Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas/MÕISTED
Mõisted. Mõistesõnastik (Rahvuslikkus muusikas)
Romantism – periood, mil toimusid suured muudatused heliloojate mõtteviisis. Loodi ühtlasi miniatuurset kammermuusikat ja suuri vokaal-sümfoonilisi teoseid, koduseks musitseerimiseks möeldud, salongimuusikat ja ka madalama kvaliteediga ning loomulikult kõrgkvaliteetset muusikat, uut kirikumuusikat, mis kõlab kontserdisaalis, virtuoosset ning kirjandusliku süžeega programmmuusikat. Muusika rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. Euroopa kultuuris ajajärk vahemikus 19. sajandi keskpaikast kuni 19. sajandi lõpuni, hilisromantismi järellaine ulatub ka 20. sajandisse.
Koorimuusika – vokaalmuusika liik, mis on kirjutatud ja mida esitab enam kui kaheksast soolohäälest koosnev koosseis nimetusega koor. Koorimuusika võib olla loodud erinevatele kooriliikidele näiteks: segakoorile, naiskoorile, meeskoorile, lastekoorile, mudilaskoorile või ühendkoorile.
Virtuoossus – tehniliselt kõrgtasemel teose esitus ja interpteedi (esitaja) mesisterlikkus, erilist tähelepanu pöörati sellel 19. sajandil. Tuntumad pillid, millel saavutati tollal virtuooslikku kuulsust oli klaver (nt Fran Liszt) ja viiul (Nicolo Paganini), virtuoosid olid 19. Sajandil ka ise enamasti heliloojad.
Ooper – muusikaline lavateos, mida esitatakse enamasti lauldes. Ooperis on võrdselt tähtsal kohal süžee, muusika, lavaline tegevus, lavakujundus, kostüümid, näitlemine.
Operett – lõbusasisuline muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, tants ja kõne, sisuks seltskonnaelu
Ballett – klassikalise vormi lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusikaga.
Rahvuslikud koolkonnad – tekkisid romantismi perioodil eri Euroopa maadesse. Heliloojad kirjutasid teoseid oma rahvuse traditsioone ja eripära (sh ka rahvamuusikat) arvestades. Rahvuslikud koolkonnad muusikas arenesid seoses poliitilise rahvusliku liikumisega 19. sajandi teisel poolel. Eesti esimesed (Peterburi haridusega) professionaalsed heliloojad lõid rahvuslikku muusikat alates 19. sajandi lõpust.
Muusikaühingud – asutati 19. sajandil selleks, et toetada finantsiliselt kontsertide regulaarset korraldamist. Mängijad olid nii professionaalid kui ka asjaarmastajad. Nende eesmärk oli tuua kuulajateni võimalikult kõrgel tasemel klassikalisi teoseid.
Laulupidu – rohkearvulise osalejas- ja kuulajaskonnaga muusikapidustus, millest võtavad osa koorid ja orkestrid. See kujunes 19. sajandil välja kõigepealt Saksamaal. Eestis sai Laulupeo traditsioon alguse 1869, on seotud rahvusliku liikumisega ning kestab tänapäevani.
Rahvuslik helikeel – muusikaline väljendusviis, mida peaks vastava rahvuse esindaja kuuldes teost ära tundma. Varasematel sajanditel oli rahvuslik helikeel abstraktsem mõiste. Rahvuslikule helikeelele hakati uuesti tähelepanu pöörama 19. sajandil seoses rahvusliku liikumise ja rahvuslike koolkondade tekkega.
Vaata lisaks Vikipeedia artikkel Muusika mõisteid.