Geograafia:Kordamine eksamiks/Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud
Maa kui süsteem / Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud
34. Oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest;
Atmosfäär - maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilisekoostise järgi jaotatakse alasfäärideks.
Hüdrosfäär - hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede,jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär.
Litosfäär - maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse.
Pedosfäär - mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimedsünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abilmullakihtides.
Biosfäär - Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus- orgaanilise ainetootmise võime.
32. Oskab tuua näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta.
Näited inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta:
33. oskab tuua näiteid ja analüüsida looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil.
35. oskab tuua näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta;
36. oskab selgitada skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet;
37. oskab tuua näiteid ja analüüsida looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil.
38. oskab põhjendada ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust.