Geograafia:Kordamine eksamiks/Litosfäär

Maa siseehitus

1. Sisetuum on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele.
2. Välistuum koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja.
3. Alumine vahevöö on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele.
4. Astenosfäär on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond.
5. Ülemine vahevöö ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele.
6. Maakoor on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb mandriliseks ja ookeaniliseks maakooreks.
   • Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat.
   • Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt.

• Litosfäär = ülemine vahevöö + maakoor.

Ülemine vahevöö on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb väga tugevatest kivimitest.

Maakoor koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi.

Laamade liikumine

• Laam on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril.
• Kurrutus tekib laamade põrkumisel, tekivad kurdmäestikud (nt Himaalaja, Alpid).
• Murrang tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad pangasmäestikud (nt Draakonimäestik).
• Kurdpangasmäestik tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid).

Vulkaanid

• Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades.
• Vulkaan on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale.

• Kihtvulkaan
  • koonusekujuline
  • tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast
  • ränist ja gaasidest rikastunud
  • laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti
  • magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid
  • plahvatuslikud pursked, õhku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilgad
  • esinevad mandritel, laamade vahevöösse vajumise piirkondades
  • nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro, Etna, Vesuuv

• Kilpvulkaan
  • on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud.
  • räni ja gaaside vaene
  • tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
  • Kõik ookeanilised vulkaanid
• Aktiivsed vulkaanid on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens
• Kustunud vulkaanid on inimajaloo vältel mitte pursanud.
• Suikuvad vulkaanid on ajutise purskerahu seisundis olevad.

• Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele

• • Laavavoolud
  • Vulkaaniline gaas
  • Vulkaaniline tuhk
  • Lõõmpilved - ohtlik nähtus - pilv, mis on tekkinud gaasidest ja hõõguva vulkaanilise tuha segust.
  • Vulkaanilised mudavoolud - Lahaarid, mis tekivad sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga vulkaani tipus.
  • Maavärinad
  • Geisrid
  • Tsunami
  • Kliimamuutus

Maavärinad

• Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades.
• Maavärina kolle (fookus) on koht kus algab kivimite rebestumine.
• Maavärina kese (epitsenter) on maavärina keskmes, kolde kohal maapinnal olev paik.
• Maavärinate esinemispiirkonnad:
  • Esineb peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
• Richteri skaala on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks.
• Mercalli skaala on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, mille lõi 1883. aastal itaalia geoloog Giuseppe Mercalli.

Kivimid

• Mineraal on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on kindel kristallstruktuur. Mineraalid tekivad looduses nii gaaside kui vedelike kristalliseerumisel (nt grafiit, teemant).
• Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum.
• Maak on majanduslikku huvi pakkuv metalle või nende ühendeid sisaldav kivim või mineraal.
• Tardkivimid on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal.
• Settekivimid on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel.
• Moondekivimid on tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel.
• Maavarade kaevandamisega seotud probleemid
  • Keskkonnaprobleemid:
    • Muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne.

• • Sotsiaalsed probleemid:
    • Ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)

Maalihked

• Nõlvaprotsessid nimetatakse kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul.
• Kiired nõlvaprotsessid:
  • Varisemine on kivimite langemine, hüplemine või veeremine vabalt nõlva jalami suunda.
  • Libisemine on tervete settekehade või kivimiplokkide liikumine mööda kindlat lihkepinda.
• Aeglased nõlvaprotsessid:
  • Voolamine on vedeliku liikumine, kui vedelikku ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond.
  • Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust.
• Inimtegevus, mille tõttu võib tekkida mäenõlval maalihe:
  • Puude mahavõtmine nõlval.
  • Ehitise rajamine nõlval.
  • Autotee ehitamine nõlvale.
  • kaldaäärse jõesängi süvendamine.