Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/ERRATA/2018

Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM

Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/ERRATA/2018

Üldine arutelu

Ilmsete vigade loend ERRATA

Ilmsete vigade loend ERRATA asub lehel Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/errata.

Üldised (määratlemata) kommentaarid

Tiina Selke: :Materjal on väga põhjalik ja väga professionaalselt koostatud kuid sihtgrupile 10-12 kl gümnasistid liiga keeruline. Kuigi on autorid on eristanud+ märgiga keerulisemad ülesanded ja lisamaterjali, on põhimaterjal siiski liiga raske. Eriti sõnastus. Vikiõpikus segab ka materjali väljanägemise kirjusus. Raske on eristada põhi ja lisateksti (+ märgiga). Kui rääkida erivajadustega õppijast, mille alla kuuluvad lisaks andekatele ka düsgraafikud/düslektikud jt, siis peaks olema kindlasti veel üks kergema sõnastusega variant. Probleemiks on ka see, et materjal kohati ei haaku muusika ajaloo kursusega. Hea oleks autoritel tutvuda muusikaloo kursusega, et ühtlustada kasutatavat erialasõnavara.

TANJA: Nüüd olen kõik materjalid läbi vaadanud lõpuni. Nõustun Tiinaga. Enamus definitsioone on väga professionaalselt ja täpselt sõnastatud. Paraku nii perfektselt täpne sõnastus teeb materjali liiga keeruliseks. Paljude asjade puhul pidin ise mõnda aega mõtisklema, et tabada, kuidas üht või teist asja mõeldud, mis nurga alt lähenetud. Mulle tundub, et paljudest definitsioonidest ongi võimalik aru saada vaid siis, kui olla mõiste olemusest juba varem teadlik. Vastasel juhul kahtlen, kas keskmine gümnasist tuleks toime. Kui ta kõrval on õpetaja, kes suudab mõiste olemust oma sõnadega ja lihtsamalt selgitada, siis pole probleemi. Ma kardan aga, et mitte kõik õpetajad ise ei ole nii haritud, et kogu materjalist aru saada. Hindan selle põhjal, et ka mul endal tekkisid kohati probleemid. Võimalik, et tegemist on minu teoreetiliste teadmiste puudujääkidega.

Tegu on digiõppevahendiga. Sellel on teatud head pooled (interaktiivsus, võimalus materjale genereerida jne), kuid sellel ka teatud piirangud. Põhiliseks piiranguks on raamatutest harjumuspärase tekstimassiivi puudumine. Siin peab tekst olema nutitelefoni ekraanil hoomatav, st ei tohi olla liiga pikk ja info esitus peab seetõttu olema lahendatud eelkõige linkidega järgmistele allikatele. Meie oleme selle probleemi lahendanud kontsentreeritud definitsiooni esitamisega, mis sisaldab linke Vikipeedia artiklitele. Kui tahta lisaselgitusi jne, tuleb neid lugeda Vikipeediast. Kui eestikeelsest Vikipeediast ei leidu, tuleb lugeda muudes keeltes. Kui seal ka pole, tuleb minna edasi professionaalsete allikate juurde. Möönan, et selline lähenemine esitab eesti üldhariduskooli muusikaõpetajale senise praktikaga võrreldes enneolematu väljakutse, kuid õpilaste jaoks, kellele internetist info kaevamine on täiesti tavaline igapäevapraktika, pole see mingi probleem. Siin on nüüd õpetajatele arenemise koht.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 10:20 (EET)

TANJA: Samuti arvan kokkuvõttes, et materjal ei ole liiga lihtne ka Otsa kooli ja Elleri kooli jaoks. Ma ei tea aga, kuidas saaks seda seal kasutada, sest seda õpetatakse eraldi ainetena: muusika elementaarteooria, pillidetundmine, orkestratsioon, polüfoonia, vormiõpetus, muusikaajalugu. Siiski näen ülesandeid, mida saan kasutada kompositsiooni eriala tundides. Muusikastiilide skeem on väga sobiv näiteks sisseastujate muusikalise testi läbiviimiseks. Siiski põhimõtteliselt võiks sealsetele teooriaõpetajatele seda tutvustada, kui selleks on mingil põhjusel motivatsiooni. Nad kindlasti ei kasutaks seda sellisel kujul, nagu teil mõeldud on, kuid arvatavasti saaks sealt mõninaid ideid tundide jaoks (ei mõtle ainult loomingu tunde).

Tegu on vaba materjaliga: palun tutvusta seda oma kolleegidele. Igasugune tagasiside on teretulnud!--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 10:20 (EET)

Päisetekst

LUMI KRISTIN 24.8.2018: Kogumiku tekst päises tuleb meil kõigil ühtlustada – see on kõikidel valdkondadel üks:

1) Millega on tegu

2) Sissejuhatus, st millest kogumik räägib

3) Kogumiku liigendus (üks lause, vaadake näidist)

4) Õpiväljundid (mitte kursuse, vaid kogumiku kohta)

TELL-tekstid

Mõistete definitsioonid lähtuvad Vikipeedias olevatest muusika mõistete määratlustest. Drupalis on igale definitsioonile lisatud lause: "Lisainfot leiad Vikipeedia artiklist [mõiste]. Vikipeedia on paljukeelne võrguentsüklopeedia, mida kõik saavad vabalt kasutada ning täiendada ja parandada." Kas selline põhimõte ei võiks kehtida kõigi DÕV platvormil avaldatud materjalide kohta?--Andrus Kallastu (arutelu) 23. august 2017, kell 10:59 (EEST)

Ise küsin, ise vastan. Column'i sisestamisel saab lisada lingid juba kohe teksti. Nii et viitelause Vikipeediale on ebavajalik. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. september 2017, kell 07:39 (EEST)

SHOW joonised, videod ja muu visuaalne materjal

Videod

Tiina Selke: Küsitav on ingliskeelsete videote kasutamine

Ing k videod, mis on materjalidesse n-ö embeeditud ja jäävad alla 7-10 min, subtitreeritakse.--90.191.202.239 4. november 2017, kell 23:14 (EET)

ASK-ülesanded

Tekstilised ülesanded

LUMI KRISTIN: ASK-ülesannete koostamisel on kasutatud peamiselt ainult "milline väide peab paika" malli, kuigi mõnel juhul võib sobilikum olla nt lünktekst või ühenda paarid (malle ASK-ülesannete koostamiseks on kokku rohkem kui 30)? Probleemkohaks pean kohati liigset tekstilist mõõdet, mille lahendamisel on põhirõhk lugemisoskusel, vt nt: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1427. Oluline ei ole ju tekstimassiivis orienteerumine, vaid see, et õpilane teeb vahet nt diatoonilisel, kromaatilisel, oktatoonilisel ja pentatoonilisel helireal vms (Soovituslik mall: ühenda paarid?). Olgugi, et tegu on valikkursusega, on see valikkursus gümnaasiumile (mida tuleb omakorda kohandada kutsehariduslikule õppele).--90.191.202.239 5. november 2017, kell 00:33 (EET)

Lumi Kristin: Palun märkida ASK ülesannete juurde raskusastmed. Üldised disainijuhised näevad ette, et raskusastmed on Drupalis märgitud tärnidega. Kuna teil seisab tärn siin teises tähenduses, siis võite Wikis võtta kasutusele teise sümboolika, kuid Drupalisse märkida tärnidega.

Tärni mitmetähenduslikkuse lahendasin ära sellega, et tähistasin süvendavad mõisted plussiga (+).

Ülesannete raskusastemete üle peame Indrekuga nõu pidama. Keerukus võib kasvada ka näiteks kvantitatiivselt: lihtsam ülesanne eeldab lahendamiseks rohkem aega, keeruline juba vähem. Ma usun, et isegenereeruvatesse ülesannetesse on võimalik selline taimer sisse kodeerida. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. august 2017, kell 10:50 (EEST)

LUMI KRISTIN: Kas on õnnestunud selline taimer isegenereeruvatesse harjutustesse sisse kodeerida? Ma vaatasin pisteliselt harjutusi läbi, kuid ei näinud ühelgi.--84.50.65.230 8. veebruar 2018, kell 01:46 (EET)

Taimer on olemas, kui sooritada testi. Süsteem näitab testi tegemiseks kulunud aega. On võimalik määrata, millise aja jooksul sooritatud test millisesse raskuskategooriasse kuulub.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. veebruar 2018, kell 17:40 (EET)

LUMI KRISTIN: Kuidas see määramine täpselt toimub? Kas see tuleb juhendisse või saab ka nt õpilane ülesande juures ise raskusastme valida?--84.50.65.230 27. veebruar 2018, kell 03:07 (EET)

Ajafunktsioonid tuleks programmeerijate poolt lisada sisutüüpidele (meie juhtumil eelkõige Summary). Kui tulemust võrreldakse koostajate poolt lisatud referents-sooritusaajaga, saab iga õpilane ise kohe näha, millisel tasemel ta on. --Andrus Kallastu (arutelu) 27. veebruar 2018, kell 15:16 (EET)

LUMI KRISTIN: Väga raske on järgmiste ülesannete juures vastusevariante üksteisest eristada. Minu ettepanek on välja tuua, nt kursiivis või boldis, millise nüansi poolest üks väide teisest erineb. See võiks nt rakenduda vastusevariantide puhul, mis on pikemad kui kolm rida ning erinevad üksteisest väikeste sõnastuslike nüansside poolest. Valik:

• http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1427
• http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1426
• http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1420
• http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1377
• http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1370
• http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1369 --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:46 (EEST)

Oleme seda teemat Indrekuga arutanud ja leidnud, et nimetatud ülesandetüübi "leia paikapidav väide" põhiline eesmärk on õppija süvenemine mõiste selgitusse. Ühesõnaga, selle asemel, et anda kätte ülesanne "õppida pähe õige vastus", on ülesanne "tuvasta libainfo hulgas paikapidav". Kuna nende ülesannete sooritamiseks on aega piiramatult, siis minu meelest ei ole otstarbekas näpuga näidata, mis kohas on pada aetud. Nii et see meenutab veidi neid laste piltmõistatusi, kus kahel näiliselt sarnasel tuleb leida 10 erinevust. Aga eks me laseme õpilastel neid teha ja küsime, mida arvatakse. Kui praegune variant tundub liiga keeruline, siis eks tuleb mingi näpuga näitamine välja mõelda. --Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2017, kell 00:52 (EEST)

Taoliste ülesannete puhul on õpilasel lihtsam lause sisust aru saada, kui vastav definitsioon pähe tuupida. Vähese detaili muudatusega testid on siiski vähemuses ja peaksid mõjuma karastava külma veena aju hallidele rakukestele. --Indrek Palu (arutelu) 4. september 2017, kell 21:32 (EEST)

LUMI KRISTIN: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1427 on overkill. Soovitan õpilaste / kolleegide peal katsetada. Ülesanne ei ole keeruline. Ainult, et see eeldab ja rakendab juba head töömälu (aga ei treeni seda). Ehk on võimalik sõnastuserisused sisestada vihjetena, mida õpilane võib, kuid ei pea kasutama. --84.50.130.236 5. september 2017, kell 23:39 (EEST)

Nojah. Kui sellesse konkreetsesse ülesandesse siiski veidi süveneda (möönan, et see nõuab lugemisoskust ja asjast sisulist arusaamist), siis on võimalik aru saada, et seal on muudetud ainult üks põhimõtteline sõna: helirea tüüp. Mina isiklikult seda eraldi ei rõhutaks, aga võib-olla need raskusastmed tekikski sellest, et selle sama ülesande lihtsam variant oleks muutuva elemendi rõhutamisega.--Andrus Kallastu (arutelu) 6. september 2017, kell 07:47 (EEST)

Mõne Ask ülesande puhul (mis ei ole+) ikkagi kahtlen kas õpilased neid detailseid sõnastuse erinevusi märkavad. Tiina Selke

Ülesanne seisnebki selles, et tuleb märgata.--Andrus Kallastu (arutelu) 27. veebruar 2018, kell 15:19 (EET)

LUMI KRISTIN: Palun üles märkida, milliseid tulemusi (õpilaste tagasisidet) on kõnealused ülesanded lootsimise jooksul andnud?--90.191.202.239 4. november 2017, kell 23:14 (EET)

LUMI KRISTIN: Tuletan meelde, et ühes peatükis on vähemalt 5 interaktiivset harjutust/ülesannet kasvava raskusastmega H5P ülesandemallide baasil, vt nt partituuri all on 3, meloodia all ainult 1. Lisaks puudu raskusastmed. Varustada ASK-ülesanded raskusastmetega. Pakun välja, et * on 1-2 realised ja 4 valikvastusega väited, ** 2-3 realised ja kuni 5 valikvastusega väited, *** 3-5 realised ja/või enam kui 5 realised väited.--84.50.65.230 3. veebruar 2018, kell 07:52 (EET)

Isegenereeruvad harjutused (üldine arutelu, konkreetsete ülesannete arutelud on vastavate peatükkide TELL-jaotustes)

Harjutuste kontroll toimub lehel https://tarmoj.github.io/komp

Lähteülesande määratlemine

Tarmo Johannes: Esimesel pilgul "harjutus" oli märgitud 37 ülesande ette, mis on väga palju - loomulikult võimalik, aga ma kardan, et aeg ja eelarve ei luba seda. Mäletan, et telefonis rääksiime, et on u 4 tüüpi, millest harjutus genereerida, võimalik, et neid on rohkem. Ma ei suuda ise ühe pilguga haarata, mida siin annab kokku võtta, millel on veebipõhisel lahendusel mõtet, millel mitte. Samas sina oled kogu materjaliga tuttav ning ei ole kedagi teist kes oskaks öelda - veebipõhiseid harjutusi on vaja seda, seda ja seda, sellisel ja sellisel moel. Ehk siis - kas oskad natuke täpsustada?

Andrus Kallastu: Isegenereeruvad harjutused moodustavad sarnaste omadustega kimpe. Ühest harjutusest on võimalik võib-olla ainult mõnda muutuja väärtust (viiulivõti vahetub bassivõtme vastu vms) või koodis muud pisemat asja muutes saada uus, varasemaga suguluses olev tuletatud harjutus. Näiteks Sul praegu peatükis https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Heliv.C3.A4ltus käsil olev harjutus "Lisa puuduv helivältus" näib andvat aluse peatükis https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#R.C3.BCtm olevatele harjutustele "Antud on taktimõõt ja vältused. Rühmita vältused vastavalt taktimõõdule. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari." ja "Antud on taktimõõt ja vältused, kuid vältuste koguarv ei klapi. Rühmita vältused vastavalt taktimõõdule ja leia võimalik viga. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari." Saan nii aru, et projekti tellija jaoks on põhiline probleem praegu finantsiline: oluline on nö algset koodi vajavate esivanem-harjutuste väljaselgitamine ja tuletised on juba lihtsamad. Ütlen ausalt, et ma ei ole võimeline sellele küsimusele plaksuga vastust andma. Äkki aitaks see, kui joonistaksime kuidagi koostöös kõigepealt praegu olemasolevate harjutuste jaoks välja algoritmiskeemid, mida võrreldes selguks ehk ka vajalik esivanem-kood? Kuna aga algoritmide joonistamine ise võib olla ka päris töömahukas, siis teine võimalus oleks ka lihtsalt algusest peale hakata ja kasutada iga järgmise ülesande puhul võimalikult ära juba olemasolevat koodi. Kolmandaks tuleks minu meelest olla praegu avatud ka uutele harjutuse-ideedele, kuna olemasolev harjutus viib paratamatult järgmiseni ja ma kindlasti ei arva, et see praegu projektilehele kirja pandud isegenereeruvate ülesannete kogum oleks kuidagi lõpetatud või ideaalne.

Tarmo Johannes: Sisuliselt jääb minule roll kõigi vajalike ülesannete terviklik veebilahendus luua - kuna nende mootoris uue ülesandetüübi loomine on väga töömahukas ja muusikaharjutused on mitmes mõttes erilised ja tüüpe on palju. Seeg tundubkõige mõistlikum, kui mina loon iseenesest lõpetatud, toimivad veebilehed (umbes nagu praegused testi-prototüübid), mida saab iframe-ina nende raamistikus kerge vaevaga kasutada. Minu meelest on see hea plaan, kuna see ei sea mingeid kitsendusi ja lubab välja töötada sisuliselt kõige sobivam variant. Ühtlasi saate juba olemasolevad harjutused linkida Wiki lehele. Leppisime kokku, et loon esmalt 5 eri tüüpi harjutust, Mardi meeskond uurib ja testib neid, siis saame kokku, hindame töömahtu, edasist tegevust ja teeme kokkulepped. Sisuliselt leppisime, et teeme nii palju ja nii kaugele, kuni raha on, aga ma arvan, et olemasolevaga saab päris palju tehtud. Esmalt ma pean võtma veidi aega, et mõelda võimalikult universaalse struktuuri või nö baasklassi peale, millele võimalikult selgelt ja loogiliselt ehitada erinevate ülesannete konkreetsed teostused. Mõtlesin, et esimeseks viieks tüübiks võiks ehk võtta:

Helivältus:

3. harjutus. Lisa puuduv helivältus. Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Lisa puuduv helivältus (noot või paus). - Laias laastus olemas prototüübis.

4. harjutus. Lisa taktijooned. Antud on taktimõõt ja rida helivältusi. Kirjuta taktijooned vastavalt taktimõõdule õigesse kohta - Uuriks kasutaja graafilist sekkumist. Nõuab kasutaja hiireklikkide töötlemist noodijoonistikul ning vajab veel notatsiooni mistahes komponendi kuvamist

Helikõrgus:

6. harjutus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. - suhteliselt lihtne. Sama bassivõtme kohta.

8. harjutus. Viiulivõti. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. - vajab kasutajapoolset sekkumist noodijoonestukul, noodi sisetamist, alteratsioonide lisamist.

Harmoonia

1. harjutus. Antud on helistiku nimetus. Kirjuta võtmemärgid. - nõuab võtmemärkide sisestamist kasutaja poolt, kontrolli ja õige vastuse kuvamist süsteemilt.

Puuduolevatest harjutusetest:

1 harjutus. Helikõrgus. Viiulivõtmest bassivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. (Column + MusGen)

2. harjutus. Helikõrgus. Bassivõtmest viiulivõtmesse. Antud on helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. (Column + MusGen)

olen teinud:

https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.17

https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.18

3. Tähtnimetus oktavis on noodijoonestikul... Antud on helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul on sisuliselt kaetud (noodinimi on antud oktavimärgiga, ma arvan, et ei pea tegema eraldi harjutust, et c1 asemel kirjutada "c esimeses oktavis":

https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.7

https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.11

Bassivõtme puhul see pole siiski nii selge. e all on siin mõeldud väikest oktavit ja E all suurt. Kas seda peaks eraldi sõnaga välja tooma? Eeldasin, et tähistusi on õpilastele seletatud, aga suurema selguse huvides oleks oktavi nimi vast omal kohal.

4. Helikõrgus noodijoonestikul on tähtnimetusega... Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus.

Jah, see vääriks eraldi harjutust. Kas bassivõti ja viiulivõti eraldi harjutus? Või viskab juhuslikult üht või teist? Mis oleks nootide ulatus ühes ja teises võtmes?

(Tarmo Johannes, 3.2.2018 8.22)

oktavinimed viisin sisse

https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.7

https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.12

(Tarmo Johannes, 3.2.2018 9.06)

Raskusastme määratlemine

LUMI KRISTIN: Ka isegenereeruvate harjutuste juurde, kuna need kuuluvad ASK-ülesannete alla, tuleb märkida raskusastmed tärnidega: * (kerge), ** (mõõdukas), *** (raske).--84.50.65.230 3. veebruar 2018, kell 07:34 (EET)

Isegenereeruvate ülesannete raskusastmed võiks olla seotud ülesande sooritamiseks vajamineva ajaga: mida rohkem aega, seda kergem ülesanne. Tarmo, kas on võimalik tekitada vastavat funktsionaalsust?--Andrus Kallastu (arutelu) 3. veebruar 2018, kell 15:22 (EET)

Nüüd on see olemas, testi tulemus näitab sooritamiseks kulunud aega. --Andrus Kallastu (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 21:28 (EET)

Testi tulemuste salvestamine .pdf-failina

Ma sain valmis testide pdf faili salvestamise funtsiooni ja minu meelest töötab hästi, aga palun proovige. Kogu funtsionaalsus peaks olema seega valmis. Neil päevil käin veel kõik korra üle, siin - seal on veel sättimist. Saadan siis ka kokkuvõtva kirja. (Tarmo Johannes, 2.2.2018 19.38)

Proovisin .pdf-funktsiooni: 1. Schönbergi lehel praegu ei töötanud, githubis töötas; 2. oleks võimalik kuidagi teha nii, et väljatrükil oleks kirjutatud (ja/või näha) ka ülesanded, mida sooritati. Kas jõuad veel tegelda harjutustega https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Praegu_puudu (Andrus Kallastu, 3.3.2018 1.45)

Aitäh vaatamast! Schönbergi lehele ma kõiki vaheuuendusi ei kanna (sest seda peaks tegema käsitsi), ainult kui mingi vahe-etapp on valmis - jooksvad muudatused on kohe näha ainult githubis. Ma veidi mõtlen selle üle, kas vastused pdf-i salvestada. See oleks võimalik, aga et tulemus oleks normaalselt loetav, nõuaks see lisatööd iga viimase kui harjutuse juures. Ma kardan, et ma jätan selle praegu siiski tegemata ning kui reaalse töö käigus selgub, et seda on tungivalt vaja, siis võtan ette, nagu aeg lubab. (Tarmo Johannes)

DO-ülesanded

Peatükkide juures on märgitud projektülesanded, mille all peate silmas ilmselt DO-ülesandeid? Soovitan segaduse vältimiseks eristada DO-ülesanded projektülesannetest:

• DO-ülesanne on üks praktiline ülesanne, mille õpilane sooritab kas kodus või väljas, kasutades erinevaid vahendeid, tehnikaid jne. Paar DO-ülesannet on iga peatüki kohustuslik osa.
• Projektülesanne on mahukam valdkondadevaheline projekt, mis koosneb erinevatest etappidest, koostöisest lähenemisest, nt: https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/%C3%95PPEVAHEND/Projekt%C3%BClesanded/Komponeerimine_heliv%C3%A4ltustega Mahukamaid projektülesandeid tuleb kursuse kohta koostada kuskil paar tükki. Samas piiranguid ei ole ja kui te soovite teha rohkem projektülesandeid, siis aga palun :) Need lisatakse hilisemas tööjärgus lisamaterjalidena e-Koolikotti.

Praegu on teil olemas mahukamad projektid peatükkide 1, 2 ja 7 all. Teiste peatükkide juures on projektülesannete näol tegu pigem DO-ülesannetega.

Praktilisi ülesandeid (Do) vajavad veel peatükid: 1, 2, 3, 4, 9, 11, 12 ja 13

Nüüd on olemas vähemalt üks väike projektülesanne (DO-ülesanne) iga teema kohta. Teatud kogus (näiteks 9, sõltub õpetajast ja õpilaste tasemest) väikseid projektülesandeid ja vähemalt üks suur projektülesanne moodustavad portfoolio. Selline juba esimese aasta alguses kokku lepitud komplektsusega portfoolio olemasolu on üks kohustuslikke tingimusi kursuse läbimiseks. Kes jõuab või tahab, võib loomulikult teha rohkem.--Andrus Kallastu (arutelu) 23. august 2017, kell 15:48 (EEST)

Enamus projektülesandeid on sõnastatud "kirjuta ....", mõnele on lisatud ka "anna sõbrale esitada...." vmt. Sellega seoses soovitan, kui vähegi võimalik, lisada veel "võimalusel esita mingil pillil/instrumendil" või "proovi esitada kaaslastega" või midagi taolist. Muidu jääb mulje, et kõik on vaid kirjalik töö töölehtedega/vihikuga, mida (nagu meie 2010-17 läbiviidud uuringud ca 1000 õpilasega 5-9klassides näitavad) õpilased tunnis kõige vähem soovivad teha. Kuna rühmatöö oli üks enameelistatud töövormidest, siis soovitaksin mõnel juhul veel lisada kas paaristöö või rühmatöö, olgugi, et rühmatööd on juba ka olemas. Jään endiselt selle juurde, et anna sõbrale esitada võiks olla sõnastatud esitage koos sõpradega, või esitage rühmas vmt. Tiina Selke 26.10.2017

Muutsin väikestes projektülesannetes (DO-ülesanded) standardsõnastust. Uus sõnastus on "Esita koos sõpradega." --Andrus Kallastu (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 22:42 (EEST)

LUMI KRISTIN: sõnastus "esita koos sõpradega" annab kogu aeg ette koostöö(võimaluse) samade inimestega, st sõprade-pinginaabritega (või baseerub sõnastus eeldusel, et kõik õpilased on klassis omavahel kindlasti sõbrad?) "Esita rühmas" on laiem, annab võimaluse grupeeringuid ümber mängida. --90.191.202.239 4. november 2017, kell 23:45 (EET)

'Sõbra' mõistet ei pea ju niimoodi täht-tähelt tõlgendama... Samuti ei pea esitajaks alati olema rühm. Piisab, kui pinginaabrid vahetavad oma töid. Minu meelest ei pea õppevahend kirjutama õpetajale ette, kuidas ta oma tundi läbi viib.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. veebruar 2018, kell 18:08 (EET)

LUMI KRISTIN: HTM täpsustus sisukimbu komponentide osas: Vähemalt kaks rühmatööl põhinevat ülesannet, milles rakendatakse nutiseadmeid, äppe, veebivahendeid vms. suhtlemiseks, koostööks ja teadmusloomeks. (See puudutab siis DO-ülesandeid). Piisab ka nt lisandusest, et dokumenteeri tööprotsess, salvesta esitlus. --84.50.65.230 3. veebruar 2018, kell 07:30 (EET)

Nojah, need standardfraasid võib ju lisada kõigi DO-ülesannete juurde. Samas ei keela keegi ka ilma nende fraasideta tööprotsessi dokumenteerida või esitusi/esitlusi salvestada. Veelkord: kindlasti ei ole otstarbekas, kui õppevahend muutub õpetaja jaoks nö automaatpiloodi juhiseks, nii et oma peaga üldse enam mõtlema ei pea. See oleks asjale tervikuna väga suur karuteene...--Andrus Kallastu (arutelu) 3. veebruar 2018, kell 18:08 (EET)

LUMI KRISTIN: Ilmselt piisab, kui lisada need read õpetaja juhendmaterjali.--84.50.65.230 8. veebruar 2018, kell 01:54 (EET)

Kui Sa tead neid vajalikke fraase, palun sisesta need juhendmaterjali vastavasse jaotisesse praegu kasvõi toimetamata kujul. Pärast toimetame.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. veebruar 2018, kell 17:45 (EET)

LUMI KRISTIN: Kirjutage oma sõnadega. --84.50.65.230 27. veebruar 2018, kell 03:04 (EET)

Lisatud.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 10:23 (EET)

LUMI KRISTIN: Palun tooge kursuse juures välja see või need projektid, mis vastavad järgmisele kirjeldusele: Vähemalt 3 muu õppeaine, 2 üldpädevuse ja 1 läbiva teema lõimingul põhinev õpiprojekti kava (koos projektikirjelduse, probleemipüstituse, ülesannete ja abimaterjalidega). --84.50.65.230 3. veebruar 2018, kell 08:00 (EET)

LUMI KRISTIN: Ise vastan: https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/%C3%95PPEVAHEND/Projekt%C3%BClesanded/R%C3%BCtmikompositsioon Eraldi küsimus on, kas tuleb seda kuidagi edasi arendada? (Probleemipüstitus, abimaterjalid jms)--84.50.65.230 8. veebruar 2018, kell 01:54 (EET)

Kuna ma ei valda peadgoogikateaduslikku žargooni, siis ma ka ei tea, millist metateksti sinna veel vaja on. Praegu peaks seal olema kõik selline (ja natuke ülearu ka), mida õpetaja vajab, et ülesannet anda ja õpilane vajab, et ülesannet sooritada. Kordan veelkord, kogu HTM ja peda territooriumil harrastatav teoretiseerimine 'pädevustest' jms kategooriatest on minu jaoks (kahtlane) pedagoogikateaduslik hiina keel.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. veebruar 2018, kell 17:50 (EET)

Tehnlised probleemid drupalis olevate õpiobjekti tüüpidega

Image Hotspot

1. hotspoti märgid on staatilise suurusega ja läbipaistmatud. Kas oleks võimalik märkide suurust muuta (zoom) ning muuta need võimalusel läbipaistvaks (transparent)?

LUMI KRISTIN: Vastus arendajatelt oli, et seda ei saa teha. Prioriteedid / vahendid.

Arusaadav. Lihtsalt veidi detailsema joonise puhul (nagu näiteks partituuripilt), on neid vahel päris keeruline sobivasse kohta sättida.--Andrus Kallastu (arutelu) 6. september 2017, kell 07:36 (EEST)

2. taustapilti peaks olema võimalik eraldi vahetada, nii et ei kaoks juba sisestatud hotspotid.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2017, kell 15:52 (EEST)

Ise küsin, ise vastan. Leidsime katse-eksituse meetodil, et vana pilti annab maha võtta ja uus asemele panna, ilma et hotspotid kaoks.--Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2017, kell 17:24 (EEST)

3. kuidas teha üla- ja alaindekseid, vrd näiteks http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1868# ?--Andrus Kallastu (arutelu) 7. september 2017, kell 15:52 (EEST)

Column: Iframe Embedder

Millegipärast ei näita youtube videoid, vt

• INVERSIOON. VIDEO 001. Andrew Huang. Inversioon. Teooria (inglise keeles) https://youtu.be/yhsAyVcUJ_I http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1981
• INVERSIOON. VIDEO 002. Andrew Huang. Inversioon. Beethoven Für Elise (inglise keeles) https://youtu.be/4IAZY7JdSHU http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1982

See asi sai korda.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. oktoober 2017, kell 10:02 (EEST)

Publitseemine e-koolikotis

LUMI KERISTIN 27.8.2018 22:12: Tere, Andrus!

Oled praegu ikkagi läinud seda teed, et vormistanud kõik kategooriad eraldi peatükkidena. Miks Sa arvad, et see on õpetajale parem kui ühe tervikpeatüki kasutamine? Mart on palunud ühe peatüki materjalid vormistada ühe peatükina (ehk e-Koolikoti ühe klotsina). Saadan IV kursuse talle kinnitamiseks, kas võib muusika IV kursus olla vormistuslikult erandlik. Ootame vastuse ära.

Kontrollülesanded ja harjutused võiksid olla nummerdatud või kuidagi tähistatud, nt 3. harjutus või 3. kontrolli oma teadmisi! vms

Ps! Videote juurde tulevad lause või kaks Tiina Selkelt, mis kirjeldavad videote sisu (kuna tegu on ingliskeelsete videotega ja tõlkeid ei tulnud). Seega saadan need mingisugusel hetkel ja saad Drupalis juurde lisada.

PsPs! Millal peatükid puhtaks teed?

Tere Kristin,

1. jah, kuna e-koolikoti keskkond on praegu tehniliselt lahendatud nii, et õpiobjekti saab tõmmata ainult peatüki juurde. Kui kõik õpiobjektid on ühes peatükis, mis jaguneb erinevat tüüpi sisuplokkideks, peab juurdetõmbamisele järgnema nende nihutamine õigesse kohta. See on üllatavalt aeganõudev ja vigu tekitav töö. Sellise meetodiga kogumiku koostamine võttis minul hinnanguliselt praegusest viis korda rohkem aega. Korrutage see täiesti ülearuse töö aeg kõigi nende õpetajate arvuga, kes seda tööd samuti peavad tegema: see on märkimisväärne ressursside raiskamine. Vaatasin läbi Mardi instrueerimisvideo: Mart räägib digikogumikust kui mitme peatüki kogumist. Meie lahendus on aga üks digikogumik = üks peatükk. Seega probleem puudub.

2. saan aru, et meie poolt välja pakutud digikogumikud on tegelikult poolfabrikaadid, materjalilaod, millest valitud elementide põhjal õpetaja koostab ise konkreetse tunni läbiviimiseks vajaliku materjali. Kui me hakkame õpiobjekte nummerdama, siis me anname õpetajale väära sõnumi, nagu peaks ülesandeid lahendama teatud järjekorras, mis pole nii. Samuti ei ole see numeratsioon nähtav e-koolikoti struktuuris, sest seal on õpiobjektidel ainult pealkiri. Eelmisel aastal nägin, kuidas Indrek õpilastele ülesandeid andis: ta sisestas e-kooli konkreetsete ülesannete lingid või saatis need meiliga.

3. Drupalis olev Interactive Video mall annab võimaluse sisestada kommetaare videote juurde konkreetsetesse kohtadesse. Kui Tiina oleks valmis sisukokkuvõtteid tegema, võiks need teha pigem pisemate tükikestena ja kinnitada videode juurde täpselt vajalikesse kohtadesse. Kui inimesed inglise keelest aru ei saa, siis liiga üldsõnaline sissejuhatus ei pruugi neid väga palju aidata.

4. Mida Sa pead silmas peatükkide "puhtuse" all? Saan aru, et meie projektiga on kogu aeg olnud kaasas kaks vastandlikku mõttesuunda: üks on suund informatsiooni peitmisele ja varjamisele ning teine on olnud informatsiooni võimalikult paremini kättesaadavaks tegemisele. Mina esindan teist mõttesuunda. Ma sooviksin, et muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend ei oleks lukustatud sfinks, vaid vastupidi, sellesse oleks algusest peale sisse kirjutatud vaba arutelu ja arendamise võimalus. Seetõttu ma tahangi teha kõigile hõlpsasti kättesaadavaks näiteks lingid Vikipeedia ja Wikibooksi lehtedele, et inimesed saaksid osaleda materjali paremaks tegemisel. Samuti ma ei peidaks e-koolikoti linke, kuna näiteks mõned meiliprogrammid ei pruugi kopeerida teksti koos lisanditega, vaid vajavad konkreetse lingi väljakirjutust. See teema muutub aktuaalseks, kui õpetaja saadab õpilastele ülesandeid meiliga. Ainuke, mille ma e-koolikotist ära koristaks, oleks lingid Drupalis olevatele objektidele, kuna neid niikuinii igaüks muutma ei pääse. Omaette teema on loomulikult see, et meie asi peab ka kujunduslikult seksikas välja nägema. Võib-olla oleks hea, kui Sina kui visuaalala inimene kujundaks ühe IV kursuse peatüki oma maitse järgi. Siis oleks mingi konkreetne etalon, mille üle arutleda. --Andrus Kallastu (arutelu) 28. august 2018, kell 12:10 (EEST)

LUMI KRISTIN 28.8.2018 11:15: Tere, Andrus! Võib nii jääda, st iga kategooria eraldi peatükina. Palun mõtle ülesannete-harjutuste märgistamise süsteemile, milline Sulle sobib ja vii sisse! Peatükid peavad olema puhtad hiljemalt 31.08. Saadan lähipäevil Selke videokirjeldused ja päiseteksti iga kogumiku päisesse kopeerimiseks.

Lõimimine

Mõistete määratluste ühtlustamine

Milline on õppevahendi koostamisel lähteseisukoht, kas muusika kompositsiooniõpetuse ja muusika ajaloo õppevahendis peaks olema sama mõiste definitsioon sõnastuslikult ühtlustatud?--Andrus Kallastu (arutelu) 22. august 2017, kell 10:13 (EEST)

Lõimimine muusikaajalooga

Arutelus osalemiseks

1. palun logi sisse Digiõppevaramu lehel http://htk.tlu.ee/oppevara/kunstiained

Seejärel on kõik muusikute konto all sisestatud õpiobjektid näha lehel Minu õpiobjektid, http://htk.tlu.ee/oppevara/user/61#overlay=admin/dashboard

2. Gümnaasiumiastmele suunatud muusika ajaloo õppevahendit puudutav arutelu toimub lehe Muusika ajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM arutelulehel.

Kohandamine kutsehariduse vajadustele

LUMI KRISTIN: Kogu õppevarast tuleb koostada/kohandada lisaks kutseharidusele sobiv käsitlus, mis tähendab, et olemasolevast materjalist tuleb eraldi välja valida lihtsamad ülesanded, vb tekstides teha lihtsustusi. Ma ei tea veel, kuidas see täpselt välja nägema hakkab, töö kutseharidusega hakkab pihta alles dets/jaan. Lisan selle kommentaari, et meelde tuletada, et iga kursuse kohta on mõeldud ka lihtsustatud õppevara versioon kutseharidusele.

Minu ettepanek on, et tavalisele kutsekoolile läheb kärbitud variant üldgümnaasiumi variandist: peatükid muusikaline objekt, helivältus, helikõrgus ja väli. Kuna ka seal on ilmselt kutsekooli jaoks liigselt infot, siis ilmselt tuleb omakorda kärpida ka neid. Tekitasin muusika kompositsiooniõpetuse üldkutsehariduse jaoks eraldi koostamislehe https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._KUTSEKESKHARIDUS._1_%C3%95PPEAASTA Tõstan info sinna üle, kui gümnaasiumi variant on valmis. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. detsember 2017, kell 09:54 (EET)

Tanja: Minu ettepanekud DO-ülesannetest, mida võiks kasutada kutseõppes (kõik ei ole sobivad):

• Muusikaline objekt. Tuvasta lähiümbruses vähemalt kolm heliobjekti. Kasutades visandpartituuri meetodit, kirjuta ca 5-sekundiline kompositsioon, milles kasutad neid heliobjekte, vt VISANDPARTITUUR.
• Helivältus. Kirjuta vabalt valitud taktimõõdus vähemalt nelja erinevat ja ühtekokku vähemalt kümmet helivältust (nooti või pausi) sisaldav helivältuste rida. Esita koos sõpradega.
• Helikõrgus. Kirjuta vähemalt 12 nooti, mis hõlmavad vähemalt 6 erinevat helikõrgust. (võibolla siin peaks kasutama hoopis piiravat ülesannet? Või siis lisada veel üks ülesanne, mis piirab helikõrguste arvu.) (jätkan hiljem)

Kindlasti, muusikat õppinud inimeste DO-ülesanded peaks olema nõudlikumad. St, mitte kirjutada lihtsalt mingid noodid, vaid et kirjutada teatud noodid. Piiranguid võiks õpilased ka ise ülesande osana välja pakkuda, nii et tegelikult on esimeseks ülesandeks "määra piirang".--Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 01:33 (EET)

Lumi Kristin Vihterpal (3.2.2018): Tere, Andrus & Indrek! Palun valmistage Tatjanale ette kutsekooli DO-ülesannete komplekti koostamiseks järgmine leht, st kopeerige olemasolevad DO-ülesanded sellele lehele, millega algust tegite: https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/_N%C3%84IDISKURSUS._KUTSEERIHARIDUS_(k%C3%B5ik_muud_erialad_peale_heliloojate_ja_teoreetikute) On väga hea, kui saate jälgida oma kursuse ülesehitust ja loogikat. Parimat! Lumi Kristin

Andrus Kallastu (4.2.2018 14:53): https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Tere Tanja, saan aru, et Sul on olnud Kristiniga kõnelused selle üle, mida peaks endast kujutama Otsa-, Elleri- ja Muusikakeskooli ning võib-olla ka arenenumate lastemuusikakoolide muude erialade (niisiis välja arvatud komponistid ja muusikateoreetikud) õpilastele suunatud muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend. Loomulikult tehniliselt võime ju iga hetk alustada olemasoleva gümnaasiumi materjali lihtsa copy-paste'ga ning hakata seejärel vajadusel ülearust materjali välja viskama, kuid hea oleks, kui sellel tegevusel oleks siiski ka mingi eelnevalt paika pandud sisuline põhjus. Palun, kas võiksid oma ettekujutust antud sihtrühma õppevahendist täpsustada kasvõi minu kirjale vastates:

1. mida need inimesed peaks lõpuks oskama?

2. kas gümnaasiumi õppevahendis on põhimõtteliselt puudu midagi sellist, mida need inimesed kindlasti lisaks vajavad?

3. millised asjad on praeguses gümnaasiumi variandis üle ja miks?

Tatjana Kozlova-Johannes (4.2.2018 21:39): Jah, me kohtusime Lumi Kristiniga vahepeal ja arutasime. Nagu teame, ei pea te otseselt kutsekoolidele midagi eraldi kohandama ja minu poolest võib ka see töö ära jätta. Vastused:

1.Kutsekooli õppekavast lähtudes peaks komponist lõpetades oskama kirjutada teoseid väiksematele kammerkoosseisudele (sh mõistagi pillidetundmine, partituuri vormistamine, noodikirja ortograafia), orienteeruma muusikamaastikul, sh tundma mingil määral nüüdismuusika ajalugu ning olema kursis nüüdismuusika üritustega Eestis. See on väga lühidalt see, mis puudutab erialamoodulit kui sellist. Mooduleid on teisigi (muusikaajalugu, teooria, praktiline musitseerimine jne), neist ma vist ei hakka kirjutama?

2. Ma ei oska niimoodi mõeldagi praegu, mis seal siis puudu on... lähenemised on täiesti erinevad. Partituuri vormistamisest ilmselt teil nii põhjaliku reeglistiku ei ole, nagu komponist vajaks (näiteks, mis järjekorras pillid käivad, kuidas kirjutada õige akolaad, partituur in C vs transponeeritud, nüüdismuusika partituuri erandid - nt Grisey ei kirjuta pillid "õiges järjekorras" partituuris jne jne). Nüüdismuusika kohta infot pole ka sellises mahus, aga see on rohkem ajaloo aine, sellises mahus on seda väga raske tekitada. See, mida me õpetama peame on kuskil II Maailmasõjast praeguse ajani. Info erinevate Eesti ja välismaa nüüdismuusika kollektiivide ja festivalide kohta. Geniaalne oleks näiteks, kui oleks andmebaas erinevatest nüüdismuusika teostest erinevatele pillidele, kus oleks kategooriad, nagu näiteks teosed soolo instrumentidele (jaotus pilli kaupa), teosed väikestele kammeransamblitele (kuni 6 pilli), suurematele ansamblitele (7-... pilli), orkestriteosed. Samas see on täiesti teine suund võrreldes sellega, mida teie olete teinud ja tähendaks vist liiga palju lisatööd teile, mida isegi ei ole kohustuslik teha. Seda kõike, mida ma üles lugesin me teeme tundides mingil määral nagunii ja mingi materjal selle kohta meil kõigil ilmselt juba kogunenud, kuid selliseid kompositsiooniülesandeid, nagu on teil DO-alt tehtud, ei tee praktiliselt mitte keegi. Samas nad on väga kasulikud ja väga arendavad. Kui nad oleks ühes kohas kõik koos, võiks see huvi pakkuda küll paljudele kompositsiooniõpetajatele. Sarnased arranžeerimise ja orkestratsiooniülesanded oleksid ka väga kasulikud. Minu ettepanek oleks need kopeerida ja seejärel muuta veidi keerukamaks või teha mitu varianti ühest ülesandest lihtsamast keerulisemasse.

3. Millised asjad gümnaasiumivariandis üle - lähtudes millest üle? Erialatunnist? Üldisest muusikule vajalikust informatsioonist? Arvan, et üle vast ei ole eriti midagi, aga kutsekoolis ained jagunevad teisiti ja teie materjalides on otsakooli pilgu läbi vaadates erinevad ained koos: vormiõpetus, teooria, muusikaajalugu, kompositsioon. No muidugi muusikule ei ole vaja seletada, mis on noot... aga samas teoorias oleme vist ikka neid definitsioone pidanud õppima...

Võibolla ma ei saa aru millestki, täpsustage ja küsige uuesti :).

Andrus Kallastu (4.2.2018 22:27): Tere Tanja, igaks juhuks uuesti: see õppevahend ei saagi sobida heliloojatele ja muusikateadlastele, sest see kõik on neile liiga lihtne. Kui üldse, võib sellel olla mingi rakendus Otsa-, Elleri- ja Muusikakeskkoolis õppivatele keelpilli-, puhkpilli-, laulu- jne erialade õpilastele.Minu küsimused puudutavadki neid erialasid:

1. mida need inimesed peaks kompositsiooniõpetuse kursuse lõpuks oskama?

2. kas gümnaasiumi õppevahendis on põhimõtteliselt puudu midagi sellist, mida need inimesed kindlasti lisaks vajavad?

3. millised asjad on praeguses gümnaasiumi variandis üle ja miks?

Kui Sinu vastus on, et see kõik on liiga lihtne ka neile (mida ma isiklikult väga ei arva, kui alustada kusagilt keskelt, näiteks rütmist ja kruvida lõpp keerulisemaks) või et neile inimestele pole üldse isegi teoreetiliselt plaanis sellist kursust pakkuda, sest see ei kuulu nende õppekavase, siis minu meelest tuleks antud asja neile parajaks kohendamine praegu hetkel kuni asjaolude selgumiseni üldse ära jätta. Kristin: võib-olla peaks siin selguse huvides sõna sekka ütlema HTM kutsehariduse osakond ja nimetatud kolme kooli direktorid. Lihtsalt tühikäigul muusika kutseõppe õppekavasse sobimatut asja pole minu meelest küll mõtet praegu tegema tormata.

Tatjana Kozlova-Johannes (4.2.2018 22:38: Tere, ei, kindlasti ei ole see materjal gümnaasiumile liiga kerge, otse vastupidi. Ja jah, saan täiesti aru, et see õppevahend ei ole professionaalset haridust omandavatele muusikutele mõeldud. Teised erialad ei õpigi meil kompositsiooni. Kui valikainena valivad loomingut, siis teadagi, kirjutavad ikkagi oma lugusid, õpetaja aitab neid kirja panna ja see on ka kõik. Ehk seda peavadki oskama (oma lugu kirja panna õpetaja abiga). Mingi "sissejuhatus kompositsiooniõpingutesse" on mul valikainena siiski olemas, aga ainult meie koolis ja ilmselt ainult nii kaua, kui mina seal õpetan. Sinna sobiksid hästi mõned "projektiülesanded". Mina väidan aga, et tegelikult need "projektiülesanded" sobiksid otsakoolitasandil ka heliloojatele, nad on kasulikud mõtlemise avardamiseks, selleks, et hakata mõistma, mis suunas on üldse võimalik materjali arendada. Mõned neist ülesannetest võiks jääda sellisel kujul, nagu nad on, teisi võiks pisut keerulisemaks muuta. "Esita koos sõpradega" muidugi ära võtta (nad ju üksi tunnis) jne... Mul ei tundu hetkel, et midagi oleks "üle". Olen lugenud preagu kuni "tämbrini". Mõned kommentaarid on, otsin parasjagu kohta, kuhu nad käivad seal arutelu all, sellega on mul raskusi.

Tatjana Kozlova-Johannes (4.2.2018 Täna, 23:04): Kas ma saan õigesti aru, et need materjalid on pigem lähte-süsteem õpetajale, kes hakkab ainet andma? Et definitsioonid on pigem mõeldud õpetajale, kes juba varasemalt nende teemadega tuttav ja materjal on pigem "süsteemi loova" funktsiooniga + annab väga häid praktilisi ülesandeid? Või me eeldame, et inimene, kelle tutvus muusikaga on eelnevalt minimaalne peaks nende materjalide abil vastavaid teemasid suutma iseseisvalt omandada? Viimase puhul arvan, et see pole väga realistlik, aga ilmselt polegi nii planeeritud.

Andrus Kallastu (5.2.2018 00:44):

Kas ma saan õigesti aru, et need materjalid on pigem lähte-süsteem õpetajale, kes hakkab ainet andma? Ma arvan, et üldiselt kõik tavalise keskkooli õpikud on mõeldud ikkagi eelkõige õpetaja juhendamisel õppimiseks ja ühegi aine puhul ei eeldata, et see tuleks läbida iseõppijana. Et definitsioonid on pigem mõeldud õpetajale, kes juba varasemalt nende teemadega tuttav ja materjal on pigem "süsteemi loova" funktsiooniga + annab väga häid praktilisi ülesandeid?

Mitte ainult õpetajale. Kõigis õppeainetes õpitakse põhimõisteid ja nende definitsioone. Mina olen omal ajal sooritanud koolis erinevaid suulisi eksameid, mille sisuks oli definitsioonide tundmine.

Või me eeldame, et inimene, kelle tutvus muusikaga on eelnevalt minimaalne peaks nende materjalide abil vastavaid teemasid suutma iseseisvalt omandada? Viimase puhul arvan, et see pole väga realistlik, aga ilmselt polegi nii planeeritud.

Tõsi, ilma eelteadmisteta iseõppija jaoks võib see materjal päris ilma juhendamiseta olla praegu keeruliselt kasutatav. Isegi kui definitsioonidest võib püüda kuidagi ise aru saada ning harjutuste ja kontrollülesannete puhul on olemas mingi automaatne tagasiside süsteem, siis praktiliste ülesannete puhul on ikkagi hädavajalik "inimlik" tagasiside.

Tatjana Kozlova-Johannes (5.2.2018 18:25): Tere Andrus, Ma sain tegelikutl Sinust väga hästi aru, aga küllap väljendasin end segaselt. Mida ma tahtsin öelda:

1. Ma ei näe mõtet teistele erialadele Otsakoolis ja Ellerikoolis pole mõtet sellist kursust pakkuda.

2. Samas komponistidele ON siiski mõtet loomingulisi Do-ülesandeid üheks tervikuks koguda, sest need ei olegi nii väga lihtsad. Esimesele kursusele võivad olla täitsa head. Otsa- ja Ellerikoolis õppivad kõik 1. kursusel muusikaelementaarteooriat, mis on keerulisem versioon teie kursusest. Loomingulisi ülesandeid aga seal ei tehta. Ainult kuiv teooria. Selliseid loomingulisi Do-sid võiks õppida: 1. komponistid, 2. need, kes võtavad "sissejuhatus kompositsiooniõpingutesse" otsakoolis (Elleris seda ainet pole). Neil aga "kuiva teooriat" pole vaja, ainult loomingulisi ülesandeid. Seepärast kui üldse ongi midagi vaja, siis just DO-sid kokku koguda üheks tervikuks ja veidi kohandada. Samas, kui mõtekas see ikkagi on, kui seda õpetan praktiliselt ainult mina... Võib-olla TMKK ja Eller tunnevad huvi, võib-olla mitte...

Andrus Kallastu (5.2.2018 20:22): Tere Kristin, kuna Tanja kirjutab, et muusikalises keskhariduses on vajadused ja tasemed väga diferentseeritud, siis minu küsimus on nüüd konkreetne: kas on üldse mõttekas teha mingit muusikalisele keskharidusele suunatud aegrealist näidiskursust, mis õieti ei vasta mitte kellegi konkreetsetele vajadustele või pigem piirduda hoopis kogu materjali alfabeetilise esitamisega, nagu see toimub lehel https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/%C3%95PPEVAHEND Sealt lehelt võib iga õpetaja ise võtta just täpselt neid asju, mida soovib ning koostada oma õppevahendi ise.

Tatjana Kozlova-Johannes (5.2.2018 20:25): Tere, Ärme siis tekita tõesti ebavajaliku lisatööd. Kõigil lihtsam. Andrus, kuidas Sa nüüd minu tööd edasi näed? Kas sellised kommentaarid, nagu ma eile postitasin arutelu alla on üldse kasulikud teile?

Andrus Kallastu (5.2.2018 20:54): Tere Tanja, Sinu märkustest on väga palju kasu, ära muretse!

Aitäh selle arutelu eest. Mõned asjad said ka mulle teie küsimustest-vastustest selgemaks!

Lumi Kristin Vihterpal (6.2.2018 17:22) Minu ettepanekud: Loobume spetsiaalselt muusikakallakuga kutsekoolidele kohandatud DO-ülesannete komplekti koostamisest, sest

1) nõudlus selle jaoks on liiga väike (spetsiifiline) või teadmata

2) õpetajatel on võimalus huvi korral need DO-osad õppematerjalidest välja otsida, neid oma vajadustele vastavalt kohandada

3) meil ei ole otsest kohustust luua kutseõppele kohandatud õppevara, see on olnud soovituslik

Saame luua õpetaja juhendmaterjali punktikese "Kutseharidus muusikakoolides" ning tuua välja täpselt selle, kellele, kuidas ja mil määral võivad need materjalid olla kasutatavad-kohandatavad. Andrus on kirjutanud, et Tatjana kommentaaridest on väga palju abi. Seega ikka palun Tatjanal need õppematerjalid üle vaadata, ka definitsioonide osad (sest tagasiside on võimaldanud teatud osi välja jätta, teatud osi muuta-parandada). Ps! Arutelus osalemise kohta olen teinud varem ühe ekraanivideo, mida näeb siit (see on küll vist ilma helita ja "muuda" saab vajutada iga alateema päises teksti sees, st ei pea kogu lehekülge kerima). Andke teada, kuidas need ettepanekud teile sobivad ja kas läheme seda teed?

See on mõistlik.--Andrus Kallastu (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 21:04 (EET)

Määratlemata materjal, mis praegu puudub, kuid peaks olema kindlasti lisatud

LUMI KRISTIN: Drupalisse on hetkel sisse viidud TELL osad, kuid puudu on joonised, ASK harjutused ja DO-ülesanded. ASK harjutused on alles töös, kuid joonised ja DO-ülesanded (väikesed projektülesanded) on suuresti Wikis olemas. Millal plaanite need osad Drupalisse sisestada? Kas TEST (Quiz) harjutus tuleb iga peatüki kohta? Praegu olemas 2 ja 3 ptk juures.--84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:22 (EEST)

Aruandluse vormistamine

LUMI KRISTIN: Alternatiiv aruandelehe täitmisele:

1) märkida valdkonnasisesed ja -välised lõimumiskohad märksõna ja # märgiga. Samuti toimivad teised autorid oma kursuste juures.

2) märkida DO-ülesannete juurde, millist tüüpi ülesandega on tegu: rühmatöö, laboratoorne töö, uurimuslik töö, loovtöö, igapäevaeluline probleem vms.

3) märkida iga peatüki algusesse või lõppu, milliseid üldpädevusi see toetab ning millised on läbivad teemad. Kui kogu õppevara kohta esinevad samad pädevused ja teemad, siis võib need Wikilehe algusesse ühe lõiguna kirja panna. Tutvu üldpädevuste ja läbivate teemade (inimsõbralike!) kirjeldustega siit.--84.50.65.230 12. detsember 2017, kell 18:37 (EET)

Arutelulehe organiseerimine

LUMI KRISTIN: organiseerida wiki arutelu nii, et aktuaalne / uus info / kommetaarid eristuksid aegunud infost / lahendatud küsimustest (nt heledam koloriit + tekst kursiivi või mõni muu sobiv tähistusviis). --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:56 (EEST)

Mina ise kasutan artiklis tehtud viimaste muudatuste tuvastamiseks menüüd "Näita ajalugu" (https://et.wikibooks.org/w/index.php?title=Arutelu:Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM&action=history). Seal on näha tehtud muudatused ja on lihtne võrrelda varasemate versioonidega.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2017, kell 00:30 (EEST)

Samuti lisab ülevaatlikkust, kui konkreetseid asju arutada konkreetse teema juures. Tekitasin ka siia arutellu õppevahendi peatükkide struktuuri.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2017, kell 00:53 (EEST)

LUMI KRISTIN: Jah, see on selge. Struktuur toimib. Siiski palun välja mõelda visuaalne lahendus, mis tõstaks esile aktuaalsed kommentaarid ja jätaks tagaplaanile juba lahendatud küsimused. --84.50.130.236 5. september 2017, kell 23:39 (EEST)

Allikakriitika

www.ars-nova.com

Gerhard Lock (5.2.2018 22:54): Head kolleegid, vaatasin uuesti üle sellist veebisaiti nagu http://www.ars-nova.com/home6.html, kus vanasti sai tasuta muusikateooria (kontrapunkti) õpet... osa sellest on nüüd läinud tasuliseks, kuid osa on pandud õpikusse, mis on endiselt tasuta ja mis on multimediaalne (liikuvate heli- ja visuaalnäidetega) (iga muusikateooria valdkonna kohta): http://www.ars-nova.com/et/Start.html# Nii palju taustaks...

Andrus Kallastu (6.2.2018 00:52): Tere Gerhard, aitäh, olen seda lehte kunagi isegi uurinud ja välisest sarnasusest meie tööga kasutanud tegelikult eeskujuna, kuidas meie asi olema ei peaks:

1. kuna ühe asjaga on tahetud kõik ära öelda, on minu meelest seal palju ülearust risu - minu jaoks oli tegelikult põhiprobleem, kuidas kahandada hädavajalike elementaarteoreetiliste teadmiste hulk miinimumini, mitte aga kuhjata algaja jaoks kaheldava väärtusega detaile

2. stiililiselt jätab see vahend tolmunult akadeemilise mulje - meie materjal on seevastu stiilineutraalne, sa võid selle abil kirjutada sümfoonia või klubiloo

3. seal tihti ei ole antud selgeid definitsioone, palju on ebamäärasust stiilis "keegi ei tea, kuidas kirjutada suurepärast meloodiat." no ega ei teagi, aga sellise jahumisega pole ju õpilasel mitte midagi peale hakata - meil on seevastu selged definitsioonid, mis, möönan, võivad olla vahel viletsad. kuid parem vilets definitsioon, kui üldse definitsiooni puudumine

Küll võiksite sealt saada ideid teie Olgaga, sest kui teil vähegi aega on, võiks ju anda mõne teooria-asja puhul ka ajaloolise perspektiivi.

Gerhard Lock (6.2.2018 10:36): Aitäh, Andrus, põhjaliku tagasiside eest. See on hea, et teadsid seda ka varem juba. Ehk on selle vorm akadeemilisem, nii palju kui sain sirvida, on sisu ka pigem algajatele. Minul see esmamulje põhjal tolumunud muljet ei jätnud, (mis osas Sinul?), sest selles on interaktiivset visualiseerimist heliga (õppijale vahetu taipamine) ja ka illustratsioone... Kahtlemata muutub see aga hiljem pigem konkreetse stiili (funktsionaalharmoonia) teooriaõpikuks ja jääb (akadeemiliselt) nö raamatu kaante vahele (paar kokkuvõtvat punkti iga peatüki taga, aga mitte õpiku stiilis küsimusi ega ülesandeid)... aga selle taga on ka tarkvara, mis muudab seda mu meelest (ehkki uut versiooni ma pole näinud) väga hästi praktiliseks, vanas versioonis olid seal ka päris toredaid interaktiivseid ülesandeid... Otseloomulikult, Sinu ja Indreku lähenemine on muidugi universaalsem :) ja ei asu nö kaante vahele, kõik saab defineeritud (vajalikul-võimaikul määral) ja läheb kohe praktiliseks jne... Teooria ajaloolise perspektiivis, jah, saabki ideaalselt toimuda meie kursuste vahel lõimimist, kui me vähegi jõuame...

http://musc520-musical-styles-s14.wikia.com/wiki/MUSC520_Musical_Styles_S14_Wiki

Gerhard Lock (5.2.2018 10:03): Tere Andrus ja Indrek, avastasin Muusikaanalüüsi Wiki lehekülge (näidete ja teoste info leidmiseks) http://musc520-musical-styles-s14.wikia.com/wiki/MUSC520_Musical_Styles_S14_Wiki

Arutelu teemade kaupa

Kursuse lühikirjeldus

LUMI KRISTIN: Tegu ongi tõesti vaid lõigukesega, mida vaja läheb. Näide: "Käesolev digiõppematerjal katab gümnaasiumi riikliku õppekava kursuse „Kunst ja kunstiajalugu“ teemad ja märksõnad. Kursus käsitleb kunsti arengut esiajast 19. sajandi kolmanda veerandini, hõlmates nii üldise kunstiajaloo kui Eesti näiteid. Kursusel on ka sissejuhatavad teoreetilised peatükid ning kokkuvõttev peatükk, mis keskendub teemade ringlusele läbi kunstiajaloo ja muuseumide kujunemisele. Kursus koosneb 21 peatükist."

LUMI KRISTIN: Lisaksin ainult, et kursus koosneb 19 peatükist (sinna juurde, kus on kirjas nominaalõppeaeg)

Juhendmaterjal õpetajale ja iseõppijale

tärni (*) selgitus (syvendatud materjal) voiks olla alguses, et ei peaks kerima ja otsima lopust.

tehtud. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. august 2017, kell 20:46 (EEST)

Drupali kujundusreegleid (Üldised disainijuhised) arvestades on tärn selguse huvides asendatud plussiga. --Andrus Kallastu (arutelu) 23. august 2017, kell 11:16 (EEST)

LUMI KRISTIN: Soovituslik ülesehitus ja komponendid õpetaja juhendmaterjali koostamiseks:

1. Sissejuhatus

2. Digikogumiku metoodilised/ainedidaktilised lähtekohad 

3. Soovitused digikogumiku kasutamiseks ja kohandamiseks

4. Näidistunnikavad ja õpistsenaariumid

5. Lõiming

6. Diferentseerimine ja erivajadustega õppijad

7. Rakendamine kutsehariduses

--84.50.65.230 8. veebruar 2018, kell 02:16 (EET)

Mul on palve: kas võiksid seal praegu oleva teksti tõsta vastavate jaotuste alla (ma ei oska seda ise teha). Siis saab selgeks, kus on veel teksti puudu.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. veebruar 2018, kell 17:32 (EET)

Tegin mingi variandi ära.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. veebruar 2018, kell 19:54 (EET)

LK: Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. KOMMENTAAR: Mitte EI-vormi kaudu, millega tegu EI ole, vaid JA-vormi kaudu, millega tegu ON.--84.50.65.230 16. august 2018, kell 12:48 (EEST)

Keerasin lause teistpidi, nüüd ei mõju eitusena.--Andrus Kallastu (arutelu) 17. oktoober 2018, kell 13:00 (EEST)

LK: Kursuse käigus läbitavaid teooria mõisteid ei õpita nö tühikäigul, "teoreetiliselt", st justkui mõistete endi pärast. / K: Jällegi EI-kaudu. Ettepanek: Kursuse käigus läbitavad teooria mõisteid on piiratud arv (20 tk?) (valik?) ja need on praktilise töö ehituskivideks.--84.50.65.230 16. august 2018, kell 12:48 (EEST)

Viskasin probleemsed laused üldse välja.--Andrus Kallastu (arutelu) 17. oktoober 2018, kell 13:05 (EEST)

LK: Õppevahendi kasutamine kutsehariduses; Ja neljas? Ettepanekuid materjali kohandamiseks-kasutamiseks nendel tasemetel?--84.50.65.230 16. august 2018, kell 12:48 (EEST)

Tiina Selke 19:22 18. aug Kas nelja taseme põhjendust üldse vaja on? Piisab kui tuua välja need kolm ja lisada, et lihtsamad ülesanded on kasutatavad gümnaasiumi tasemel ja osaliselt ka kutsekeskhariduse loovainete tsüklis. Keerulisemad aga ka muusikalise keskhariduse ja kutseõppe tasemel.

LK: Diferentseerimine erivajadustega õppijale; Täpsustada. Kas see diferentseerimine on üldse võimalik-vajalik? Vb välja jätta? --84.50.65.230 16. august 2018, kell 12:48 (EEST)

Tiina Selke 19:20 18. aug. Siin võiks siiski välja tuua, et osa materjalist võib olla kasutatav ja jõukohane ka vaegnägijatele ja vaegkuuljatele vastavate tehniliste abivahendite olemasolul.

Täpsemad kommentaarid: https://docs.google.com/document/d/1HTZlqVgV5jvBYtTkP6qQrjmsnEmkqs_KZLcV2dY4n-E/edit#heading=h.unzxp1fc619f

LK: Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde saab korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised. Küsimus: Mille tõttu?--84.50.65.230 9. oktoober 2018, kell 23:29 (EEST)

Seetõttu, kuna jooniste eesmärk on anda kohe võimalikult suur pilt. Kui see jääb segaseks, siis selle võib loomulikult ka kuidagi ümber sõnastada. --Andrus Kallastu (arutelu) 17. oktoober 2018, kell 12:53 (EEST)

LK: Sissejuhatuses ja metoodilised-didaktilised seisukohad, üks lõik "Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid [...]" kordub. Silitasin sissejuhatuses, kustutasin m-d lätekohtade alt--84.50.65.230 9. oktoober 2018, kell 23:29 (EEST)

LK: Harjutused on mõeldud eelkõige õpilase iseseisvaks treeninguks muusikateoreetiliste mõistete praktilisel kinnistamisel ja õppevahendi koostajad ei soovita neile liiga palju väärtuslikku muusikatunni aega raisata. Kustutasin lause viimase poole. See ei ole vajalik. Teie soovituse annab kenasti edasi ka lause esimene pool.--84.50.65.230 9. oktoober 2018, kell 23:29 (EEST)

LK: Materjalide tüüpide all tuua välja ka TAO test ja kirjutada selgitav reake selle testi kohta (see on vajalik ka teiste kursuste juurde liita). --84.50.65.230 9. oktoober 2018, kell 23:29 (EEST)

Partituur

TELL

Peatüki varasem nimetus oli "Muusikaline objekt". --Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 11:13 (EET)

Eemaldatud materjal:

1. definitsioon. Muusikaline objekt on tunnetatud muusikaline entiteet. Muusikaline entiteet on muusikas mis tahes, mis on olemas, olgu siis reaalselt või ainult mõtteliselt või fiktiivselt, konkreetselt või abstraktselt, asjana, omadusena, seisundina, suhtena, asjaoluna, protsessina või sündmusena. Muusikalise objekti üks alaliike on heliobjekt. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1856
2. definitsioon +. Muusikaline parameeter on muusikalise objekti (näiteks substantsi, omaduse, sündmuse, seisundi, protsessi) suurus, mille väärtusi on võimalik hinnata ja mille väärtused määravad mingi kindla muusikalise objekti või klassi. Muusikaline parameeter ise on ka muusikaline objekt. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1524#overlay-context=node/1523
3. definitsioon +. Kontuur: -> Meloodia

definitsioonid vajaksid ka keeletoimetamist kuna palju sõnakordusi/lühendamist. "Visand on muusikas helilooja tegevuse tulemus, millel puudub lõpetatud heliteosestaatus." Arvan, et seda saaks lühemalt sõnastada (Tiina Selke)

Oleksime väga tänulikud konkreetsete paremate sõnastuste eest.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 22:25 (EEST)

Noodikiri

muusika noodikirjas ... - kas on olemas ka muu noodikiri

Kuna tegu on Vikipeedia definitsioonidega, siis võib ka siin korduda liiga tihti Vikipeedias mõiste valdkonna tähis (antud juhul siis "muusika"). Koristasin osad "muusikad" ära. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. august 2017, kell 20:49 (EEST)

Noodikiri on loomulikult ainult ainult muusika mõiste, kuid rööptermin 'notatsioon' vajab valdkondlikku lisaselgitust. --Andrus Kallastu (arutelu) 14. august 2017, kell 20:46 (EEST)

Karakter

Karakter on muusikas esituse väljenduslaad. - väljenduslaadil on ka teisi tähendusi muusikas (muusikaloo käsitlemisel kasutatakseG.Locki poolt teises tähenduses), võibolla leiaks mingi parema sõnastuse või ühtlustaks muusika ajaoo sõnastusega

Retoorika mõiste 'väljenduslaad' (ductus) kui iseloomulike omaduste kogum on küll laialt kasutusel, kuid kahtlen, kas see viitab kas muusikas mingile selgelt defineeritavale mõistele? --Andrus Kallastu (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 00:06 (EEST)

KERRI: Kas muusika karakteri defineerimisel on üldse vaja mainida esitust? Kas muusika karakter ei tulene juba teose struktuurist?

Karakteri (expression) antud kontseptsioon on pärit inglise vikipeediast ja kattub üldiselt ka näiteks Groove-s https://doi.org/10.1093/gmo/9781561592630.article.09138 seletatuga: "In its simplest sense, the term ‘expression’ is applied to those elements of a musical performance that depend on personal response and that vary between different interpretations. In this sense a piano teacher may enjoin a pupil to ‘put in the expression’, i.e. to play a piece with a certain articulation, tempo and phrasing." Ma saan selle jutu põhjal aru, et tegu on millegi sellisega, mis tingimata ei sisaldu struktuuris, st muusikaliste objektide paiknemises.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. veebruar 2018, kell 20:15 (EET)

Muusikaline parameeter

muusikaline parameeter on liiga keeruline selgitus.

Nõus, aga lihtsustamine on keeruline.--Andrus Kallastu (arutelu) 14. august 2017, kell 20:46 (EEST)

Pole mõistet, pole probleemi. Võtsin muusikalise parameetri mõiste siit üldse välja. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 02:32 (EET)

Muusikaline objekt

LUMI KRISTIN: Drupalist puudu muusikalise objekti definitsioon

Nüüd on olemas, vt http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1856 Kuna tegu on minu originaalse määratlusega, siis sellest ei ole Vikipeedias artiklit. Siit ka minu kõhklused mõiste Drupalisse sisestamisel.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2017, kell 00:59 (EEST)

Tiina Selke: Muusikaline objekt - sõnastus gümnaasiumiõpilase jaoks liiga keeruline, ei ole eakohane ega seotud gümnaasiumi õppematerjalide sõnastusega, pigem mõeldud muusikalise ettevalmistusega lugejale: näit. tunnetatud muusikaline entiteet - entiteedi mõiste on võõras, mida peaks selgitama

Kui keegi suudaks adekvaatselt määratleda muusikapedagoogikas laialt ekspluateeritud mõiste 'muusika väljendusvahend' (vt näiteks Vikipeedia artiklis w:Muusika väljendusvahendid on minu koostatud definitsioon, millega ma ei ole rahul), siis me jõuaks ilmselt tõele veidi lähemale. Mina saan nii aru, et jutt käib tegelikult muusikas olevast asjast: entiteet on asi, mis on olemas; objekt on asi, mis on tunnetatud ning väljendusvahend on asi, mis on rakendatud. --Andrus Kallastu (arutelu) 13. oktoober 2017, kell 23:57 (EEST)

TANJA: Muusikaline objekt: Minu jaoks on definitsion liiga keeruline. Kui ei teaks, siis ei saaks aru. Ma kardan, et ka see, kes iseseisvalt materjali omandab või kooliõpetaja, kes soovib seda õpetada ei pruugi ka aru saada. Tuleks kasuks, kui oleks toodud näiteid muusikalisest objektist ja entiteedist. Heliobjekt - link viitab Schaefferi sõnastatud definitsioonile, mis on pikk ja keerukas ning peab ütlema, üsna segane. Kiiresti ja tõhusalt see materjal haaratav ei ole. Oleks hea, kui seal oleks mõni teie poolt sõnastaud definitsioon. Minu teada on heliobjekti muidu määratletud kahel erineval viisil: 1. see on mingi objekt, mille abil tekitatakse heli, mis ei liigutu ühegi muusikalise instrumendi alla. 2. Schaefferi määratlus, mis välistab esimest. DO: tuvasta lähiümbruses heliobjekte. Mida siin silmas peetakse? Esimest või teist määratlust heliobjektist? Kui teist, siis mina saan lugedes aru, et ma peaksin tuvastama ümberringi "õhus hõljuvad" heliobjekte, mis on oma heliallikast lahutatud ja siis kasutama neid visandpartituuris. Siis ei saaks seda partituuri hiljem esitada, järelikult on mõeldud siiski definitsiooni heliobjektist kui pillist?

Võib-olla oleks mõttekas muusikalise objekti mõiste siis üldse välja jätta ja rääkida kitsalt helidest, mida on võimalik partituuris kujutada. Ega nii ma olengi alustanud näiteks teise klassi lastega.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 01:59 (EET)

Kuna selle asja seletamine on siinses kontekstis mõttetult mahukas, siis võtsin muusikalise objekti mõiste siit üldse välja.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 02:32 (EET)

SHOW

Kas noodikirja märkide loend tuleb Drupalisse lingi või joonisena?

Lingina Vikipeediasse.--Andrus Kallastu (arutelu) 22. september 2017, kell 00:25 (EEST)

LUMI KRISTIN: Mis on selle joonisega juhtunud? Peab pikalt alla kerima, et õpiobjekti lõpuni jõuda. http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1865 ja http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1889 --90.191.202.239 5. november 2017, kell 00:42 (EET)

visandpartituur joonis 001 - hea idee ja projekt samuti väga hea, ka ülesanded on head. Tasuks vaadata ka põhikooli muusikaõpikutest vastavaid näiteid. Need ei ole küll x ja y teljele toodud aga põhimõtteliselt erinevate heliallikate ülesmärkimiseks. [Tiina Selke]

Kas võiks paluda konkreetsemat viidet?--Andrus Kallastu (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 00:02 (EEST)

ASK

kontrollülesanne. Muusikaline objekt. Karakter. Milline väide peab paika? Viskasin selle praegu välja, sest muusikaline karakter on iseenesest küll arusaadav, kuid samas ei ole Vikipeedias kõige paremini defineeritud.--Andrus Kallastu (arutelu) 18. august 2017, kell 10:58 (EEST)

Puudu ask harjutuste stsenaariumid --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:25 (EEST)

DO

Visandpartituur: õpetan ka õpilastele analoogset partituuri koostama. Kui seda teha palun ilma pikema seletuseta, ei saada sellest aru. Tavaliselt pean rääkima eelnevalt sellest, kuidas heliobjekte on võimalik märkida. Näiteks kuidas märkida pika või lühikest terava atakiga heli, kuidas märkida aeglaselt sisseimbuvat heli jne jne. Taavaliselt on kasu ka sellest, kui näitan ette mõned graafiliste partituuride näited. [Tanja Kozlova-Johannes]

Ma arvan, et visandpartituurile võib läheneda väga mitmel tasandil ning nendest tasanditest lähtuvalt peaks olema ka selgitused. Tavagümnaasiumi puhul on eelkõige tegu asjaga, millega õpilased üldse kohe esimesest hetkest alates käima tõmmata ning selle käimatõmbamise eesmärk on tekitada õpilases ahhaa-efekt, näidata, et oma muusikalise mõtte kirjapanemine ja teisele inimesele kommunikeerimine on üldse võimalik. Kõrgemal tasemel (näiteks otsakooli seltskond) võib kirjapanemisele loomulikult läheneda juba palju detailsemalt. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 01:59 (EET)

TANJA: nüüd on palju selgem kõik. Äkki peaks lauset "Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad." äkki juba "väikse projekti ülesande" alla? Kuidas nad muidu helisid tähistavad? (Tatjana 4.2.2018)

Lisatud.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. veebruar 2018, kell 22:08 (EET)

Helivältus

TELL

Tiina Selke: helivältuse teema käsitlemisel on sõnastuses tunda "matemaatiku kätt" - selge lõiming matemaatikaga.

Kuidas on võimalik üldse käsitleda helivältuse teemat ilma matemaatikata?--Andrus Kallastu (arutelu) 14. oktoober 2017, kell 00:12 (EEST)

Õpilaste tagasiside

TELL osad - vabatekstiline hinnang ja kommentaarid: ootused, vead, probleemid, mida teisiti teeks:

• Osad laused, kus oli sõnade nt. "fermaat" vms juures võimalus sellele vajutada ja see pidi viima edasi (wikipedia?) artikli juurde, mis seletab mõistet rohkem lahti, ei viinud vajutamine soovitud lehele või seda ei eksisteerinud.
• Minu jaoks arusaadav - võib-olla ka sellepärast, et olen natukene-natukene varem kokkupuutunud. Küll aga arvan, et mõned asjad võivad jääda segaseks, sest oleks vaja suusõnaliselt seletada ja kuidagi "näidata".
• Pigem arusaadavad!
• Mõistete parema jälgitavuse huvides oleksid võinud kõik mõisted ühes dokumendis kirjas olla. Muidu olid iseenesest TELL osad selgelt ja arusaadavalt lahti seletatud. Väga hea oli, et helivältuse joonisel 001 sai leida üles kõik mõisted, see selgitas lahti kogu konteksti, mida tegelikult need mõisted tähendasid.
• Alguses tekitas segadust, ka helivältuse küsitluse täitmisel TELLi definitsioonis olevad ajaloolised seosed ja seigad, nüüd siin rütmi mõistetes tuli ka see osa välja, vaid ühe mõiste (tempo) puhul.
• loogiline ja arusaadav
• informatiivne j arusaadav
• Arusaadavalt sõnastatud ja igati mõistetav.
• arusaadav kirjeldus
• Pigem arusaadav, vigu polnud, ei teeks lihtsat asja nii keeruliseks
• Seal võiksid pildid/märgistused abiks olla, näiteks kui kirjeldatakse pidekaart, siis on kõrval illustreeriv pilt noolekesega vms.
• Natuke vähem videosid, sest need videod on väga aeglased.
• Tell osas oli kõik arusaadav
• Hästi seletatud aga oleks võinud olla ühise lingina, mitte kõik eraldi

Täiendavad kommentaarid peatüki komponentide kohta:

• Oli arusaadav, võib-olla natuke isegi liiga lihtne videomaterjal (oleks võinud olla hoogsamalt edasiliikuv video, kerisin vahepeal edasi).
• Kõik komponendid olid süvenedes selgesti arusaadavad ja loogilise ülesehitusega.
• TELL SHOW ja ASKi osad olid selgelt ja arusaadavalt esitatud.
• Üleüldiselt arvan, et mugavam oleks omandada materjali kontakttunnis kui virtuaalselt, sest kindlasti oleks arusaadavam kohapeal tehtavate näidetega ning võimaluse korral lisa selgituste andmisega.
• Ei saa täpselt aru, miks on teema nii keeruliselt esitatud, kuigi teema ise pole nii keeruline.
• Kuna pidekaar oli materjaliks, siis oleks võinud olla ka selle erinevus sidekaarest kohe kõrval, kuna tundub, et nende erinevusest on raske aru saada.
• Vähem linke, rohkem kasutajasõbralikkust, vähem videosid.

Tuplet

Võibolla definitsioonis aitaks, kui oleks välja kirjutatud skeem, kus näiteks veerand = 2 kaheksandikku = 3 kaheksandikku trioolina, siis on visuaalselt kohe näha. Praegu on lihtsalt triool "katusega" näites kirjas, mis minu jaoks ei suhtestu millegagi. Jällegi, kui see on materjal, millest õpetaja lähtub ja selgitab õpilasele sealt edasi, siis sellest piisab. Kui see on see, millest õpilane ise peaks lugedes aru saama, siis vaevalt ta seda suudab. Tupleti mudel "DO-s" - ma ei saa sellest joonisest aru. (Tatjana 4.2.2018)

TANJA: Tuplet - minu meelest liiga keeruline lähenemine. Ma saan aru, et lähenetakse justkui lähtudes taktimõõdust. Näiteks kui taktimõõt on 5/8 ja seal esineb duool, siis jaguneb see takt kaheks. Kas saan õigesti aru või mitte? Siis saab ju duool esineda ka näiteks 7/16 taktimõõdus, kui 7 võrdse noodi asemel on 2? Võibolla ma ei saa lähenemisnurgast siin üldse aru, aga siis pole ka vist lootust, et gümnasist saaks.

TANJA: Palju lihtsam oleks selgitada lähenedes vältustele nö löögi-põhiselt. Näiteks, kui 2/4 löögiks on veerand ning see jaguneb kaheks, tuleb 2 kaheksandikku, mille asemel vahel kasutatakse hoopis 3. Või näiteks, kui muidu jaotatakse reeglipäraselt ühte veerandit neljaks kuueteistkümnendikuks, siis võib seda jagada ka viieks, kuueks ja seitsmeks jne. Ning selgitades duooli läheneda 3/8 või 6/8 taktimõõdu vältustest. See on see, kuidas meile on seda selgitatud omal ajal.

TANJA: Lähtudes teie definitsioonist on võimalik loogiliselt lähenedes ja definitsiooni pähe õppides lahendada 9. kontrollülesannet. Mina aga vaatasin seda ülesannet enne, kui süvenesin definitsiooni ning ei osanud seda üldse lahendada.

KERRI: Tupleti asemel kasutati omal ajal mõistet "vältuste erijaotus", mis sellisena vastandus siis "vältuste tavajaotusele".

Kas terminitel "tavajaotus" ja "erijaotus" on erinev tähendus kui terminitel "kvadraatne jaotus" ja tuplet? Kuidas on "tavajaotust" ja "erijaotust" defineeritud? --Andrus Kallastu (arutelu) 28. veebruar 2018, kell 22:16 (EET)

TANJA: mina olen seda õppinud, kui "tingliku jaotust". St et kui tavajaotuses on vältustes uhe 1:2 (2 veerandit poolnoodis, 2 kaheksandikku veerandis jne, kusjuures mõistagi ka 3/8 taktimõõdus jaguneb veerand ikkagi kaheks kaheksandikuks), siis tinglikus jaotuses see nii ei ole. Minu arust nii on asjast tunduvalt lihtsam aru saada.

Kerri, Tanja, palun lisage Vikipeedia artiklitesse https://et.wikipedia.org/wiki/Heliv%C3%A4ltus#Kvadraatne_jaotus ning Tuplet viited selle kohta, millistes allikates neid termineid on kasutatud.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 10:37 (EET)

Fermaat

TANJA: Fermaat - võib nii muidugi olla nagu on, pole vale, aga mina olen õppinud, et fermaat pikendab nooti umbes poole võrra. Sellest tulenebki see, et tänapäeva muusikas nii palju erineva kujuga fermaate on (oli pikemaid vaja).

Fermaadil ei ole kindlat vältust. Erinevad noodikirja märgid võivad olla (ühe teose piires) fermaatide omavaheliste suhete (mõni pikem, mõni lühem) kirjeldamiseks, kuid see ei muuda asja olemust.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. veebruar 2018, kell 20:37 (EET)

Oma reaalsest helilooja kogemusest lähtudes julgen öelda, et enamus interpreete pikendavad fermaadi puhul heli just nimelt 1,5-2 korda pikemaks. Nii imelik, kui see ka pole. Ja kui sa ei kirjuta ekstra pikemat fermaadi märki igale poole, siis nad ei tee seda pikemalt. Kui lugesin seda definitsiooni kunagi õpikust, imestasin ise ka. Aga nõus, see täpsustus ei muuda asja olemust, eriti gümnasisti jaoks, kuigi teatud reeglipära siin on.

Aktsent

Aktsent reeglina ei seostu helivältusega, kas on vaja gümnaasiumil seda varianti tutvustada, kus aktsent pikendab nooti?

Aktsent on rõhk. Aktsent ise ei pikenda, noodi pikenemine tekitab rõhutatuse tunde. Selle võimaluse võib ka siit välja võtta.--Andrus Kallastu (arutelu) 28. veebruar 2018, kell 20:37 (EET)

TANJA: jätaksin tõesti välja, läheb liiga spetsiifiliseks. Las õppivad enne tegema vältustel ja štrihhidel vahet.

Las Indrek otsustab. Kuna tegu on siiski keskkooli, mitte põhikooliga, siis isegi kui kõik asjad pole ka kohe arusaadavad, meil üldiselt on olnud põhimõte, et esitame definitsiooni võimalikult õigel ja lõplikul kujul, st ei püüa seda lahjendada. Aga jätame selle teema praegu hauduma.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 13:19 (EET)

KERRI: Aktsendi tekitab ka meetrum, s.t et saab rääkida n-ö meetrilistest aktsentidest ehk löökidega kokku langevate nootide mõtteliselt suuremast rõhutamisest.

Kas siis ei oleks tegu tautoloogiaga, kuna meetrumi mõiste ise eeldab rõhuliste (aktsentide) ja rõhutute ajapiirkondade vaheldumist? Näiteks Grooves artiklis Accent ei ole seda varianti definitsioonis mainitud, vt https://doi.org/10.1093/gmo/9781561592630.article.00098: "The prominence given to a note or notes in performance by a perceptible alteration (usually increase) in volume (‘dynamic accent’); a lengthening of duration or a brief preceding silence of articulation (‘agogic accent’); an added ornament or pitch inflection of a melodic note (‘pitch accent’); or by any combination of these. The term is also used for any of the notational signs used to indicate that such prominence is required. On instruments capable of immediate dynamic nuance, including the voice and most strings, wind and percussion, an increase of volume is usually the chief element in this prominence, commonly at the start (with a more assertive effect), but alternatively just after the start (with a more insinuating effect, for which one specific term is Sforzando). On instruments not capable of much if any dynamic nuance, such as the harpsichord and the organ, prominence of this type can be given, and an effect of dynamic accentuation simulated, by agogic accents. In principle, any quality that distinguishes notes from their predecessors and successors can produce a ‘subjective’ or ‘perceptible’ accent." Küll ta ütleb esimeses lõigus "Accent derives ultimately from singing and dancing: metrical accent can be associated with dance and motivic accent with speech rhythms.", kuid kas selles pole mitte tegu lihtsalt meetrumi mõiste selgitamisega? --Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 13:19 (EET)

SHOW

kontrollülesanne. Antud on Beethoveni 5. sümfoonia partituuri esimene lehekülg, millel on tähistatud teatud helivältused. Lohista õige helivältuse nimetus õigesse kohta. Tõstsin selle välja, sest meil on olemas partituuripilt koos hotspot'idega. --Andrus Kallastu (arutelu) 16. august 2017, kell 23:25 (EEST)

vead Beethoveni 5.sümf partituuris hotspotis: Allegro con brio - karakteri tähis/ peaks olema ka tempo tähis poolnoot=108 tempo tähise selgitus: 108 poolnooti minutis??????

Lehel https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%A4idisjuhtum._Beethoveni_5._s%C3%BCmfoonia._Partituur._Lk._1: muudetud spotid 18: tempo ja karakteri tähis ja 19. tempo tähis arvulise väärtusena: 108 poolnooti minutis. Parandused sisse viidud ka lehel http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1048.

Arusaamatuks jäi, mis on valesti lauses "poolnoot=108 tempo tähise selgitus: 108 poolnooti minutis"?--Andrus Kallastu (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 21:15 (EEST)

Vaata ka arutelu lehel https://et.wikibooks.org/wiki/Arutelu:Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%A4idisjuhtum._Beethoveni_5._s%C3%BCmfoonia._Partituur._Lk._1 --Andrus Kallastu (arutelu) 2. november 2017, kell 23:57 (EET)

# joonis. HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Taktimõõt ( selgituste loend) Tõstsin selle praegu välja.--Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 10:47 (EET)

LUMI KRISTIN: tühi hotspot joonisel: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/74--90.191.202.239 4. november 2017, kell 23:13 (EET)

See oli vist mingi katsetus, mida enam ei eksisteeri.--Andrus Kallastu (arutelu) 3. veebruar 2018, kell 13:51 (EET)

KERRI: Kas kvadraatne jaotus, mida siin mainitakse, on eespool selgitatud? S.t, et minnakse kohe erijaotuse (tuplet) juurde, aga vältuste tavajaotust pole defineeritud.

Õpilaste tagasiside

SHOW osad - vabatekstiline hinnang ja kommentaarid: ootused, vead, probleemid, mida teisiti teeks:

• Osades videotes kadus heli ära, kui see oleks pidanud seal olema (nt,. erinevate rütmikombinatsioonide juures)
• Minu jaoks jäid natukene segaseks, mida ja kuidas pidi tegema.
• Saaks ma arvan lühemalt, kui live's keegi võtab kokkuvõtlikult info kokku.
• Ei teekski midagi teisiti, kõik oli jälgitav ja arusaadav.
• Peaaegu kõik videod olid ühest ja samast sarjast, mul oleks võib-olla põnevam olnud jälgida mõistete selgitusi erinevate inimeste esituses, et oleks vaheldusrikkam.
• helivältuse generaatori juures jäi esialgu selle eesmärk arusaamatuks.
• Arusaadavalt sõnastatud ja igati mõistetav.
• inimesele, kes ei ole muusikat õppinud võib tekitada arusaamatusi.
• muusikat mitteõppinud inimesele võib tekitada probleeme?
• Täitsa ok, mõned plussmärgised olid ees nii, et ei näinud märgistatud noodimärki/sümbolit.
• Oli huvitav
• Show osad oleksid loogilisemad olnud, kui me oleks neid tunnis ise teinud.
• Oli hästi

ASK

Õpilaste tagasiside

ASKid - vabateksti põhjendus ja muud kommentaarid:

• Oli väga lihtne, aga võib-olla esimest korda teemat õppivale inimesele võivad olla parajad.
• Selge ja arusaadav.
• Samuti leian ja usun, et leiaks veel küsimusi - lahendusi - kuidas neid omavahel ühildada.
• Kõik õiged mõisted olid väga lihtsasti ära tuntavad, polnud raske leida.
• Väga lühidalt oli tagasiküsitud loetud ja läbitud materjali, vaid mõistete näol, aga eks õpitu tagasiküsimine polegi kõige olulisem osa, oluliseim on see, et igaüks omandab enda jaoks midagi uut.
• 2. ASKi puhul (paus) tuli valida sama väidet kolm korda et vastus lõetaks lõplikult õigeks. kas see pidigi nii olema? ülejäänud väited olid küll valed, kuid sellegi poolest oli see segadusse ajav.
• Mõne küsimuse puhul oli vaja rohkem nuputamist ja tausta tundmist.
• Veidi raskemad.
• Lihtne ja arusaadav
• Arusaadavad olid.
• Harjutused võiskid olla ühe lingi all.
• Kõik oli okei
• Kôik oli hästi

ASKid - soorituse tulemused (kokkuvõtlikult): kui palju ja milliseid vigu esines sooritamise esimesel/teisel/kolmandal/... korral?:

• Kuna küsimus-vastus oli üks ühele äsja loetud tekstiga, siis ei tekkinud valesid vastuseid. Võib-olla oleks tahtnud rohkem just suulistes küsimustes (vastusevariantidega) rohkem mõltemistööd teha, harjutused, kus tuli ise nt. taktimõõtu määrata jne, olid piisavad.
• Läks kõik täppi.
• Läks keerulisemalt kui esimene teema...
• Esimese korraga sain kõik õiged vastused.
• Ei esinenudki vigu.
• ei olnud probleeme, kõik sai esimese korraga õigesti
• Vastavauses materjaliga- lihtsad j aesimesel korral õigesti vastatavad
• ei esinenud vigu
• Ei esinenud vigu, see veidi lihtsam teema
• See harjutus võiks olla algelisem, kus peab määrama taktimõõtu noote kokku lugedes, või siis rohkem aega anda sellele.
• Ei esinenud vigu väga
• Esines vigu küll
• Esines palju aga see oli minu enda

Täiendavad kommentaarid testimisküsitluse kohta:

• Väga lühike test oli, aga see eest oli kõik oluline küsitud.
• Kõik küsimused olid arusaadavad ja kergesti vastatavad. Küsimust võib tekitada vaid küsimuse TELL + SHOW - mõistete/terminite kasutamise loogilisus ehk definitsioonide arusaadavus
• üks vastusevariant, (Sisaldab liiga palju mõisteid/termineid, mille definitsioonide arusaadavus (osaliselt) on siiski piisav) jääb kaheti mõistetavaks, kas on halb, et need definitsioonid olid arusaadavad.
• üldiselt lihtne ja arusaadav
• Pigem võibolla isegi liiga lihtsad?

Kontrollülesanded

TANJA: Minu jaoks on 1. kontrollülesanne liiga keerulise sõnastusega, mul endal võtab teisest lausest arusaamine aega, gümnaasiumi jaoks ilmselt liig...

Noot on kriipiva kõlaga heli.- „kriiskab kõrgeid noote", sellise mõistena on sõna kasutuses küll eriti rahvamuusikas

Noot on heli tähistav noodikirja märk, st et noot ise ei ole heli. Näitena toodud ülekantud tähendusega lause „kriiskab kõrgeid noote" tähendab ju tegelikult, et „kriiskab kõrgeid helisid". --Andrus Kallastu (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 21:15 (EEST)

Grupeeto-grupetto ???

ÕS pakub hoopis 'grupeto'. Tegin parandused. --Andrus Kallastu (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 21:01 (EEST)

Akord

Punkt noodi järel tähendab, et nooti tuleb mängida stakaatos.- kursusel ei ole veel käsitletud štrihhe

Nüüd avastasin, et keegi, vist Tanja, on saatnud samad kommentaarid ja osa neist on juba parandatud.

Muusikaline eneseväljendus:laulmine, pillimäng, omalooming Helikõrguse test+

Võiks kaaluda sõnavara kasutamisel

LUMI KRISTIN: TEST (QUIZ): Milline väide peab paika? Siin avaneb õpilasele terve rodu erinevaid väiteid, millest tuleb õiged ära märkida. Kui kasvõi üks märgitud vastusevariantidest on vale, siis tuleb ülesanne otsast peale ja täiesti uuesti täita (ka need vastused, mis olid õiged). Minu meelest on see taaskord overkill, kuna väiteid on meeletult palju ja need on esitatud kõik koos. Kas on võimalik teha test nt kolmes osas, et esmalt õpilane vastab ühe hoomatava hulga/teema küsimuste/väidete kohta, liikudes edasi järgmise etapi/mõiste/teema juurde jne? Vt: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1127.--90.191.202.239 5. november 2017, kell 00:05 (EET)

Tõstsin välja:

1. kontrollülesanne. Helivältus. TEST. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 20:55 (EET)

LUMI KRISTIN: Viimane ASK-ülesanne: duool suure tähega? Teistes ülesannetes algavad väited suure algustähega.--84.50.65.230 3. veebruar 2018, kell 07:36 (EET)

Kus see probleem asub? Palun saada link. --Andrus Kallastu (arutelu) 3. veebruar 2018, kell 13:49 (EET)

LUMI KRISTIN: vt helivältuse viimane ASK: https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1420#overlay-context=node/1412--84.50.65.230 8. veebruar 2018, kell 02:08 (EET)

Selge, parandatud.--Andrus Kallastu (arutelu) 8. veebruar 2018, kell 18:03 (EET)

TUNNIVIDEOD

Videod peaksid olema lühemad ilma tunni algusosata (ca 3-5 min), või siis kasutajale juhend, et tegevus algab hiljem ca 16 min. Õpetajana tahan näha tegevust, mitte tunni organiseerimist. Saan aru, et osasid videoid veel korrigeeritakse heli osas.

Tegu ei ole lõigatud materjaliga. Ilmselt need Drupalisse üldse ei lähe.--Andrus Kallastu (arutelu) 11. oktoober 2017, kell 21:17 (EEST)

LUMI KRISTIN: Arvan, et saame tehtud tunnivideosid edukalt tunnistsenaariumide koostamisel kasutada (Le Planner). Sellest täpsemalt jaanuaris.--90.191.202.239 4. november 2017, kell 23:56 (EET)

Helikõrgus

TELL

Silpnimetus

Tiina Selke:

Silpnimetus on EESTIS muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. Mujal kasutatakse silpnimetusi ka relatiivses tähenduses!!

Definitsioonis ei ole vastuolu, kuna silpnimetused relatiivses tähenduses ei tähista mitte helikõrgusi, vaid laadi astmeid. Siin on seevastu justnimelt jutt helikõrgust tähistavest absoluutse solmisatsiooni silpidest.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 22:02 (EEST)

Noodijoonestik

esimene joonevahe, jne - muusikapedagoogikas kasutatakse esimene/ses vahe(s), teises vahes jne.

Näiteks lehel http://eller.tmk.ee/~kaie.magimets/noodikiri1/noodijoonestik.html on nii "joonevahe" kui ka "vahe" kasutusel paralleelselt. Mina eelistaks selguse huvides esmaterminina sõna "joonevahe".--Andrus Kallastu (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 22:10 (EEST)

Alusheli

KERRI: See, mida siin nimetatakse alusheliks, on olnud siiamaani tuntud kui diatooniline heli või täpsemalt diatoonilise helirea (klaveri valged klahvid) heli. Saan aru, miks n-ö uus mõiste on siin loodud (see on kahtlemata täpsem), aga samas peaks uute mõistete loomisega olema ettevaatlik.

TANJA: ma pole samuti varem näinud sellist terminit nagu "alushelid", kuid mulle iseenesest meeldib. Selle diatoonikaga on palju segadust olnud, sest see tähendab ühtepidi diatoonilist helilaadi, aga ka nö "valgeid klahve".

Mulle ka pigem helikõrguste tähtnimetuste kontektis meeldib alusheli mõiste. Diatoonika mõiste häda on antud juhul selles, et tänapäevaks on ta muutunud mitmetähenduslikuks ja vajab lisaselgitusi, mida tegelikult silmas peetakse. Lihtsalt ühe näitena: me võime 12-helilises oktavipõhises võrdtempereeritud häälestuses ehitada diatoonilise helirea üles kromaatilise helirea mistahes helilt. Järelikult tänapäeval me ei saa enam panna võrdusmärki diatoonika ja "klaveri valgete klahvide" vahele.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 14:14 (EET)

Numbernotatsioon

KERRI: Numbernotatsiooni mõiste võib tekitada segadust selles mõttes, et võib jääda mulje, nagu oleks numbriliselt väljendatav kogu tavanotatatsioon ehk et üks oleks justkui teisega täielikult asendatav nii, et sisus mingeid kadusid / erinevusi ei teki. Minu ettepanek oleks mõiste "numbernotatsioon" üldse ära kaotada ja rääkida lihtsalt numbrite kasutamisest notatsioonis, kus need siis võivad viidata erinevatele aspektidele.

TANJA:Numbernotatsiooni mõistega polnud ma ka varem tuttav, kuid kõik on minu jaoks arusaadav. Heliklasse ka sellisel viisil, nagu siin välja toodud pole varem kokku puutunud, kui jällegi, on kõik minu jaoks arusaadav. Ütlen eelkõige sellepärast, et võib olla peaks arvestama, et ka teised muusikaõpetajad ei pruugi nende mõistetega tuttavad olla ning vajavad siin mingit täiendavat selgitavat materjali (näiteks, kust need mõisted on pärit jms).

Mina terminis 'numbernotatsioon' vastuolu ei näe, sest tavanotatsioon on täielikult asendatav numbernotatsiooniga. Jah, selline totaalne asendamine ei ole eriti levinud (vähemalt Eestis).--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 14:23 (EET)

SHOW

LUMI KRISTIN: Kuidas on plaanis töölehti esitada? Kas need jäävadki G-Drive´i? --84.50.65.230 3. veebruar 2018, kell 07:39 (EET)

ASK

Kontrollülesanded

Võtsin välja

1. kontrollülesanne. Helikõrgus. TEST. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2039
2. kontrollülesanne. Helikõrgus. TEST +. Milline väide peab paika? http://htk.tlu.ee/oppevara/node/2041

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 20:58 (EET)

Tiina Selke: segadusseajavad on jaatavas ja eitavas vormis esitatud väioted kõrvuti: näit: Numbernotatsioon ei ole noodikiri. Noodivõti ei ole noodikirja märk

Antud ülesandetüübi puhul on alates teisest väitest tegu valeväidetega.--Andrus Kallastu (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 22:02 (EEST)

Harjutused

1. harjutus. Helikõrgus. Noodivõti. Antud on Beethoveni 5. sümfoonia partituuri esimene lehekülg, millel on tähistatud noodivõtmed (viiulivõti, bassivõti, aldivõti). Lohista õige noodivõtme nimetus õige võtme juurde.

Võtsin selle praegu välja, sest tundub liiga titekas.--Andrus Kallastu (arutelu) 4. september 2017, kell 01:40 (EEST)

Välja:

1. harjutus+. Helikõrgus. Tähtnimetus oktavis on noodijoonestikul... Antud on helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul. (Column + MusGen)

--Andrus Kallastu (arutelu) 6. veebruar 2018, kell 15:59 (EET)

Akord

TELL

Akord

TANJA: Mina olen õppinud, et akord on vähemalt kolmest helist koosnev kooskõla, mida on võimalik paigutada tertsidena. Kahest helist koosnev kooskõla ei ole akord, vaid intervall. Iga kooskõla ei ole akord (kooskõla, mis koosneb näiteks järjestikutest nootidest on klaster, mitte akord). Samas iga akord on kooskõla. Võimalik, et midagi on terminoloogiast vahepeal muutunud, millest ma teadlik ei ole.

Tiina Selke: Akord. Kas Kostabi-semeleki definitsioonid enam ei kõlba? Need olid kuidagi lihtsamad. Nõustun Tanjaga. Võibolla siis nimetaks seda alaptk-i KOOSKÕLA

Meie oleme lähtunud akordi mõiste üldisest tähendusest "kooskõla" ( ZUSAMMENSTIMMEN ODER -KLINGEN) või täpsemalt "mitme erinevat helikõrgust omava heli üheaegsus" (das SIMULTANE ZUSAMMENTREFFEN VON MEHREREN TÖNEN UNTERSCHIEDLICHER TONHÖHE). Jah, on olemas ka kitsamaid tähendusi: näiteks "akord on ainult konsoneerivate helide kooskõla", "akord on vähemalt kolmest helist koosnev kooskõla", "akord on ainult tertsidest koosnev kooskõla", vt näiteks https://www.sim.spk-berlin.de/static/hmt/HMT_SIM_Accord-accordo-Akkord.pdf Semlek-Kostabi esindab ühte kitsamat (Rameau) tähendust (vrd Im Zuge des kompositionsgeschichtlichen Umbruchs und primär der Auflösung der Dur-mollTonalität zu Beginn des 20. Jh. ergibt sich für die Bezeichnung ein GRUNDSÄTZLICHER WANDEL, indem sich ihre Geltung auf jeglichen Zusammenklang ausweitet; parallel dazu wird Akkord aber auch auf seine seit Rameau gültigen Konnotationen limitiert.) --Andrus Kallastu (arutelu) 23. september 2017, kell 11:52 (EEST)

Võibolla siis nimetaks seda alaptk-i KOOSKÕLA. Mina eelistaks siiski terminit "akord". "Kooskõla" on minu meelest tähenduselt ebamäärasem, kuna ka näiteks kogum meloodiaid või väli võib moodustada kooskõla ning kooskõla all võiks mõelda ka tämbrit. Akordi kui objekti määrav tingimus seevastu on ainult helide üheaegsus. --Andrus Kallastu (arutelu) 12. oktoober 2017, kell 21:52 (EEST)

KERRI: Ma oleks siin siiski Tanja ja Tiinaga nõus. Akord on mõistena ikka välja kasvanud spetsiifiliselt tonaalse muusika praktikast ja seal on see ikka midagi muud, kui mistahes helide samaaegne kõlamine. Muusikateoorias on akordi mõiste kõrval kasutatav mõnevõrra analoogilises tähenduses ka harmoonia (näiteks lauses "liikumine ühelt harmoonialt teisele") kus harmoonia ei pea tõesti viitama tingimata akordile (ka mitte faktuurilises mõttes), vaid mistahes hetkel valitsevale kooskõlale.

Mulle näib, et meie arutelu sõna 'akord' tähenduste üle on võimatu, kui me ei tee selgeks, millist ajalooperioodi keegi silmas peab: erinevatel ajastutel on see sõna tähendanud veidi erinevaid asju, vrd "Accord / accordo / Akkord"[1] [...]

I. Ausgehend von seiner primären gemeinsprachlichen Bedeutung ,Einklang, Harmonie‘ meinen accord bzw. alle davon abgeleiteten Begriffswörter im mus. Kontext ganz allgemein ein ZUSAMMENSTIMMEN ODER -KLINGEN.

(1) Spätestens nach 1160 wird mit entsprechenden Begriffen der HARMONISCHE EINKLANG VON GESANGSTIMME UND INSTRUMENT(EN) ODER VON MEHREREN MUSIKINSTRUMENTEN UNTEREINANDER bezeichnet.

(2) Hiermit hängt eng der seit der 1. Hälfte des 13. Jh. nachzuweisende Gebrauch im Sinne von STIMMEN ODER STIMMUNG MUSIKALISCHER INSTRUMENTE zusammen.

(3) [...]

II. Im eigentlichen musikterminologischen Sinn bedeutet accord das SIMULTANE ZUSAMMENTREFFEN VON MEHREREN TÖNEN UNTERSCHIEDLICHER TONHÖHE.

(1) So wird dieser Begriff seit etwa 1250 auf den ZUMEIST FÜR EINE KONSONANZ ANGESEHENEN ZWEIKLANG angewendet.

(2) Erst seit etwa Mitte des 17. Jh. ist unter accord speziell der ALS BESTIMMTE EINHEIT APOSTROPHIERTE MINDESTENS DREITÖNIGE ZUSAMMENKLANG zu verstehen.

Meie ettepanek on antud õppevahendis selguse huvides minna tagasi sõna 'akord' päris algse tähenduse juurde (st aastasse 1160), kus ei ole mingit muud kitsendavat tingimust peale kõlavate helide üheaegsuse.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 14:50 (EET)

Akordi pööre

KERRI: Akordi pöörde definitsioon on ehk pisut kohmakas. Kas seda bassiheli transponeerimist peabki seal üldse mainima? Äkki piisaks, kui öelda, et kolmkõla on see, kui bassis on akordi priim, sekstakord see, kus bassis kõlab akordi terts jne. Selleks on muidugi vaja esmalt ära mainida, et akordihelide tähistamisel kasutatakse intervallinimetusi, mis tulenevad vastava heli kaugusest akordi põhihelist (sellest helist, kust akordi põhikuju üles ehitatakse).

Olen nõus, et definitsioon on praegu pigem kirjeldus, kuidas tehniliselt akordi pööre saadakse. Siiski ma ei pea perspektiivikaks mõiste defineerimist läbi üksikjuhtumite, sest alati leidub mõni, mis loendist välja jääb.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 14:57 (EET)

Akordi seis

KERRI: Akordi seisu on traditsiooniliselt nimetatud akordi seadeks.

Kas termin 'akordi seade' ei viita pigem akordi helide paiknemise tihedusele registriruumis (lai seade, kitsas seade)?--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 14:29 (EET)

ASK

Kontrollülesanded

LUMI KRISTIN: Ma ei leia, et "milline väide peab paika" ülesanne on sellisel kujul kõige parem variant. Siia sobiks ka nt täida lünk. On esitatud lause "Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe [LÜNK] võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli" ja lünga saab täita, lohistades esitatud valikvastustest ühe vastuse lünga kohale. Selline mall on täiesti olemas. Pluss on see, et see teeb ülesande kompaktsemaks (ekraanil) ja ma ei pea ühte lauset seitse korda läbi lugema, et õige vastus valida. Vt: http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1415. --90.191.202.239 5. november 2017, kell 00:16 (EET)

LUMI KRISTIN: Vaadata üle ja kohandada lohisevad "milline väide peab paika" ülesanded õpilassõbralikuks! Tegin mõned näited: 1) märgi õige vastusevariant: https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3526, 2) täida lüngad: https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3525, 3) märgi õige sõna: https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3524. Võimalusi on muidugi palju rohkem!

Võtsin välja:

1. kontrollülesanne. Akord. TEST. Milline väide peab paika?
2. kontrollülesanne. Akord. TEST +. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 20:59 (EET)

Meloodia

TELL

KERRI: Kas kontuuri peab tingimata defineerima funktsioonina? Võib-olla peab, kui seda pole siin defineeritud lihtsalt nii, nagu meloodiakontuurist üldreeglina aru saadakse, vaid kitsamalt, s.t meloodia mingi spetsiifilise representatsioonina.

KERRI: Ühesõnaga, kui nii kontuur kui ka hüpermeloodia defineeritakse siin eelkõige tööriistadena, mida meloodia komponeerimisel ja analüüsimisel kasutatakse, siis võiks see ju ka nii jääda. Kuid need definitsioonid ei ole ilmselt kõige paremad, kui soovitakse nimetatud nähtusi defineerida ammendavalt (hüpermeloodia polegi muidugi muusikas ühetähenduslik mõiste, vaid võib erinevates kontekstides tähendada erinevaid asju).

ASK

1. kontrollülesanne. Meloodia. Milline väide peab paika?
2. kontrollülesanne. Meloodia. Motiiv *. Milline väide peab paika?

Tõstsin need välja, kuna siit alates võiks pigem olla rõhk projektülesannetel.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2017, kell 20:24 (EEST)

LUMI KRISTIN puudu ASK kontrollülesanded ja harjutuste stsenaariumid --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:28 (EEST)

Väli

TELL

Tiina Selke: Väli – võiks jääda küll aga lisamaterjalina (+)

Tatjana: muusikalise objekti mõiste on kasutusel, aga ei ole nüüd eelnevalt seletatud (võtsite välja?). Peab ütlema, et mõistet "väli" pole ma kunagi ise nö haridussüsteemis kohanud ega õppinud seda. Ise muidugi olen kasutanud seda terminit, kuid seda täpsemalt defineerimata. Tahan öelda, et see ei ole tavapärane mõiste muusika haridussüsteemis. Arvan, et vähesed on selle mõistega tegelenud ja seda õppinud/õpetanud. Seega minu meelest siin oleks hea natuke rohkem seletada. Samas selle mõiste õpetamine on siiski vajalik, kui me peame nüüdismuusikat nö "klassikalisega" võrdväärseks. Mõiste "välja" mõistmine tähendaks seda, et inimesed oskaks paremini kuulata nüüdismuusikat. Ilmselt just see ongi peamine takistus - meil pole vajalike käibelolevaid mõisteid, millega nüüdismuusikast mõelda või seda iseloomustada. Üldiselt mina saan kirja pandud jutust aru, aga ma kardan, et ilma nüüdismuusika kogemuseta inimene ei saaks. Järsku peaks seda pikemalt lahti kirjutama? Just selle pärast, et see pole tavapärane ja igapäevaselt käsitletav teema. Aitaks ka see, kui tooks mõne näide välja kohta. Kas näiteks klassikalise muusika puhul saab midagi väljaks nimetada? Mina ise ei oskaks vastata, kuigi arvan, et ilmselt mitte. Kui see on hilisema aja nähtus, siis äkki tuleks seda ka mainida? Või lihtsalt kirjutada veel lisaks midagi sellist, et välja puhul ei ole meeloodiat ja harmooniat võimalik eristada, nagu klassikalises muusikas vms. Midagi sarnast seal on juba kirjas (et välja puhul on määrav faktuur jne), aga see pole piisavalt arusaadav minu meelest inimesele, kes asjaga esmakordselt kokku puutub. Oleks hea ka mõnda teost näitena tuua. 'integratsioon-segragatsioon' - on lingina välja toodud, kuid "integratsioon" ei juhi kuhugi, "segregatsioon" juhib artiklile rahvastiku paiknemisest. Et seda muusikaga peas ühendada peab väga hea haridus juba olema. Mina ei ole varem kohanud neid termineid muusikas ja pole neid ise kasutanud, vajaksin ka ise pikemat ja selgemat juttu nendest. Või siis välja jätta, see on juba nii spetsiifiline, et minagi ei tea sellest midagi.

Tell-osi ei ole minu meelest mõtet liiga detailsete selgitustega üle koormata. Seepärast ongi seal lingid Vikipeediasse, kuna põhiline jutt on Vikipeedias vastavate artiklite all. Jah, osad lingid on ka Vikipeedias tühjad või on artiklid väga viletsas seisus. See, et kõiki mõisteid senine kooliprogramm ei tunne, on paratamatu. 'Väli' on rahvusvaheliselt üheselt defineeritud asi ja selle puhul on ainsaks probleemiks definitsioonile adekvaatse eestikeelse sõnastuse leidmine. 'Muusikaline objekt' seevastu on üheselt defineerimata, sest arusaamu on erinevaid, vt näiteks https://et.wikipedia.org/wiki/Muusikaline_objekt ning samas see, mida mina silmas pean, st 'iga tunnetatud entiteet, mis on muusikas olemas', ei ole praegu üheselt defineeritud. Järelikult seda ei saa olla ka Vikipeedias. Kuna ma ei taha, et see õppematerjal siin on liigselt minu doktoritöö mõju all, siis võtsin ka muusikalise objekti mõiste praegu üldse välja. --Andrus Kallastu (arutelu) 5. veebruar 2018, kell 21:59 (EET)

Kontrollitud aleatoorika mõistest ma ei saa täpselt aru: kuidas "muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik"? (muidu ma tean küll, mis on kontrollitud aleatoorika).

Palun paku välja parem definitsioon.--Andrus Kallastu (arutelu) 5. veebruar 2018, kell 21:59 (EET)

Kui ma aga ei teaks, siis ei saaks ma ka joonisest aru. Kas eeldatakse, et kooliõpetaja teab, mis see on ja on vastavate teostega tuttav? Selle materjali põhjal ei tuleks ka DO-ülesandega toime. Kui on aga pädev õpetaja juures, kes tunneb loomulikust intelligentsist, millega tegemist, siis pole probleemi.

Loomulikult on pädevate õpetajate olemasolu selle õppevahendi rakendamisel võtmeküsimuseks. Samas ma arvan, et kogu see töö saigi ju selleks ette võetud, et koolidesse läheks tööle pädevamad inimesed, kes õpetaks õpilstele asju, mida praegused õppevahendid ei paku.--Andrus Kallastu (arutelu) 5. veebruar 2018, kell 21:59 (EET)

KERRI: Kontrollitud aleatoorika kohta võib öelda, et tegemist on kompositsioonilise tehnikaga, mille puhul määratakse teadlikult ära ainult ja teatavad muusikaliste objektide omavahelised suhted, teised jäetakse aga määramata. Reeglina on tõesti nii, et määratud suhted peegeldavad muusikalist kulgu üldisemal, määratlemata suhted aga detailsemal tasandil.

ASK

1. 1. 1. kontrollülesanne. Väli. Milline väide peab paika?
      2. kontrollülesanne. Väli. Helimass. Milline väide peab paika?
      3. kontrollülesanne. Väli. Müra. Milline väide peab paika?
      4. kontrollülesanne. Väli. Ambitus. Milline väide peab paika?
      5. kontrollülesanne. Väli. Aleatoorika. Milline väide peab paika?

Nende definitsioonide tundmine pole enam kõige tähtsam asi.--Andrus Kallastu (arutelu) 19. august 2017, kell 20:26 (EEST)

LUMI KRISTIN puudu ASK kontrollülesanded ja harjutuste stsenaariumid --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:28 (EEST)

Rütm

TELL

Olen teinud algust praegu Renessanssi sissejuhatavas peatükis seoses Isorütmikaga: linkisin =IV definitsioonile ja Sinu Vikipeediaartiklile, mis on väga hea. Tegin aga isorütmika ühe baasprintsiibi kohta näite ise, sest reaalsetes teostes on seda keerulisem seletada (ilma erijuhtumiteta): https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3917 Seegi on stiililiselt neutraalsem (aga muidugi dooria laadis ja väldib klassikalist harmooniatausta)... Selle põhjal teen praegu ka ühe ASK ülesande (mingi visualiseeriva lahendusena...) ja mul on DO osas planeeritud lasta õpilastel kirjutada midagi sarnast kas nootidega või minu enda Kuue elemendi süsteemiga (neile, kes ei oska veel või ei taha muusikalist notatsiooni kasutada - eesmärk on tabada printsiipi ära...) (Gerhard Lock, 6.2.2018 10:36)

KERRI: Miks rütm ei võiks olla lihtsalt helivältuste järgnevus? Miks see peab olema selle muster?

KERRI: Miks meetrum on ... suhe? Miks see ei võiks olla lihtsalt rõhuliste ja rõhutute löökide korrastatud (ma ei ütle regulaarne, sest meetrum võib olla ka ebaregulaarne) järgnevus.

KERRI: Kas isorütmika puhul ei peaks siiski ütlema, et seal on kaks konstanti - nii color kui ka talea? Preagusest definitsioonist võib jääda mulje, et ainult rütmijärgnevus on eelnevalt määratletud.

SHOW

LUMI KRISTIN puudu joonis --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:28 (EEST)

1. joonis. SÜNKOOP. JOONIS 001 (selgituste loend)
2. joonis. OSTINATO. JOONIS 001 (selgituste loend)
3. joonis +. VÄRSIMÕÕT. JOONIS 001. Värsimõõt ja rütmifiguur (selgituste loend)
4. joonis +. MODAALRÜTMIKA. JOONIS 001 (selgituste loend)
5. joonis +. ISORÜTMIKA. JOONIS 001 (selgituste loend)

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 21:23 (EET)

Tõstan ka selle

1. joonis. RÜTM. JOONIS 001. Rütmide liigid (selgituste loend)

praegu välja, kuna vaja oleks selgemat teoreetilist lähtalust ja võib-olla see on ka üldharidusliku gümnaasiumi taset arevestades veidi üledoseeritud. Teise aasta (Seosed) asju (mida sisse võtta ja mida mitte) tuleks veel ilmselt uuesti hinnata vastavalt esimese aasta tegelikele tulemustele. --Andrus Kallastu (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 16:16 (EET)

ASK

Välja:

1. 1. 1. kontrollülesanne *. Rütm. Ostinato. Milline väide peab paika?
      2. kontrollülesanne *. Rütm. Värsimõõt. Milline väide peab paika?
      3. kontrollülesanne *. Rütm. Modaalrütmika. Milline väide peab paika?

Keda asi tõsisemalt huvitab, sellele pole seda tüüpi ülesannet vaja. --Andrus Kallastu (arutelu) 20. august 2017, kell 02:23 (EEST)

Võtsin välja:

1. kontrollülesanne. Rütm. TEST. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 21:01 (EET)

DO

Rütm. Väike projektülesanne 006. Taktimõõt 2/4 ei võimalda kasutada 1/2 nooti punktiga, või kuidas? 1/32 noodivältust gümnaasiumis ei õpita, võibolla jätaks selle välja. Tiina Selke 26.10.2017

See võib siis olla süvendav ülesanne. Lisasin plussi. --Andrus Kallastu (arutelu) 27. oktoober 2017, kell 22:27 (EEST)

Harmoonia

TELL

KERRI: Mind natuke häirib sõna "konkretiseering", mida on helilaadi definitsioonis kasutatud. Kas ei saaks lihtsalt öelda, et helilaadi kui süsteemi võib esitada helireana?

KERRI: Mõiste "kirikuhelirida" on mulle pisut võõras (tuleb sisse punkt 8 all). Üldiselt nimetatakse neid ikka kirikulaadideks (ka inglise keeles on need church modes ja mitte church scales), sest neis on ikka juba laadi tunnused, s.t teatav hierarhia helide (laadiastmete) vahel.

KERRI: Definitsioonid 9-11 - miks on räägitud siin oktavipõhisusest? N-ö oktaviekvivalentne on ju kogu see meie tavapärane võrdtempereeritud süsteem ja mitte ainult kromaatiline, pentatooniline vm helirida.

KERRI: 13. definitsioon - saan põhimõtteliselt aru, et praktiliselt võib rääkida häältejuhtimise puhul meloodiate ühendamisest, aga puhtteoreetiliselt on see vale. Häältejuhtimine leiab aset ka näiteks saatehäälte vahel, mis pole tingimata n-ö meloodilised hääled.Näiteks Bachi HTK I osa C-duur prelüüd (mis faktuuriliselt põhineb arpedžeeritud akordijärgnevustel) on häältejuhtimise mõttes viiehäälne kontrapunkt (korraga juhitakse viit häält, millest ükski pole rangelt võttes see, mida nimetada meloodiaks; n-ö päris meloodia lisas ju nimetatud teosele alles Gounod :)).

SHOW

LUMI KRISTIN puudu joonis --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:29 (EEST)

Tiina Selke harmoonia "video 002" inglise keel on liiga kiire õpetajale arusaamiseks

Võtsin välja:

1. kontrollülesanne. Harmoonia. TEST. Milline väide peab paika?
2. kontrollülesanne. Harmoonia. TEST +. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 21:03 (EET)

Võtsin välja (liiga solfežo)

1. joonis. ASTE. JOONIS 001. Diatoonilise helirea astmete tabel (selgituste loend)

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 22:31 (EET)

Välja:

1. joonis. LAAD - HELIRIDA - AKORD. JOONIS 001 (selgituste loend)

--Andrus Kallastu (arutelu) 31. jaanuar 2018, kell 20:48 (EET)

DO

Tiina Selke: Do ülesanded - need on vist projekti nime all. Projektiks on need liiga väiksed, arvan.

Faktuur

TELL

KERRI: Faktuur on muusikaline kude; muusika vertikaalne struktuur; muusikalise vertikaali korrastamine.

KERRI: Eriti just serialismi kontekstis räägitakse ka puäntilistlikust faktuurist (pointillistic texture), mille puhul helid on justkui autonoomsed üksused (eriti kogu 1950-ndate muusika - Nono jt; oli suuresti inspireeritud Webernist).

ASK

LUMI KRISTIN puudu ASK harjutuste stsenaariumid --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:29 (EEST)

Võtsin välja:

1. kontrollülesanne. Faktuur. TEST. Milline väide peab paika?
2. kontrollülesanne. Faktuur. TEST +. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 21:05 (EET)

Variatsioon

TELL

LUMI KRISTIN: Puudu TELL mõiste "parameetriline varieerimine" Drupalis?

KERRI: Ma saan aru kontekstist, miks näiteks mõisted augmentatsioon ja diminutsioon on sisse toodud variatsiooni teema all. Lihtsalt - tavapäraselt siin ära toodud mõisteid kasutatakse pigem üldisemalt muusikalise arenduse kontekstis: näiteks on augmentatsioon ja diminutsioon fuuga teema arendusvõtted ja mitte selle variatsioonid. Variatsioon klassikalises mõttes on ikkagi seotud esmajoones figureerimisega, kaunistamisega (viimane definitsioon). Ehk et algse muusikalise üksuse kaunistamine on variatsioon, selle strukturaalne muutmine aga enam mitte - see oleks siis juba mingit teist laadi muusikaline arendamine. Bobrovski räägibki erinevatest arendusvõtetest - variantsest, variatsioonilisest, töötluslikust jne, mis kõik viitavad eri laadi manipulatsioonidele, mida algse materjaliga tehakse. Kas on nii, et variatsiooni all mõeldaksegi siin lihtsalt mistahes algse materjali teisendamist? Kui nii, siis ma pole siiski kindel, kas traditsioonilise mõiste kasutamine, millel on oma kindel tähendusväli, on ikka õigustatud. Võib-olla rääkida siis ikka neutraalselt muusikalise materjali arendamisest.

ASK

Puudu ASK kontrollülesanded ja harjutuste stsenaariumid, puudu joonis --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:34 (EEST)

Kuna puuduvad head definitsioonid mõistetele Muusikaline objekt ja Muusikaline parameeter ja need on esimesest peatükist välja visatud (vt [2]), siis ma viskan praegu välja ka mõiste "Parameetriline varieerimine": ## definitsioon +. Parameetriline varieerimine on sama muusikaliste parameetrite hulga piires muusikaliste parameetrite väärtusi muutes olemasolevast muusikalisest objektist uue muusikalise objekti tuletamine (AK originaalmõiste). Kui tekivad paremad mõtted, võib selle alati tagasi panna. --Andrus Kallastu (arutelu) 26. jaanuar 2018, kell 11:02 (EET)

Võtsin välja:

1. kontrollülesanne. Variatsioon. TEST. Milline väide peab paika?
2. kontrollülesanne. Variatsioon. TEST +. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 21:06 (EET)

Kontrapunkt

LUMI KRISTIN puudu joonis, puudu ASK kontrollülesanded ja harjutuste stsenaariumid --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:30 (EEST)

TELL

KERRI: Imitatsiooni puhul räägime, et vaid osa mingi hääle elementidest on jäljendatud teises hääles. Kaanon on (kompositsioonitehnikana) ühes hääles toimuva täpne kordamine teises hääles (selles mõttes, et korratava hääle struktuur langeb kokku alghääle struktuuriga; imitatsiooni puhul see nii ei ole). Kaanon võib olla ka žanr (nagu fuuga).

TANJA: Täpselt sama märkus, mis Kerrile. Kaanonit võiks ümber sõnastada, nii et saaks aru, et see on täpne kordus teises hääles/žandr. Seda enam, et nad peavad DO-ülesandes ise kaanonit tegema.

ASK

1. 1. 1. kontrollülesanne *. Kontrapunkt. Kaanon. Milline väide peab paika?
      2. kontrollülesanne *. Kontrapunkt. Fuuga. Milline väide peab paika?
      3. kontrollülesanne *. Kontrapunkt. Cantus firmus. Milline väide peab paika?

Tõstaksin need välja, sest süveneja jaoks on nende selline pealiskaudne käsitlemine mõttetus.--Andrus Kallastu (arutelu) 20. august 2017, kell 15:10 (EEST)

Tämber

LUMI KRISTIN: puudu joonis, puudu ASK harjutuste stsenaariumid --84.50.130.236 3. september 2017, kell 22:35 (EEST)

TELL

TANJA: Mõistetega "Mähisjoon" ja "formant" puutusin kokku alles õppides Akadeemias ning seda elektronmuusika tunnis. See tähendab, et tavaline muusikaõpetaja ei pruugi neist teada. Minu kogemus näitab, et ka ülemheli ja osaheli mõistest ei ole kaugelt kõik tuttavad, seda õpetatakse mööda minnes ja ei tavamuusik ei puutu nendega igapäevaselt kokku. Seetõttu on kardan, et see peatükk võib ka õpetaja jaoks segaseks jääda. Siin võiks neid mõisteid pikemalt ja näitlikumalt selgitada.

SHOW

Välja:

1. joonis +. TÄMBER. JOONIS 002. Helisünteesi meetodid

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 22:35 (EET)

ASK

Välja:

1. kontrollülesanne. Helisüntees. Milline väide peab paika?
2. kontrollülesanne. Süntesaator. Milline väide peab paika?
3. kontrollülesanne +. Mähisjoon. Milline väide peab paika?
4. kontrollülesanne +. ADSR. Milline väide peab paika?
5. kontrollülesanne +. Formant. Milline väide peab paika?
6. kontrollülesanne +. Vibraato. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 15:53 (EET)

TANJA: Trükivead osahelide ülesandes: Osahelid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused osahelide võnkesagedused (kordub) suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. Osahelid on harmoonilise lihtheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise lihtheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. NB! va vigane kordus on 1. ja 2. lause identsed. Osahelid on harmoonilise liitheli ülemtoon koos põhihelidega. Harmoonilise liitheli põhilide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. Osahelid on harmoonilise lihtheli põhitoon koos alamhelidega. Harmoonilise lihtheli alamhelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. Osahelid on harmoonilise lihtheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise lihtheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu imaginaararvud.

Parandatud.--Andrus Kallastu (arutelu) 1. märts 2018, kell 09:42 (EET)

Orkestratsioon

TELL

KERRI: 5. definitsioon - ma pole kindel, kas klaviir ikka on partituuri erivorm. See on küll pigem transkriptsioon kui arranžeering, aga siiski tuuakse ka klaviiri luues reeglina sisse märkimisväärseid muudatusi, et klaviir oleks üldse mängitav. Ühest ja samast teosest on tehtud märkimisväärselt erinevaid klaviire, mistõttu võib väita, et partituuri ja klaviiri vahel pole üksühest suhet.

KERRI: 7. definitsioon. Beethoveni 5. sümfoonias mängivad tegelikult ka tromboonid (küll alles viimases osas) ja kuna ka need on väga tavalised, s.t orkestri standardkoosseisu kuuluvad pillid, siis tuleks need ehk samuti ära tuua. Seda enam, et järgmises definitsioonis minnakse ülispetsiifiliseks ja hakatakse nimetama pille, millest mõnda kasutatakse võrdlemisi harva ja spetsiifilistes kontekstides.

Aitäh tähelepanu juhtimast, tõepoolest! Siiski, kuna selles kontekstis illustreeritakse lihtsalt mingit abstraktset Beethoveni orkestrit, siis lisasin täpsustuse, et tegu on Beethoveni 5. sümfoonia I osaga. --Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2018, kell 01:44 (EEST)

TANJA: Tõesti, tromboonid võiksid olla välja toodud nii loendis kui ka ulatuste tabelis.

Las see asi antud kontekstis praegu jääda nii.--Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2018, kell 01:44 (EEST)

KERRI: 8. definitsioon. Bassklarnetipartii noteerimine sõltub sellest, kas see kirjutatakse viiuli- või bassivõtmes. Praegune selgitus käib vist viiulivõtmes noteeritud bassklarnetipartii kohta.

Tõsi, tegin täpsustuse: bassklarnet in B kõlab viiulivõtmes kirjutatust suur noon madalamal. Bassivõtit praegu ei maini. --Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2018, kell 01:52 (EEST)

SHOW

Pillide diapasoonid: https://usermanuals.finalemusic.com/Finale2014Win/Content/Finale/Instrument_Ranges.htm

Tiina Selke: Orkestratsioon. Pillide ulatused (kirjapilt)- ehk saaks ka eestikeelsete nimetustega. Segadusi tekitab tavaliselt recorder-plokkflööt. Võibolla võiks see joonis olla juba partituuri mõiste juures ja ülesanne ka – millises ulatuses pilli partii on kirjutatud kas algajale või edasijõudnule.

ASK

Välja ASK:

1. Orkestratsioon
2. Partituur
3. Partii
4. Visand
5. Partitsell
6. Klaviir
7. Muusikainstrument

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 15:57 (EET)

TANJA: Ehk piisaks transponeerivate pillide küsimuses gümnaasiumis piirduda "standartsemate" pillidega? Pikolot in Des ei õpetata isegi otsakoolis kellelegi, samuti pikolotrompetit jm trompeti eriliike.

Muusikavorm

TELL

KERRI: Muusika vorm on muusika ajaline struktuur, muusika ajaline liigendumine.

KERRI: Motiiv on muusika väikseim karakteerne üksus (see vist ongi see sama, mis muusika tähenduslik üksus). Ehk et näiteks submotiiv pole enam selles mõttes karakteerne.

KERRI: 4. definitsioon. Sõnastaksin nii: tonaalses muusikas on lause väikseim (lühim) kadentsiga lõppev vormiüksus. Lause ja motiivi vahele jäävad fraasid, mis on motiivist pikemad ja lausest lühemad vormiüksused, kuid mida motiivi või lausega võrreldavalt pole võimalik üheselt defineerida. NB! Ja kindlasti ei saa öelda, et lause lõpeb eelkõige poolkadentsiga! Võib vabalt lõppeda ka täiskadentsiga (nagu näiteks ka mainitud perioodi järellause). Ja veel - laused ei pea moodustama perioodi, nad teevad seda ainult klassikalise peateema puhul, mõnikord ka mõne teise temaatilise üksuse puhul.

KERRI: 5. definitsioon. Sellest definitsioonist tuleneb, nagu võiks periood koosneda sisuliselt lõpmatust arvust lausetest, mis pole muidugi tõsi. Isegi kui koolkondlikud erinevused kõrvale jätta, ei saa periood koosneda rohkem, kui kolmest lausest; liitperiood ehk ka neljast lausest. Mina näeksin perioodi siiski kahelauselise üksusena, mis põhinevad sarnasel temaatilisel struktuuril (sealt tuleks siis ka see lausete perioodiline kordumine, mis sellele vormitüübile nime annab).

KERRI: Variatsiooni definitsioon ei ole täpne. Muudetud kujul korratakse (vähemalt tonaalses muusikas) materjali praktiliselt igas vormis - see on üldprintsiip. Variatsiooni põhimõtteks on aga see, et kordamisel jääb midagi alati samaks ja midagi muutub. Klassikalistes variatsioonides on muutumatuks aspektiks variatsioonide aluseks oleva teema harmooniline ja vormiline struktuur ning kõik muu võib põhimõtteliselt muutuda.

SHOW

Välja:

1. joonis. MUUSIKAVORM. JOONIS 002. Variatsioonivormi skeem

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 22:38 (EET)

ASK

Võtsin välja:

1. kontrollülesanne +. Muusikavorm. Milline väide peab paika?
2. kontrollülesanne +. Muusikaline struktuur. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 28. jaanuar 2018, kell 01:12 (EET)

Välja:

1. kontrollülesanne +. Variatsioonivorm. Milline väide peab paika?

--Andrus Kallastu (arutelu) 29. jaanuar 2018, kell 12:02 (EET)

Muusikažanr

TELL

KERRI: Ma ei saa hetkel aru žanri definitsioonis sellest kohast, kus öeldakse, et mingi teose žanrilise kuuluvuse määramine võib sõltuda ka muusikalise kogemuse omadustest. Kuna žanr on eelkõige klassikalises muusikas tekkinud kategooria, siis väljaspool seda on žanriga tõesti problemaatiline. Klassikalises muusikas määrab selle ikka võrdlemisi üheselt teose (vormiline) struktuur ja esituskoosseis, enne ja pärast aga enam mitte.

Muusikastiil

ASK

LUMI KRISTIN: Väga heade ASK-ülesannete sari! PS! ASK ülesannete puhul peab süsteem võimaldama kontrollida õiget vastust. Seega tuleks neid ülesandeid täiustada kas lünkteksti, vastusevariantide vms, et õpilane saab ülesande käigus kontrollida ja teada, kas tema vastus on õige / vale.--84.50.65.230 21. jaanuar 2018, kell 03:10 (EET)

DO

LUMI KRISTIN: suunavad küsimused vormistada pigem DO-ülesande kui SHOW alla.--84.50.65.230 21. jaanuar 2018, kell 03:10 (EET)

Kuna tegu on stiilimudeli koostamise alusega, siis formaalselt on see paber SHOW, kuid rakendust leiab DO-na. --Andrus Kallastu (arutelu) 3. veebruar 2018, kell 16:02 (EET)

Muusikamatemaatika +

1. 1. definitsioon +. hulk
   2. definitsioon +. mudel
   3. definitsioon +. juhus
   4. definitsioon +. MIDI (akronüüm ingliskeelsest fraasist Musical Instrument Digital Interface; ka MIDI-liides) on 1980. aastate alguses loodud ja 1982. aastal määratletud andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel), mis võimaldab elektroonilistel instrumentidel, arvutitel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad valgustusseadmed teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja sünkroonida.

--Andrus Kallastu (arutelu) 30. jaanuar 2018, kell 10:29 (EET)

TANJA: Aleatoorika joonis, kus tuleb täringute abil vältusi, kõrgusi, harmooniaid luua ei saa täpselt aru, kuidas täringut visata ning mida tähendab kull 1, kull 2, kiri 3, kiri 4 jne. Võiks olla selgitus juures, kuidas täringuid visatakse, muidu ilma eelneva kogemuseta ei oskaks selle peale ise tulla.

Meediakajastused ja üldine tagasiside

• Annika Poldre. Uuenev muusikaõpetus juhatab heliloomise põhialuste juurde. Õpetajate Leht 18.1.2019