisa.

David Nœbel on öelnud: "Rock'n'roll on anarhistide vandenõu ameerika elulaadi hävitamiseks."

Rock'n'roll'i artiste:

Eestis Boogie Company Lucky Jeans Jolly Roger Nine Lives The Rockin' Guys Rock'n'Roll Band The Tramps Wild Cats

Inglismaal Billy Fury Cliff Richard The Shadows Tommy Steele Marty Wilde Prantsusmaal Rock’n’Roll Gang

Soomes Hurriganes Teddy & The Tigers

USA-s Chuck Berry Bo Diddley Eddie Cochran Alan Dale Fats Domino Bill Haley & His Comets Buddy Holly & The Crickets Wanda Jackson Jerry Lee Lewis Elvis Presley Little Richard Gene Vincent & The Blue Caps

Pop

https://vara.e-koolikott.ee/node/6824

Popmuusika (< populaarne + muusika) on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika, mis on sageli suunatud noortele. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega.

Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid).

Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommertsialiseerituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit.

Musikoloogid peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid:

püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole; rõhk pigem "käsitöisel" oskuslikkusel, mitte kunstilisel kvaliteedil; rõhk pigem salvestamisel, produtseerimisel ja tehnoloogial, mitte elaval esitusel; kalduvus peegeldada muusikas olemasolevaid trende, mitte uudset arengut; tantsuks sobiv rütm. Tüüpiline popmuusika teos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejäävad muusikalised fraasid ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega.

Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid.

Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat.

Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarr, basskitarr, löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt.) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult.

Tuntumate popmuusikaansamblite seas on The Beatles, The Rolling Stones ning ABBA, üksikesinejate seas Elton John, Michael Jackson ja Madonna.

Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektropopp, sündipopp, diskomuusika, poprokk, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt.

Heavy metal

https://vara.e-koolikott.ee/node/6825

Heavy metal ehk metal on 1960. aastate lõpul ning 1970. aastate algul bluusist ja rokkmuusikast tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustasid sünged, sageli okultistlike mõjutustega laulutekstid ja depressiivsete meloodiate kasutamine ning mille mängimisel pandi suuremat rõhku elektrikitarridele ja trummidele. Üheks esimeseks heavy metal'i bändiks peetakse sageli briti Black Sabbathit, esimeste seas olid ka Led Zeppelin ja Deep Purple. Heavy metal'i stiili tegi kuulsaks Metallica, mida peetakse praegugi kuulsaimaks metal'i bändiks.

Aastate jooksul on stiil pidevalt arenenud ja laienenud ning hõlmab tänapäeval väga erinevaid alamstiile, mis võivad muusikaliselt olla üksteisest üsna erinevad. Esimesed alamstiilid olid hard rock, shock rock, progressiivne metal, glam metal, pop metal ja briti heavy metal'i uus laine (tihti tuntud akronüümina NWOBHM, new wave of British heavy metal). Hard rock'i tuntumad esitajad on AC/DC, Aerosmith ja Blue Öyster Cult. Progressiivse metal'i tuntumad on Rush, Uriah Heep, Queensrÿche ning tänapäeval Dream Theater. Glam'ist on tuntumad Twisted Sister, Mötley Crüe, Skid Row, Poison ja Cinderella; shock rock'ist Alice Cooper, Marilyn Manson, W.A.S.P. ja Kiss; pop metal'ist Guns N' Roses, Def Leppard, Van Halen, Whitesnake ja Europe. NWOBHM-i algatajad olid Motörhead, Iron Maiden, Saxon ja Angel Witch. Hard-n-heavy tuntumad on Scorpions, Ozzy Osbourne, Dio, Accept, Judas Priest ja Rainbow.

Hard rock, varajane metal, progressiivne metal, shock rock, glam metal ja varajane punk (kuhu kuulusid Ramones, The Damned, Sex Pistols ja The Clash) olid stiilid, millest hakkasid arenema muud alamžanrid.

Punk

https://vara.e-koolikott.ee/node/6826

Punk on individualistliku anarhismi alaliik, subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Pungi harrastaja on punkar.

Muusikas on punk tihedalt seotud punk-rock'iga. Pungi kui subkultuuri juured on avangardkunstis, püüdes maailma šokeerida. Mõistet "punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA-s, tähistamaks briti roki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände, milliseid tekkis suuremates keskustes nagu seeni pärast vihma. Tihtipeale olid just need bändid oma rohmakavõitu pillikäsitlusega suunanäitajad uutele radadele, nagu psühhedeelne rokk. Üleriigilist kommertsedu nad ei saavutanud, kuid seda enam jäädvustasid nad end kohaliku muusikaelu annaalidesse.

Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema Ramones, Television, Blondie ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele.

Mõiste "punk" kinnistasid ajakirjanik Legs McNiel ja kunstnik John Holmstrom oma DIY-ajakirjaga Punk Magazine. Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele flaiereid kirjaga "Vaata ette, punk on tulekul!". Umbes samal ajal hakkasid trenditeadlikumad väikeplaadifirmad CBGB bände ja artiste "üles korjama". Patti Smith oli esimene, järgmine oli The Ramones.

Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: “soov šokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need žestid ei tohiks šokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina – või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele obstsöönsusele, millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, sõda, ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte soengutele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses. /---/ Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise.“

4. jaanuaril 1977 ilmus Briti kommunistide ajalehes Morning Star Gene Chandleri usutlus “Pungi protest”, kus Sex Pistolsi liikmed kinnitasid: “Rokk on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele,” kui neid paluti õigustada bändi ilmselt ründavat palet ja lavapoosi. Ja et muu hulgas väljendavad nad pettumus- ja solvumistunnet suureneva viletsuse ja reaktsiooniliste hoiakute tingimustes nende Lääne tsivilisatsiooni tahkude vastu. Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. “Selle žanri kurb, vastuvõetamatu külg on see, et ta ei suuda pakkuda muud alternatiivi kui anarhiat,” kirjutas Chandler kommunistide ajalehes Morning Star.

Indie rock

https://vara.e-koolikott.ee/node/6827

Indie rock on Suurbritanniast alguse saanud rokkmuusika alaliik, mis eksisteerib põhiliselt iseseisvatel põrandaalustel muusikalavadel.

Indie rock on lühend sõnapaarist independent rock. See termin sobib kirjeldama nii indie-bändide do it yourself hoiakut kui ka väikese eelarvega plaadifirmasid, mis nende muusikat välja annavad. Paljud indie-plaadifirmad teevad küll koostööd suuremate plaadifirmadega, kuid otsuste tegemine on siiski autonoomne. Seetõttu on indie-ansamblitel vabadus katsetada ja arendada oma saundi, emotsioone ja sõnu, mis ei pea meeldima laiale kuulajaskonnale – isiklik maitse ja arvamus on kasumist tähtsamad – olgugi, et ka väiksemad plaadifirmad soovivad majanduslikult hakkama saada.

Sonic Youth Indie rock'i juured ulatuvad ameerika ja briti 1980. aastate põrandaalusesse alternatiivrokki. Viimastel aastakümnetel on žanris toimunud mõned muutused. Indie rock sai iseseisvaks muusikastiiliks umbes sellel ajal, kui grungebändid – nagu Nirvana – tavakuulajani jõudsid ja kuulsaks said. Laiem kuulajaskond lihvis alternatiivroki ajapikku uueks tõsimeelseks hard rock'iks ning seega ka ettearvatavamaks ja testosteroonipõhisemaks. Indie rock oli vastupanuliikumine põhivoolustumise vastu; indie rock'ist sai mõiste, mis tähistas iseseisvaks jäänud bände ja muusikažanre. Žanrilisteks eelkäijateks võib pidada punk rock'i, post-punk'i, hardcore punk'i, shoegazing'ut, twee pop'i, garaažirokki ja muidugi alternatiivrokki. Indie rock on kitarripõhine muusika, mida viljelevad väikeste muusikafirmade alla kuuluvad bändid. Suurbritannias on alternatiivset muusikat silmas pidades kasutatud tavaliselt sõna indie ja mitte alternatiiv.

Arcade Fire Olgugi, et indie rock jagab pungi põhimõtteid kaubanduslikkuse ja kommertsi koha pealt, ei olda nii konkreetsed selles suhtes, kas bänd müüb end või jääb iseseisvaks. Levinud on arvamus, et on võimatu indie-muusika erinevaid lähenemisviise rahvahulkadele meeldivaks teha ja põhjuseid selleks on umbes sama palju, kui on indie-bände. Siinjuures mõned tavalisemad: nende muusika on liiga pentsik, süütu ja veider; liiga tundeline ja melanhoolne; liiga tasane ja delikaatne; liiga unelev ja hüpnotiseeriv, liiga isiklik ja ennastpaljastavate laulusõnadega; liiga madalate tootmiskuludega; liiga keerukate meloodiate ja riffidega; liiga toores ja tahumatu; liialt inspireeritud paljudest esialgsetest indie-bändidest; liiga kaugete ja lõhestatud laulustruktuuridega; liialt inspireeritud ebapopulaarsetest või eksperimentaalsetest muusikastiilidest.

The Postal Service Kuid hoolimata detailidest on indie rock'i muusika outsider'itele, mis on tehtud outsider'ite poolt – just nagu ka alternatiivrokk kunagi oli, kuid indie sisaldab vähem "ürgset maskuliinsust". Mitte et indie poleks kunagi võimas ja sügav: agressiivseid elemente leidub seal lihtsalt harva.

1990. aastate edenedes kujunes indie rock'il välja palju alaliike (indie pop, dream pop, noise rock, lo-fi, math rock, post-rock, space rock, sadcore ja emo sealhulgas), mis kõik tunduvad jäävat põrandaalusteks.

Viimasel ajal on indie rock'ist saanud käibeväljend, mida kasutatakse selliste ansamblite kohta, kelle muusikastiil varieerub garage rock'ist psühhedeelse folkmuusikani.

Post-punk

https://vara.e-koolikott.ee/node/6828

Post-punk on üks rockmuusika tüüpe, mis kasvas välja 70ndate punk-liikumisest. Selle stiili artistid hülgasid punk rocki traditsionaalid ja lihtsuse. Oldi inspireeritud „tee ise“ (DIY -do it yourself) liikumisest ja avangardmuusikast. See tõi kaasa rocki klišeede lõhkumise ja eksperimenteerimised free jazzy ja mitmete elektrooniliste muusika stiilidega nagu dub, funk ja disko. Ideesid ammutati kaasaegsest kunstist (multimeedia kasutamine), poliitikast (sisaldas kriitilisi teooriaid), kino ja kirjandus.

Post-punki esindajaid:

Siouxsie and Banshees, Wire, Public Image Ltd, The Pop Group, Cabaret Voltaire, Magazine, Pere Ubu, Gang of Four, Joy Division, Talking Heads, Throbbing gristle, The Slits, The Cure, The Fall ja Au Pairs.

Lisada tuleks, et post-punk on tihedalt seotud selliste stiilide arenguga kui gooti rock, dark wave, uus-psühhedeelia, no wave ja industriaalmuusika.

New wave

https://vara.e-koolikott.ee/node/6829

New wave on rockmuusika stiil, mis sai alguse 70ndate lõpust. Stiili tekke impulsiks tuleb pidada 70ndate keskpaiga punkrock’i. Veel mõjutusi näiteks glam rockist,power popist ja diskomuusikast. New wave eemaldus bluesi ja rock’n’roll’i tämbritest ja lõi seeläbi uue stiili, mis keskendus rohkem diskole ja elektroonsele muusikale. Ansamblite näiteid: Blondie, Talking Heads, Duran Duran. Hiljem on new wave’ist välja kasvanud dark wave ja sündipopp.

SHOW

1. joonis. Pop-muusika stiilide mõistekaart https://cmapscloud.ihmc.us:443/rid=1SG0XLW83-FY45Y0-ZJCJ67 https://vara.e-koolikott.ee/node/6830

ASK

Ühine Muusika kompositsiooniõpetuse peatükiga "Muusikastiilid. Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Rock- ja popmuusika", vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Muusika%C3%B5pik_g%C3%BCmnaasiumile_3._Rock-_ja_popmuusika

DO

Ühine Muusika kompositsiooniõpetuse peatükiga "Muusikastiilid. Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Rock- ja popmuusika", vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#DO_16

22) Pop- ja rokkmuusika areng Eestis

TELL

Mina lähtusin aastate kaupa. -1940 Valgre 1950 - "Rütmikud", "Metronoom", Heli Lääts, Kalmer Tennosaar 1960 - "Juuniorid", "Virmalised", "Optimistid", Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala, Gunnar Graps, Marju Kuut, Mait Maltis, Georg Ots, Els Himma 1970- "Ruja", "Fix", "Vitamiin", "Kukerpillid", "Justament", Sven Grünberg, Rein Rannap, Urmas Alender, Silvi Vrait 1980 - "Ultima Thule", "In Spe", "Rock Hotel", "Propeller", "Singer-Vinger", Ekri-Sven Tüür, Alo Mattiisen. Võib lähtuda ka stiilidest Samuti on hea lasta ka õpilasel ise valida lemmikbänd või laulja, sest üldiselt nad 20.sajandi popmuusikaga on kursis.

Kuuekümnended

https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4306

Kuuekümnendad

Kuuekümnendate aastate maailma rockmuusikat on õigem nimetada biitmuusikaks, rockmuusikani oli veel aega ligi 10 aastat. Võiks arvata, et biitmuusika nimi tulenes selle ajastu vaieldamatust bändist number 1. ja see oli Liverpoolist pärit ansambel The Beatles, kuid tegelikult oli väljend "beat music" olemas juba 50.ndatel aastatel. Väljend „popmuusika“ ei olnud Eestis veel kasutusel, seega võib tõmmata võrdusjoone pop ja biitmuusika vahele.

Olukord okupeeritud Eestis kuuekümnendatel

Võimalus olla maailma rockmuusikaga kursis oli Eestis sellel ajal nullilähedane, kultuuripoliitika oli ülesehitatud selliselt, et nõukogude inimesi hoiti eemal kõigest, mis tuli nn läänest. Praegu täiesti loomulik kultuuriline avatus ja informatsiooni kiire levik oli tollel ajal olematu. Seetõttu oli olukord Eesti muusikas selline, et praktiliselt kõike tuli ise avastada ja teha, tuginedes väga kasinale informatsioonile. Väga harva juhtus, et mõni välismaine singel või kauamängiv plaat jõudis Eestisse, rockmuusikaalast kirjandust polnud üldse, kohalikus pressis ainult naerdi lääne muusika ja muusikute üle. Sisuliselt oli selline muusika keelatud. Sellegipoolest ei suuda ükski diktaatorlik riik oma inimesi täielikus pimeduses hoida. Nii oli see ka Nõukogude Eestis, mingid informatsioonikanalid jäid vähesel määral ikkagi avatuks. Kui mõni muusikakandja (sellel ajal vinüülplaat) jõudis Eestisse, käis see käest kätte sadade muusikahuviliste vahel, vähestel, kellel oli lindimakk, said seda ka lindistada. Kuuekümnendate aastate keskel tekkis võimalus vaadata ka Soome televisiooni mis oli vaieldamatult aken kaasaegsesse muusikamaailma (muusika koos liikuva pildiga). Kuulati tohutult kehva kvaliteediga levivat Radio Luxembourg’i ja lindistati võimaluse korral seal mängitavat muusikat, et seda „maha kirjutada“. Mõned Balti merel seilavad välismaised laevad edastasid piraatraadiojaamu, kus mängiti samuti hetkel kõige kuumemat muusikat.

Bändi tegemiseks vajalikke pille ei saanud poest osta. Aga ei ole lahendamatuid olukordi, kitarre hakati ise ehitama, saeti paksemast vineerist välja kitarrikorpus, kitarrikaelana kasutati aeg-ajalt saadaolevate akustiliste kitarride detaile, helipead ehitati tolleaegsetest telefoniautomaatidest varastatud telefonitoru mikrofonidest. Kitarri võimenduseks sobis ka tavaline raadio, õnnelikud olid need, kes said kasutada tolleaegset kinoheliks mõeldud aparatuuri. Trumme asendasid tühjad kingakarbid, paremal juhul puhkpilliorkestri soolo- ja suur trumm. Lauljad laulsid parema puudumisel tihtipeale lintmakiga kaasas olevasse mikrofoni, mida nimetati seebikarbiks ja mille helikvaliteet oli ääretult kehv.

Eesti biitmuusika 1960. aastatel

https://vara.e-koolikott.ee/node/6770

Eesti biitmuusika 1960. aastatel

Vaatamata rasketele oludele, tekkisid meil esimesed ansamblid kes mängisid biitmuusikat. Neid hakati nimetama „kitarristide ansambliteks“ mis tulenes selle stiili bändide tavalisest kooseisust : 3 kitarri ja trummid, laulja ja mõnikord ka klahvpillid. 1963 aasta suvel loodigi Eesti esimene kitarristide ansambel „Juuniorid“ kelle eeskujuks oli loomulikult The Beatles. Ansambel saavutas kohe tohutu populaarsuse. Tõsi küll, alguses mängisid nad tantsupidudel populaarset tantsumuusikat: tvisti, jenkat, rumbat, bossanoovat. Tõeline inglise biitmuusika (Beatles, Rolling Stones, Animals, Kinks) jõudis Eesti bändide repertuaari alles 1965 aastal. Seega, arvestades peoõhtutel kõlanud palasid, võib kõiki 1964. aasta ja 1965. aasta algul sündinud esimesi kitarriansambleid pidada siiski üksnes traadimuusikalt biitmuusikale ülemineku bändideks. ( Salumets, V: 1998: 26)

Juuniorid lõpetasid oma tegevuse 1965 aasta suve lõpul. Nende suurimaks saavutuseks tuleb pidada seda, et nad tõestasid, ka väikeses Eestis, vaatamata ebasobivatele oludele, on võimalik mängida rokkmuusikat. Juuniorite eeskuju oli nii nakkav, et 1960.ndate aastate teisel poolel oli ainuüksi Tallinnas juba ligi sadakond sarnast ansamblit, kellest kasvas välja uus põlvkond paremini pilli valdavaid, parema tehnikaga varustatud, 1970.ndate aastate rokkmuusikuid.

1960.ndate aastatel mängiti väga suures osas välismaiste ansamblite muusikat, omaloomingu osakaal oli väike, kuid esimesi katsetusi siiski tehti. Ka ei olnud biitmuusikat mängivatel bändidel mingit võimalust Nõukogude Liidu riigipiiridest välja esinema saada. Sotsialismileeri riikidesse (Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Poola, Bulgaaria jne.) pääsesid musitseerima ainult mõned väga üksikud Nõukogude ideoloogiale sobivad estraadimuusika kollektiivid.

Kuuekümnendate aastate teises pooles toimusid ka mõned sellised märkimisväärsed sündmused, millel pole rokkmuusikaga otsest seost, kuid mis kindlasti suunasid inimesi vabamalt mõtlema. Mõned näited: Tallinna 1967. aasta džässifestival, noorteprogramm „Kanal 13“ ja muusikasaade „Horoskoop“ Eesti Televisioonis, muusikasaade „Keskööprogramm“ Eesti Raadios. Saates „Kanal 13“ esinesid esimest korda suure publiku ees sellised hiljem legendiks saanud lauljad nagu Jaak Joala ja Marju Kuut. Kõige tipuks juba päris rokkmuusika üritus – Eesti ansamblite kontsert kinos „Kosmos“ 1968.ndal aastal.

Kokkuvõtteks : 1960.ndad aastad Eesti muusikas olid täis avastusi ja eneseleidmist. Nagu ka mujal maailmas. Mis siis, et see tuli meile väga raskelt kätte, seda tugevam ja jäävam rokkmuusika põhi on meil praegu.

Seitsmekümnendad

https://vara.e-koolikott.ee/node/6769

Seitsmekümnendad

Kuigi seitsmkümnendatega algas Eestis valdavalt rokkmuusika ajajärk, olid ka teised stiilid (jazzrock, fusion, glamrock, punkrock, progerock) tugevalt esindatud. Popmuusika hakkas rockmuusikast eralduma, olles pehmema helikeelega, tantsulisem. Tihtipeale tõmmati võrdusjoon pop- ja kommertsmuusika vahele ja peeti rockmuusikat nn. tõsisemaks suunaks. Soome televisiooni vahendusel said Eesti inimesed kaasa elada ka Eurovisiooni lauluvõistlusele, mis muutus kiiresti rahva seas väga populaarseks ja kus kõlanud lood said kiiresti eestikeelse teksti ja esitati meie tuntud lauljate poolt. Võib öelda, et eelmise kümnendi estraadimuusika muutus sujuvalt popmuusikaks. Tuntumad lauljad olid Heli Lääts, Uno Loop, Els Himma, Toomas Jõesaar, Kalju Terasmaa ja paljud teised.

Muusikute tehniline tase oli märgatavalt tõusnud, informeeritus maailmas toimuvast kasvanud, pillipark kaasajastunud, esinemisvõimalused avardunud. Mõnedel bändidel õnnestus isegi välismaal esinemas käia (Fix, Kukerpillid, Rock Hotel). Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis avati 1977 aastal estraadimuusika osakond, kus sai õppida pop-jazz laulu ja levimuusika instrumente, sellega pandi alus professionaalsete levilauljate ja instrumentalistide õpetamisele. Kui paljud nendest pühendusid estraadimuusikale, džässile või rockmuusikale, ei oma tähtsust. Tähtis on see, et muusikute tase tõusis märgatavalt, mis mõjutas ka iseõppijaid rohkem pingutama. Kuid pille ei olnud endiselt võimalik kusagilt ametlikult osta. Suureks abiks olid siin soomlased, kes ehitasid seitsmekümnendatel aastatel Viru hotelli. Ehitajad vedasid salakaubana üle Soome-Nõukogude Liidu piiri Eestisse peale teksapükste ja T-särkide ka kitarre, kitarrikeeli, trumminahku jne.

1970.ndate aastate alguses saabus nö. pehmem ajajärk kui pääses kergemini Nõukogude Liidust välja reisima kapitalistlikesse riikidesse. Igaljuhul, kõik need asjaolud aitasid kaasa rockmuusika arengule 1970.ndate aastate Eestis. Kui kümnendi alguses domineeris ikka lääne bändide „kaverdamine“ siis aastatega aina enam ja enam hakkasid eesti muusikud oma lugusid kirjutama. Tõsi küll, suuresti olid need palad väga tugevalt lääne tippbändide mõjutustega aga see on paratamatus ka tänapäeval. Oma muusikat kirjutavatest bändidest saab tuua heaks näiteks ansambel „Virmalised“ kelle looming tundub ka tagantjärgi kuulates tolleaegsest lääne muusikast ees olevaks, samuti ka Rein Rannapi „Ruja“ oma täiesti uue helikeelega. Esile kerkisid ka väga omanäolised ja tugevad lauljad nagu Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Anne Veski. Alustasid tegevust Eesti esimene punkbänd „Päratrust“ ja esimene progebänd „Mess“.

1970.ndatel aastatel toimus Eestis ka palju rokkfestivale (mõned neist jätkasid oma tegevust veel aastaid), mis oli selleaegse riigikorralduse juures täielik ime. Loomulikult olid need kontserdid väga tugevalt nõukogude võimu poolt kontrollitud, kuid sellegi poolest võimaldasid need üritused noortel ennast natukenegi vabamalt tunda. Seitsmekümnendate aastate teisel poolel hakkas rokkmuusika oma positsioone kaotama sest levis uus nähtus „disko“ ja populaarseks muutus diskomuusika. Kuid nagu kogu maailma, nii on ka Eesti rokkmuusika tõestanud oma jätkusuutlikkust ja elab väga võimsalt edasi. Alati leidub noori inimesi, kes tahavad koos musitseerida, esineda pidudel ja kontserditel „livebändina“.

ASK

ASK 5: https://vara.e-koolikott.ee/node/6755

Kuidas oleks õigem nimetada 1960. aastate rokkmuusikat? Biitmuusikaks

Miks oli Eestis maailma muusikaga kursis olemine 1960. aastatel nullilähedane? Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu, mis lõikas ära võimalused läänemaailmas toimuvaga kursis olla

Milliste kanalite kaudu õnnestus eesti muusikutel siiski väiksel määral läänemaailmas toimuvaga kursis olla? Soome televisioon, harval juhul käest kätte käinudvälismaine vinüülplaadid vms, piraatraadiojaamad Balti merel seilavatelt laevadelt

Miks nimetati eesti esimesi biitmuusika ansamleid "kitarristide ansambliteks"? Nimetus tulenes selle stiili bändide tavalisest kooseisust : 3 kitarri, trummid, laulja ja mõnikord ka klahvpillid.

Mille poolest tõuseb ajaloolise sündmusena esile Eesti ansamblite kontsert kinos „Kosmos“ (1968)? Tegu on esimese nö päris rokkmuusika üritusega eesti rokkmuusika ajaloos

Milles seisneb nö 1970. aastate "pehmem ajajärk"? Nõukogude Liidust pääses välja reisima kapitalistlikesse riikidesse, informeerituse tõus

Millisele nähtusele hakkas rokkmuusika 1970ndatel oma positsiooni kaotama? Diskomuusikale

ASK 1: https://vara.e-koolikott.ee/node/6751

Märgi 1960. aastatel alustanud ja tegutsenud eesti biit- ja rokkmuusika ansamblid

Optimistid, Kooma, Rütmikud, Päratrust, Satelliidid, Fix, Tape, Propeller, Mess, Kings, Caater, Dagö, A-Rühm, Andromeeda, Juuniorid, Toonika, Peoleo, Mikronid, Kristallid, Ruja, Psycho, Apelsin, Väntorel, Virmalised

ASK 2: https://vara.e-koolikott.ee/node/6752

Vali õige(d) vastus(ed)

Milline seis oli rokkmuusikaalase kirjandusega 1960. aastatel?

Rokkmuusikalane kirjandus puudus . Avaldati äärmiselt palju ning põhjalikke käsitlusi eesti rokkmuusikast . Ajairjanduses kirjutati rokkmuusikat soosivaid arvustusi . Check Milline oli omaloomingu osakaal 1960. aastate eesti rokkmuusikas?

Omaloomingu osakaal oli pigem väike . Muusikud remiksisid omaloomingut lääne tippbändide muusikaga . Muusikud kirjutasid ainult oma laule . Check Milles seisnes Soome televisiooni roll 1960. aastatel?

See oli aken läänemaailmas toimuvaga kursis olemiseks . Soome televisioonil oli ainult meelelahutuslik roll . See oli kohalikele muusikutele ainuke kanal oma muusika esitlemiseks välismaale . Check Millist eeskuju näitas eesti esimene kitarristide ansambel "Juuniorid"?

"Juuniorid" näitasid, et Eestis on võimalik mängida rokkmuusikat . Nende eeskujul hakati kopeerima lääne tippbändide muusikat . Nende eeskujul hakkasid muusikud trummide asemel kingakarpe kasutama . Check Millised solistid kerkisid eesti muusikas esile 1970. aastatel?

Jaak Joala . Anne Veski . Tõnis Mägi . Check

ASK 3: https://vara.e-koolikott.ee/node/6754

• 1960/Kuuekümnendatel/kuuekümnendatel/kuuekümne/Kuuekümne:Aastaarv, kümnend*ndatel aastatel mängiti väga suures osas välismaiste ansamblite muusikat, omaloomingu osakaal oli väike, kuid esimesi katsetusi siiski tehti. Tähtsündmuseks võib pidada eesti esimest rokkmuusika üritust – Eesti *ansamblite:Ürituse nimi* kontsert kinos „Kosmos“. 

Järgmisel kümnendil tõusis oma muusikat kirjutanud bändide osakaal, nt võib tuua ansambli "*Virmalised:Kollektiivi nimi*, kelle looming tundub ka tagantjärgi kuulates tolleaegsest lääne muusikast ees olevaks, samuti Rein Rannapi „*Ruja:Kollektiivi nimi*“ oma täiesti uue helikeelega. Esile kerkisid ka väga omanäolised ja tugevad lauljad nagu *Jaak Joala:Muusiku ees- ja perekonnanimi*, Tõnis Mägi ja Anne Veski. Alustasid tegevust Eesti esimene punkbänd „Päratrust“ ja esimene progebänd „*Mess:Bändi nimi*“.

ASK 4: https://vara.e-koolikott.ee/node/6754

• 1960/Kuuekümnendatel/kuuekümnendatel/kuuekümne/Kuuekümne:Aastaarv, kümnend*ndatel aastatel mängiti väga suures osas välismaiste ansamblite muusikat, omaloomingu osakaal oli väike, kuid esimesi katsetusi siiski tehti. Tähtsündmuseks võib pidada eesti esimest rokkmuusika üritust – Eesti *ansamblite:Ürituse nimi* kontsert kinos "Kosmos“. 

Järgmisel kümnendil tõusis oma muusikat kirjutanud bändide osakaal, nt võib tuua ansambli "*Virmalised:Kollektiivi nimi*", kelle looming tundub ka tagantjärgi kuulates tolleaegsest lääne muusikast ees olevaks, samuti Rein Rannapi "*Ruja:Kollektiivi nimi*“ oma täiesti uue helikeelega. Esile kerkisid ka väga omanäolised ja tugevad lauljad nagu *Jaak Joala:Muusiku ees- ja perekonnanimi*, Tõnis Mägi ja Anne Veski. Alustasid tegevust Eesti esimene punkbänd "Päratrust“ ja esimene progebänd "*Mess:Bändi nimi*“.

ASK 5:

Eesti esimese kitarristide ansambli „Juuniorid“ eeskujuks oli "*The Beatles*"

Välismaal õnnestus esinemas käia ansamblil "*Rock Hotel*"

1970. aastatel oma muusikat kirjutanud bändidest paistab uue helikeelega silma "*Ruja*"

Ansambli "*Juuniorid*" muusikast kasvas välja uus põlvkond paremini pilli valdavaid, parema tehnikaga varustatud, 1970.ndate aastate rokkmuusikuid.

1970. aastatel alustas tegevust esimene punkbänd "*Päratrust*"

DO

Ülesanne Vali üks 1960. või 1970. aastate eesti rokkmuusikapala ja analüüsi sele sõnalist teksti, sõnumit, vastates alltoodud küsimustele. Ülesande võib sooritada individuaalselt, paaris või väiksemas töörühmas. Kõige põhjalikumast ja huvitavamast tööst võib teha tunnis ettekande.

Töö eesmärk: orienteerumine eesti rokkmuusikas; rokkmuusika tundma õppimine ja selle seostamine ühiskonnaelu korralduse jm mõjudega; muusikateoste analüüsimine, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning loominguliste ja uurimisülesannete koostamine ning esitamine.

Aeg: ca 1t

Mis on laulu teema, st millest lauldakse?

Milline on laulu meeleolu, st kuidas seda laulu esitatakse?

Mis on selle laulu sõnum, st mida tahetakse kuulajatele öelda?

Kas on tegu lääneliku laenu või autorite omaloominguga?