HTML/Lühendid
HTML-is on lühendite üles märkimiseks kaks elementi:
- abbr - lühend (abbreviation)
- acronym - akronüüm
Mõlema kasutamine on analoogne - lühendi selgitus antakse title atribuudi kaudu:
ETV
Lühendite ja akronüümide erinevused
muudaKuid mis vahe nendel on? Misasi üldse on akronüüm?
- Selgub, et akronüüm on lühend, mis on moodustatud mõne pikema nimetuse algtähtedest (näiteks laser - Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation) või sõnade osadest (näiteks radar - Radio Detection and Ranging). Nagu näidetestki näha, siis on akronüümide peamine omapära see, et lugemisel hääldatakse nad välja sõnana (öeldakse "laser", mitte "ell-aa-ess-ee-err"). Tihtipeale nimetatakse akronüümideks ka selliseid lühendeid nagu HTML ja DNA - rangelt võttes on tegu aga initsialismidega.
- Initsialism on lühend, mis on moodustatud esitähtedest ning seda hääldatakse, erinevalt akronüümist, tähthaaval. Tuntud initsialismid on näiteks USA (United States of America), RTF (Ritch Text Format) ja MIT (Massachusetts Institute of Technology).
- Lühend on aga lühendatud vorm sõnast või sõnadest. Kõik initsialismid ja akronüümid on samuti lühendid (ent mitte vastupidi). Mõned lühendid on sellised, mida me kasutame ka kõnes - näiteks info (informatsioon). Teised on jällegi sellised, mida me kirjutame pea alati lühendina, aga välja hääldame pikalt - näiteks Hr (härra), Pr (proua), Prl (preili), e. (ehk), cm (sentimeeter), kg (kilogramm), jne (ja nii edasi). Kolmandaks on veel lühendeid, mis on moodustatud ühe keele sõnadest, välja öeldakse aga teises keeles - etc tuleneb ladinakeelsest fraasist "et cetera", kuid lauset lugedes öeldakse selle asemel hoopis "ja nii edasi".
Kui ülalolev jutt veel piisavalt segane ei tundunud, siis tuleb juurde lisada, et on lühendeid, mida osad inimesed hääldavad sõnana, teised aga tähthaaval - näiteks ametlikus kõnepruugis öeldakse USA kenasti tähthaaval "uu-ess-aa", mitteametlikult on see paljude suus aga lihtsalt "usa". Siis on veel lühendeid, mida osaliselt hääldatakse tähthaaval, osaliselt aga sõnana (CD-ROM hääldatakse kas "tsii-dii-romm" või eestipärasemalt "tsee-dee-romm").
Kokkuvõttes võib aga öelda, et lihtsaim ja mõistlikuim variant on kasutada kõigi lühendite ülesmärkimiseks abbr elementi - loobudes täiesti üritusest akronüüme eraldi tähistada.
Brauseritugi
muudaKuid sellega ei lõpe veel meie hädad, sest juhtumisi toetab maailma levinuim brauser IE6 (Microsoft Internet Explorer 6) vaid acronym elementi - ignoreerides abbr-i täielikult. Kõige lihtsam lahendus oleks kasutada kõigi lühendite märgistamiseks hoopis elementi acronym - sest sellest saavad aru ka kõik need brauserid, kes abbr elementi tunnevad, ning kasutaja jaoks pole tegelikult mingit vahet, kui harilik lühend on tähistatud hoopis akronüümina.
Ent lisaks visuaalsetele brauseritele, mis saavad abbr või acronym title-atribuudi sisu kuvada väljahüppava abitekstina, või audio-brauseritele, mis võivad selle lihtsalt välja öelda, on veel terve rida tekstipõhiseid brausereid, millest ükski ei oma vahendeid title-atribuutide sisu vaatamiseks.
Lisaks sellele pole lühendite seletused kättesaadavad ka juhul, kui veebileht on välja prinditud, sest me ei saa ju puust paberi kohal enam hiirekursorit vibutada.
Üheks lahenduseks oleks lisada lühendite nimekiri dokumendi lõppu, ning viidata sellele hariliku dokumendisisese lingiga. Sealjuures saame lingile lisada ka title-atriuudi, mida ka IE rõõmsalt tunnistab, et sõna aga ikkagi lühendina üles märkida, siis võib lingi mähkida veel lisaks ka abbr sisse:
<p><abbr title="Eesti Televisioon"><a title="Eesti Televisioon" href="#abbr-etv">ETV</a></abbr> kõrgem organ on 9-liikmeline Ringhäälingunõukogu, mille nimetab Riigikogu.</p> <h2>Kasutatud lühendite seletused</h2> <dl> <dt id="abbr-etv">ETV</dt> <dd>Eesti televisioon</dd> <dt id="abbr-skp">SKP</dt> <dd>Sisetoodangu koguprodukt</dd> </dl>
Millal kasutada?
muudaEsiteks tekib meil küsimus: milliseid lühendeid on üldse mõtet üles märkida?
Paljud tuntud lühendid nagu radar, laser ja info on muutunud niivõrd harilikeks, et meile tihtipeale ei tule pähegi, et tegu on lühenditega. Sellisel juhul pole selgituse järele tõesti vajadust.
Siis on hulk lühendeid, mis on meie kirjapildis niivõrd levinud, et igaüks, kes vähegi keelt tunneb, peab kindlasti tundma ka neid lühendeid (näiteks nr, tk, kg, cm, jms, jne). Kui oled kindel, et tegu on tõesti üldtuntud lühendiga, siis pole ülesmärkimine tarvilik.
Kuid kõik sellised lühendid, mille puhul ei saa eeldada, et kõik seda keelt rääkivad isikud seda mõistaksid, tuleks võimaluse korral seletusega varustada. Näiteks kui veebileht analüüsib süviti HTML-i elemente abbr ja acronym, siis on kerge eeldada, et seda lehekülge vaevalt et hakkab lugema keegi, kes lühendi HTML tähendust ei mõista - kuid veebis ei saa me kunagi kindlad olla, kes meie lehekülge loeb ja millised on tema eelteadmised, sest võib ju olla, et külastaja on meie lehele sattunud hoopis seetõttu, et tunneb filoloogina huvi akronüümide vastu, ent HTML-ist pole tal aimugi.
Siit jõuame aga teise küsimuseni: mitu korda tuleks ühte lühendit üles märkida?
On ju selge, et kui "HTML" esineb igas kolmandas lauses 60 lehekülje pikkuses tekstis, siis on iga esinemise seletusega varustamine kaunis suur vaev. Üldiselt soovitatakse alati üles märkida lühend siis, kui ta esmakordselt meie tekstis esineb, samamoodi nagu me trükimeedias kasutaks sulgusid:
ETV (Eesti Televisioon) on üks vaadatumaid telekanaleid Eestis.
Kuid jällegi ei saa me kindlad olla, et meie veebilehte loetakse kenasti algusest lõpuni. Tegelikult on märksa tõenäolisem, et külastajad hüppavad lehel kiiresti selle koha juurde, mis neid huvitab, mistõttu võib kergesti vahele jääda see osa, kus lühendit seletati. Ega siin mingeid raudseid reegleid polegi - tuleb juhenduda lihtsalt oma sisetundest. Näiteks võib iga suurema sektsiooni alguses kõik lühendid uuesti ära kirjeldada. Igal juhul tasub alati teha viga selles suunas, et lühendeid saab üles märgitud liiga palju, kui et liiga vähe.