Geograafia:Kordamine eksamiks/Hüdrosfäär
- Veerežiim
Veerežiim ehk hüdroloogiline režiim on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veerežiim oleneb kliimast ja selle elementide (õhutemperatuuri, sademete jt) aastaajalisest muutumisest. Veerežiimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul.
Maailmameri
muuda- Maailmameri
- Maailmamere regionaalsed erinevused (veetemperatuur, soolsus), nende põhjused
Maailmamere veetemperatuur
Maailmamere soolsus
Põhjused
- Hoovused
Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest.
- Rannaprotsessid
- Rannavall
- Järskrannik
- Laugrannik
- Inimtegevuse mõju rannikutele
- Maailmamamere reostumise põhjused
- Maailmamamere reostumise mõju vee-elustikule, keskkonnale, inimesele, majandustegevusele
Siseveed
muuda- Liustikud
- Põhjavesi
- Infiltratsioon ja seda mõjutavad tegurid
- Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ja tagajärjed
- Jõed
- Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste põhjused, tagajärjed ja majanduslik mõju
- Valgla
Valgla ehk äravooluala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab.
Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal lisajõel on oma valgla, mis kuulub emajõe valgla koosseisu.
Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe riigi vahel, kui piir kulgeb piki mäestikke.
Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha.
Maakera maismaast 32% kuulub Atlandi ookeani valglasse, 15% Põhja-Jäämere valglasse, 13% Vaikse ookeani ja 13% India ookeani valglasse. Antarktikat, mis moodustab maismaast 8%, ei ole sinna hulka arvatud.
- Järved
Järved on
- Sood