Arutelu:Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika

Üldine arutelu

Tiina Selke kommentaarid 13.3.2018

ask ülesanded on liiga tell- tekstis kinni - see on üldine probleem

Käbi Laretei do ülesanded head aga ülesannete järjekord võiks olla teistsugune. Alustaks sellest, mis tundus võõras. Mille poolest oli tunda, et ta on elanud mujal, nn vabas maailmas.

ask1 väga hea, ülesande sõnastus vajaks parandamist: 1948: suur kunstiloomingu puhastuslaine (kohalik reageering üleliidulisele kampaaniale) - vaata Evi Arujärve sõnastust, see oleks vist parem

ask3: midagi ei klapi, ei saa panna õigeid vastuseid 1 ja 2. punkti alla- palun kontrolli

ask2 on keerulisevõitu

ask4 - hea, aga segadus 12 ja 13 laulupeo numbritega, loeb mõlemad õigeks

ask5: nõukoguliku elu???? võibolla oleks parem rahvaste sõprus, see oli ikka üldine reegel

nõukogulikku elu on õige kuid arvestab õigeks kirjaveaga varianti nõukoguliku elu puhast programmivaba piisaks programmivaba

milliste vahenditega - jääb selgusetuks kas muusikaliste vahenditega (meloodia jne) sõnastus peaks olema täpsem

sisult sotsialistlik JA vormilt rahvuslik - kui ja puudub, loeb vastuse valeks järgmises-eelviimases küsimuses JA on ära jäetud - palun ühtlusta

Mida kujutab siin ülesandes toodud pilt? - see on vale vastus (Estonia teatri laemaali), pilt kujutab Tallinna vabastamist, küsimus peaks olema kus asub see maal

Emigreerumise all võiks-peaks käsitlema ka Helen Toibias-Duisbergi Võibolla peaks enam välja tooma Tubina kõrval Juhan Aaviku Eesti muusikaajaloo ilmumise tähtsus, O.Rootsi ja mõnda veel. Praegu jäävad kõik üheväärselt kõlama

Peatükid

Muusika kuulamine ja muusikalugu

1) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], nt modernism, avantgardism, sonorism, postmodernism, uusmodernism, spektraalmuusika, sünteesiajastu, massikultuur vs kõrgkultuur, muusikaelu ja muusikatööstus

Saale: jaotaksin ptk-i 2 kaheks; ning struktureeriks pisut ümber ka alapeatükke. Pakuksin välja järgmise lahenduse:

3. 20. ja 21. sajandi muusika

  3.1 Muusikasuunad 20. sajandi I poolel 
     3.1.1 Hilisromantism (Bruckner, Mahler, Strauss, varajane Schönberg)
     3.1.2 Impressionism (Debussy, Ravel)
     3.1.3 Ekspressionism (uus viini kk)
     3.1.4 Neoklassitsism (Stravinski, Hindemith, Orff, Poulenc,…)

 3.2 Muusikasuunad  20. sajandi II poolel
    3.2.1 Avangardism (e modernism 20. saj II poolel) [Stockhausen, Boulez, Nono, Ligeti, Lutoslawski, Penderecki, Murail, Cage, Crumb(?)]
    3.2.2 Postmodernism [Reich, Glass, Adams, Andriessen, Pärt...]

Probleeme tekib muidugi ka sellise jaotuse puhul:

a) neoklassitsismi ptk oleks võrdlemisi koormav, kui tahta ikkagi kõiki pakutud heliloojaid käsitleda: et nii Prokofjev, Britten, kui ka Šostakovitš tuleks sel juhul vist sinna panna.

b) mida teha teiste ingl heliloojatega (Vaughan Williams, Holst)? ...kuna need peatükid on vist veel niikuinii tegemata, äkki saaks neist loobuda? Sest ega RÕK otseselt ei ütle, et need kohustuslikus korras peaksid olemas olema...

LUMI KRISTIN: ASK 1: https://vara.e-koolikott.ee/node/6833, palun lüüa lahku kolmeks väiksemaks täida lüngad ülesandeks, sest: 1) nutiseadmest ei saa nii pikka lohistamiseks mõeldud ülesannet täita, 2) ei vasta praegusele raskusastmele, 3) õpetajad eelistavad tunnis kasutada pigem lühikesi ja palju, kui ühte pikka ülesannet

Impressionism, ekspressionism, neoklassitsism

2) Hilisromantism. Bruckner, Mahler, Strauss, varajane Schönberg

TELL

Heliloojate elulood

Andrus Kallastu 16. mai 2018 01:38: küsimus heliloojate elulugude kohta: millised on tegelikult gümnaasiumi õppekava nõudmised seoses heliloojate elulugudega? Gerhard ja Olga on teinud tohutu ja muidu tänuväärse töö, aga kas näiteks Bruckneri, Mahleri ja Straussi eluloos olevaid asju on ikka sellisel kujul vaja õpilasel teada? Küsin, kuna nende elulugude põhjal on koostatud ka ülesanded

• Hilisromantism (ask2)** Paiguta hiirega Bruckneri eluetapid õigesse järjekorda. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4840>
• Hilisromantism (ask3)** Paiguta hiirega Mahleri eluetapid õigesse järjekorda. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4847>
• Hilisromantism (ask4)** Paiguta hiirega R. Straussi eluetapid õigesse järjekorda. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4850>

Minu meelest sellist asja ei ole vaja.

Lumi Kristin Vihterpal 16. mai 2018 2:05: Küsimus Olgale ja Hannale, kes reaalselt õpetavad gümnaasiumis. Millised on gümnaasiumi õppekava nõudmised seoses heliloojate elulugudega?

Hanna Renter K, 16. mai 2018 16:57: Mina olen alati õpilastele heliloojate eludest tundides rääkinud, selleks, et nad paremini mõistaksid vastavate heliloojate loomingut. Samas pole ma neid elulugusid testides käsitlenud, sest loomingut on isegi suures mahus. Aga see on muidugi ainult minu arvamus ja vastav tegutsemisviis.

Olga Getman 16. mai 2018 19:11:Tõepoolest ei ole nõutud kõikide heliloojate eluloo teadmine nii põhjalikult. Isiklikult olen tutvustnud õpilastele kindlasti Mahlerit ja Straussi. Arvan, et heliloojaid tuleb seostada antud perioodi loominguga ja kompositsioonitehnikaga. Üldiselt antakse heliloojatest pigem ülevaade nö tutvustatakse neid, eluloo pähe "tuupimine" ei tundu olevat mõistlik. Vaatame ülesanded üle.

Gerhard Lock 16. mai 2018 20:36: Ma ei nõua mingit pähe tuupimist elulugude osas. Need ülesanded on palju nutikamad... Hilisromantismi antud biograafiate-põhilise ülesande tüübi puhul kasutasin H5P niigi piiratud võimalusi enda meelest huvitaval moel ära. See baseerub kusjuures ka SHOW2 objektil: https://vara.e-koolikott.ee/node/4864 Kusjuures arvan, et noortel olekski oluline aru saada, et Bruckner sündis palju varem, kuid tema tippaeg oli hiljem. Ja R. Strauss elas 20. sajandi keskpaigani hoopis. Bruckneri ja Straussi kokkupuude Wagneriga on otsustava tähtsusega, Strauss ja Mahler olid ka dirigendid, nende tegevus sel alal on sama oluline, kui nende heliloojategevus. Noored peaksid sellestki teadlikud olema, saama sellest esmase ülevaate, taipama seda läbi Show2, mille mõistmine testivadki Ask2-4. PS: Garshneki raamat on täis biograafiaid, õpikutes neid muidugi ei ole selles mahus. Kõike nagunii ei jõua, kuid valikuvõimalus peaks olema. Õpetaja valib ju ise, mida ta mis mahus kasutab. Minu arusaama järgi DÕV materjalid täiendavad olemasolevaid õpikuid, mitte ei dubleeri ega tohi neid kopeerida. ASK ülesanded EI OLE õpetajale kohustuslikud. Need ASK ülesanded, mida me hetkel koostame, on vaid näidised. Ideaalis saavad õpetajad tulevikus kasutada H5P'd ise (Drupalis ja eesti keeles) ja luua ise endale sobivaid ülesandeid. Kui mõelda selle peatüki kohta mingeid muid tüüpi ASK ülesandeid välja*, siis see minu poolt muidugi sobib, aga palun säilitage need senised, sest nende tegemine on võtnud tohutult aega... Aga siis on küsimus, mis sisulisel baasil, kui elulugusid mitte arvestada: Sest biograafiaväline TELL tekst ise on vaid üks lõik: Hilisromantismiks muusikas nimetatakse 19. sajandi teisest poolest 20. sajandile kandunud järellainetust, mis avaldus kõige enam Saksamaal ja Austrias. Suurimad muudatused hilisromantismi heliloomingus on järgmised: hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus orkestriteostes (ka koos koori ja vokaalsolistidega), ebapüsiv harmoonia, mida põhjustas kromatismide paljusus akordides ja meloodias – tegemist oli tonaalsuse hajutamisega, mis viis selle kadumiseni 20. saj esimese poole ekspressionismis, atonaalsuses, kaksteisthelitehnikas (vt ptk Ekspressionism).

Tiina Selke 21. mai, 13:04: metoodikas õpime, et eluloo käsitlemist on vaja vaid selleks, et seostada olulisemaid momente loominguga. Reeglina jõuab eluloost käsitleda vaid üksikuid fakte, selleks on liiga vähe aega. Enam tuleks panustada kuulamisele, mitte muusikast rääkimisele. Küll aga võiks elulugu olla lingina asjasthuvitatuile.

BRUCKNERI kohta:

HANNA RENTER: ::HANNA RENTER: Kuidas aga jääb infoga, et tal on kokku 11 sümfooniat? Kuigi tavanumeratsioonis on 1-9, aga sümfooniad nr.00 ja nr.0? Kas neid ei peaks siiski mainima? Siin on näide ka ühest salvestistest, mis sisaldab neid kõiki – https://www.amazon.com/Complete-Symphonies-Anton-Bruckner/dp/B0021JLNDQ

HANNA RENTER: Kas seda peab siin mainima, sest seda tegid nad (heliloojad) suuremalt jaolt kõik.

ASK

HANNA RENTER: ASK 2: Üpris keeruline ülesanne, sest kui järgmises aitavad suuemalt jaolt ka aastaarvud, siis see, mitu korda ta edasi-tagasi St Floriani läks ja millal näiteks tutvus rikkaliku kirikumuusika repertuaariga, ei pruugi meelde jääda ja õige järjekorra leidmiseks peaks olema vastav lõik TELL-osast lihtsalt pähe õpitud, mis ei ole minu arvates vajalik. Õige väljend – ‘õpinguid’

HANNA RENTER: ASK 3: Ka siin võiks pigem sõna ‘haigusesse’ ära jätta

HANNA RENTER: ASK 5: Ülesandes on öeldud, et tuleb vastata 11. Küsimusele, aga minu küsimus on, et kust need peaksid olema kättesaadavad või vaadatavad?

LUMI KRISTIN: ASK 5: Töökäsk kõige ette!--193.40.56.10 19. september 2018, kell 14:29 (EEST)

HANNA RENTER: DO: Maia; võta kokku

3) Impressionism. Debussy, Ravel

HANNA RENTER: Mõiste kasutamine peaks olema läbivalt ühene ehk ‘akordid’

HANNA RENTER: peenestatud instrumentatsioon: Arvan, et õpilane ei saa sellest aru, sest ka mulle on selline mõistekasutus eesti keeles omapärane.

HANNA RENTER: Debussy: 1884 võitis Debussy nn Rooma auhind Prix de Rome, Vikipeedia) viibimiseks stipendiumiga Roomas Villa Medici's 1885–1887) kantaadiga "L'enfant prodique" (Kadunud poeg). Lauseehitus väga segane.

HANNA RENTER: “Monsieur Croche” (härra Kaheksandiknoot) "Antidilettant" : Selline ühe nimetuse panemine kahtede jutumärkide vahele, kus vahepeal on veel sulud, on segadust tekitav.

Ravel

HR: Oma enda loometöös arvan, et üldiselt on vajalik selline pikk ja teadlik kujunemise e tiinuse aeg. Sellel ajal ma järk-järgult näen kasvava täpsusega, milline vorm ja areng vastaval teosel peaks olema tervikuna. Ma võin seega olla hõivatud aastaid ilma ühegi noodi kirjutamata sellele teosele - pärast seda kirjutamine läheb suhteliselt kiiresti; kuid vajan endiselt palju aega selleks, et eemaldada kõik, mis võib olla liigne (tarbetud), eesmärgiga teostada nii terviklikult kui võimalik igatsetud lõplikku selgust. Siis on aeg sõnastada uusi ideid järgmisele teosele, kuid seda ei saa sundida kunstlikult, sest need ilmnevad ainult vabatahtlikult ja on sageli ajendatud mõnest väga kaugest tajust, ilma, et need oleksid vormi võtnud kõik neid aastaid. (Orenstein 1967: 468) : Palun kontrollida lauseehitust, sest hetkel on see konarlik.

ASK2: Soovitan korrigeerida lauseehitusi ja sõnakordusi

ASK3: Arvan, et see ülesanne on õpilasele liiga keeruline täita kui ta peab seda peast tegema, ilma materjali abita.

ASK4: Käesolev ülesanne tekitab küsimuse, et miks just vastavad sõnad on õiged ja teatud sõnad, mis tunduvad samuti olulised, seda pole. Õpetaja seatakse seega keerulisse olukorda, milles ta on kohustatud vastavat dilemmat selgitama, mis õpilaste poolt tahes-tahtmata käesoleva ülesande puhul esile kerkib.

4) Ekspressionism. Modernism: atonaalsus, dodekafoonia. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg, Webern

Gerhard Lock (22.6.2018): Arutasime Andrusega tema poolt ümber toimetatud peatüki Ekspressionism, See on kahtlemata keeruline teema/peatükk. Andrus on sel ala parim spetsialist. Vikiraamatutes leiate Ekspressionism TELL UUS (SIIN) all Andruse ettepanekud: Ise tegin paar pisikest sõnalist täpsustust või täiendust. Drupali materjale saab selle lingi alt tervikuna näha sisestamisjärjekorras: https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4285 Olen üldiselt nõus Andruse pakutud tekstiga, mis on minu silmis oluline täiendus senisele tekstile (Andrus näeb Vikis ise, mida ma muutsin täna, aga olin ananüümsena see praegu). Siiski on mul mõned kommentaarid ja küsimused, mida siiski maili peale jagan, sest mitte kõik ei lähe otsima Vikiraamatutest arutelulehte ega jõua seal vastata. Jagan neid meie kõigiga, palvega saada ka kolleegidelt tagasisidet ja arvamusi. TELL UUS

1. harutab ekspressionismi mõiste kasutusvälju ilusti kitsamaks, laiemaks ja nö ajakirjanduslikuks -- täiesti nõus

2. toob sisse nö uusi mõisteid viidates automaatselt Vikipeedia artiklitele: - see on Andruse ja Indreku Kompositsiooniõpetuse IV kursuse stiil ja seda võib nii teha nende kursusel, kuid kordan üle, et -- muusikaajaloo peatükkides olen seni hoidunud pidama Vikipeediat esmaseks viitamisallikaks, sest suhtun endiselt Vikipeediasse teatud ettevaatusega, sel teemal oleme ka hiljuti Saalega kohtudes Kristiniga uuesti arutanud: ma siiski ei ole endiselt valmis aktsepteerima vaikimisi Vikipeediasse viitamist, miks: --- Vikipeediat ei saa pidada per se (vaikimisi) usalduslikuks allikaks, sest igaüks võib selles teha muudatusi (mul on küll teadlase hoiak, aga seda ettevaatust minu teada harastatakse ka koolides, seda peab kasvatama igal juhul, ka edaspidi, ülikoolis oleme Vikipeedia suhtes põhjendatult ettevaatlikud), igatahes mitte ajaloo teemadel. Üksikud artiklid on väga head ja neile loomulikult saab ja tuleb viidata tehes seda nähtavaks ja käsitledes Vikipeediat teiste allikate kõrval olevaks (täiendavaks allikaks), mitte aga põhiallikaks.

2.1 Kas uued ja hetkel vaikimisi Vikipeediale lingitud mõisted ei too keerulisust juurde? - meie Olgaga kostatud Tell tekstis lähtume ka teiste sarnaste peatükkide printsiipe, et -- räägime kunstidest (lõimimine -- kui kunstides see peatükk on valmis, saame oma osa lühendada ja otse viidata kunstipeatükkile) ning --- hoiame muusika lõiku keeleliselt võimalikult lihtsaks, vältides (liiga palju) erialatermineid (mis aga Andruse tekstis on iseennesest mõistetavusega juurde lisatud, ma erialaliselt loomulikult saan aru, miks...). Ka Andrus on lihtsuse, st keerulisuse vältimise poolt, eksole. ---- meie allikad on Garshnek ja Kaldaru ja mõni veel, st me pakkume seda, mida on seni peetud üldiselt aktsepteerituks selles kontekstis, loomulikult tuleb meil pakkuda ka uut mõtlemist ja peame püüdma erinevaid liiglihtsustusi või probleemseid arusaamisi parandada, pakkuda nö sobivamat käsitlust!

Andruse pakutud Tell osa täiendab senist Telli suurepäraselt ja lisab selguse juurde just mõiste ekspressionism kasutuse osas! Aga kas ei lisa nö uued mõisted siiski taas segadust õpilastes ja õpetajates?

2.2 Lõimimine, st teemade ja materjali omavahelist sidumist peaks minu arvates toimuma esmalt peatükides omavahel, mitte viidates automaatselt Vikipeediale. -- minu meelest peaksid need muusika(kompositsiooni)teoreetilised mõisted, mis on Andruse pakutud Tell osas lisandunud, olema lingitud kõigepealt IV kursusel, kui need on seal käsitletud. Kui neid seal ei ole käsitletud, tuleks kaaluda: a) neid lühidalt selgitada kasvõi mõistestikule viidates, mis meil tänu Andrusele on olemas juba ja mida uue töökorraldusena meile peale pandi. või b) neist võimalusel loobuma... või neid sõnastama üldkeeles (nagu oleme seni teinud, enam või vähem edukalt, muidugi...) NB! Mulle tundub eriti see Wagnerile viitav lause liiga keeruliseks olema (kromaatiline meloodia ja harmoonia), sest DÕVis ei ole kuskil Wagnerit lähemalt seletatud ja ma ei ole seda ka seni ette näinud...

3. Kuna III kursuse (Vikiraamatutes ülevaade) Sissejuhatuse peatükk (mille alla hilisromantism, impressionims, ekspressionism jne läheb) on hetkel Saale koostada, ootan ka Saalelt hetkel kaasarääkimist: - mil kujul see on juba planeeritud, millised mõisted sinna paned jne; -- modernism, atonaalsus jms?

4. Küsimused Andrusele: - Dodekafooniale on Vikiraamatutes loodud eraldi pealkiri Dodekafoonia, kas oled planeerinud sinna üle viima Schönbergi dodekafooniaga seotud materjalid? - üldiselt peaks dodekafoonia põhiprintsiipi (kõiki 12 heli oktavis kasutatakse seeria raames vaid 1x, kasutatakse 4 seerikuju) siiski seletama, kas minu Show3 + Ask5 võivad jääda? Enda meelest on senised Tell, Showd ja Askid selgelt omavahel seotud, mis peaks tegema selle materjali omandamise tehtavaks.

DÕV on lisamaterjal, õpetaja võib, aga ei pea seda kasutama. Kui palju Sa arvad, võib senine materjal (Tell jne) jääda, millised plaanid on Sul selle muutmiseks (see mõjutab ka Showd ja Askid, eksole)... Olen aru saanud, et senistes õpikutes redutseeritaksegi Ekspressionismi suuresti Schönbergi loomingule selleks, et mitte tekitada liiga palju segadust käsitledes ekspressionismi laias tähenduses. Loomulikult on see liigselt ühekülgne käsitlus... kuid nii või naa sattume probleemi ette, kust tõmmata piiri, üldistada, redutseerida jätta välja, piirduda... Piirduda kindlasti peab millegagi... Leiame kompromissi, millega saavad kõik olla päri :) Kuidas teised arvavad?

Muusikaajaloo õpetamise põhiline probleem praeguses olukorras on minu meelest see, et eesti gümnaasiumisse tulevad noored üldjuhul: 1. ei tunne noodikirja; 2. ei tea ega tunneta elementaarseid muusikateooria mõisteid. Saan täiesti aru, et see on õpetajatele paras miraakel, kuidas selles olukorras õpilastele üldse midagi õpetada, nii et see õpetatu kuidagi kohale ka jõuaks.--Andrus Kallastu (arutelu) 23. juuni 2018, kell 10:50 (EEST)

Viskasin Wagneri-jutu siit välja. --Andrus Kallastu (arutelu) 24. juuni 2018, kell 01:23 (EEST)

HANNA RENTER: Teine Viini koolkonna : Kas seda nimetatakse nüüd teisiti? Mina tunnen seda pigem Uus-Viini koolkonna nime all.

HANNA RENTER: ASK 3: Palun korrigeerida lauseehitusi ja grammatikat, sest mitmed laused ei ole üheselt mõistetavad ning seega on õigete väidete leidmine niigi keerulisest materjalist suuresti raskendatud.

ASK 4: Kui nõuda kirjavahemärgi täpsusega õigeid vastuseid (näiteks ‘Gurre-laulud’ sidekriipsuga), siis ei tohi ka vastajat segadusse ajada vihjes olevate nimekujudega teose ‘Mooses ja Aaron’ puhul kui vihjes on Aaron ühe ‘a’-ga (nagu saksakeelses versioonis), aga vastuses oodatakse eestikeelset versiooni, mis on kahe ‘a’-ga.

ASK 5: Võin päris kindlalt väita, et see ülesanne on üldhariduskooli gümnaasiumi õpilasele, kes pole läbinud vähemalt 5-7 aastat muusikakooli, ülejõu käiv. Samas juhin tähelepanu, et küsimuses nr. 4 vastusevariantides on õigeks märgitud vastus, milles mõlemad hääled liiguvad edasi vähikäigus, aga vastusevariandis on kasutatud sõna ‘peegelpildis’, mis viitab hoopis peegelkujule ja on seega vägagi segadust tekitav.

Eesti muusika pärast Teist maailmasõda

11) rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955. Ernesaks, E. Kapp, Auster, V. Kapp

HANNA RENTER: ASK 2: Arvan, et vastav tekst on ühe ülesande jaoks liiga pikk ja vastuste arv liiga suur. Teksti lugeda võib olla küll silmaringi avardav, aga nii paljude vastuste leidmine võib pigem häirida ja lõppkokkuvõttes hoopis frustreerida. Olen veendunud, et õpilastes võib tekkida taas mitmeid küsimusi õigete-valede vastuste valikutes, mida on juhendajal-õpetajal keeruline selgitada.

ASK 3: Õiged vastused võiksid visuaalselt asetseda paremal küljel (kuigi on pikemad) sest üles-alla kerimine ilma küsimust nägemata on koormav. Samuti on ebamugav see, et esimesse vastustegruppi vastuseid lohistada, peab ekraanisuurust tugevalt vähendama, sest muidu on see võimatu.

ASK 5: Kui on vastustes nõutud õigeid käändeid, siis peavad need ka õigetes vastustes kajastuma – Küismuse nr. 1 vastus peaks seega olema – nõukogulikku elu. Samuti küsimuses nr. 2 peab olema kääne ‘nõukogulikku elu’. Palun kontrollida ka osade (näit Millist žanri muusikat nõukogude heliloojad ei tohtinud kirjutada? Millist kompositsioonitehnikat keelati ära?) küsimuste grammatikat, sest see ei ole õige. Küsimus nr. 8 tekitab segadust, sest vastaja võib lugeda küsimusest välja ka selle, mida vastav pildil kujutatud pilt (maal) kujutab.

12) 1960. aastatel alustanud heliloojad. Uus laine heliloojad, avantgardmuusika, postmodernism ja tintinnabuli, rahvamuusika uued käsitlused

Tormis, Mägi, Tamberg, Pärt, Sink, Rääts

13) 1970. aastatel alustanud heliloojad. Motoorsus Eesti muusikas. Kangro, Sumera, Eespere

14) 1980. aastatel alustanud heliloojad. Tüür, Grünberg, Sisask, Mattiisen

15) 1990. aastatel alustanud heliloojad. Tulev, Tulve, Siimer, Kõrvits, Kaumann, Reinvere

16) 2000. aastatel alustanud heliloojad. Lill, Aints, Kozlova-Johannes, Krigul, Hirsch, Uusberg

17) Elektroakustilise muusika areng Eestis

Džässmuusika

18) Džässimuusika areng rahvusvaheliselt

1. Kas sõna ’mustast’ all on mõeldud afroameeriklasi? Kui nii, siis selguse/korrektsuse mõttes võiks vähemalt esma-mainimisel pigem viimast väljendit kasutada.
2. Peaks olema pikem selgitus.
3. Vajab selgitust!
4. Sõna ’ tänapäeval’ viitab käesolevale ajale, mitte 20. sajandi algusele.
5. Link ei avane
6. Ükski neist linkidest ei avane
7. Antud teemadel? Kelle poolt antud?
8. Ei avane.
9. Miks ei võiks kasutada sõna – afroameeriklased?
10. Miks see on jutumärkides? Täiesti olemas ju mõiste – tõsine kunstmuusika.
11. Ükski ei avane.
12. Vajab selgitamist.
13. Vajab selgitamist.
14. Mõiste vajab selgitust
15. Kui kasutada sõna ’valge’ mõistena euroameerilaste suhtes, siis võiks alguses see olla siiski vastava mõistena kasutatud nagu afroameeriklanegi.
16. Ei avane.
17. Kui on New Orleans jazz, siis on ka Chicago jazz
18. Link ei avane
19. Lingid ei avane.
20. Pigem – harmooniaskeem, sest sõna ’periood’ on tavaõpilase mõistes muusikaga pigem mitteseonduv.
21. Vajab selgitamist
22. Sellist sõna kasutaks pigem cool jazz’i stiili puhul, muidu võivad mõisted segamini minna.
23. Link ei tööta
24. Miks asub bluesi teema alles peale Chicago jazzi kui see on koos ragtime’iga otsene jazzi eelkäija? Oluline oleks kronoloogia säilitamine, et üldist plaani paremini mõista.
25. Link ei tööta
26. Pigem – duur ja moll
27. Ei saa lausest aru.
28. Kogu tekst on liiga mõistetekeskne ja seega tavalugeja (õpilase) jaoks segane. Palun lihtsustada!
29. Lingid ei avane
30. Lingid ei avane
31. Ei avane
32. Ei avane
33. Selguse mõttes võiks kasutada numbreid (1950)
34. Selguse mõttes võiks mõiste olla pigem tekstis selgitatud, et ei peaks seda lisatud lingi all olevast materjalist välja otsima hakkama.
35. Miks on nimistust välja jäänud näiteks Glenn Miller ja Duke Ellington? Oluline roll oli ka laulusolistidel nagu näiteks Billie Holiday ja Ella Fitzgerald.
36. Mõiste selgitus!
37. Tavaõpilasele (üldhariduskool) liiga keeruline mõista.
38. Selgitus.
39. Eelnenud teksti kordus.
40. Liiga keeruline tavaõpilasele mõistmiseks.
41. Fusioni puhul peaks olema mainitud ka Joe Zawinul ja Weather Report ning Blood, Sweat and Tears.
42. Uusi stiile võiks olla nimetatud rohkem.
43. Miks ainult sõpradele? Pigem ikka klassi-, rühma- või kursusekaaslastele.
44. Muusikateose loomine ei ole kõigile jõukohane ja eriti veel siis kui lisanduvad nõuded kindlate reeglitega.
45. Võrreldes järgmiste alapeatükkide näidetega on vastav nimistu liigagi tagasihoidlik.
46. Iga stiili taha sulgudesse võiks nimetada mõne esitaja vastavas stiilis, mis annaks nimekirjale mõttekust juurde.
47. Kuigi erinevaid pop- ja rockmuusika stiile on palju ning neid kõiki eraldi käsitleda oleks eeldatavalt liiga mahukas, siis võiks erinevate stiilide nimetamise juures olla siiski vähemalt üks nimeline esitaja näide, sest muidu jäävad need lihtsalt nimistuteks.

19) Džässmuusika areng Eestis

20) Tänapäeva džässisuunad rahvusvaheliselt ja Eestis

Pop- ja rokkmuusika

21) Pop- ja rokkmuusika areng rahvusvaheliselt

22) Pop- ja rokkmuusika areng Eestis