Ava peamenüü

Füüsika:Konspekt 1
Füüsika materjalid


Sisukord

Pea meelesRedigeeri

Newtoni 3 põhiseadustRedigeeri

Newtoni seadused on kolm fundamentaalset füüsikalist loodusseadust, mis panevad aluse klassikalisele mehaanikale.

  • Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
  • Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
  • Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.

Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral. Vastasel korral tuleb kasutada Albert Einsteini relatiivsusteooriat.

Doppleri efektRedigeeri

Doppleri efekt seisneb selles, et lainepikkuse muutus on võrdeline laineallika kiirusega vaatleja suhtes.

Doppleri efekti võib kogeda näiteks kui rong mööda sõidab. Rongi poolt tekitatava heli helikõrgus ehk sagedus tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti.

Lorenzi jõudRedigeeri

Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata vasaku käe reegliga.

Vasaku käe reegelRedigeeri

Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda.

Pascali seadusRedigeeri

Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt: kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt.

Gravitatsiooniline punaniheRedigeeri

Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat) kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel.

Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses.

NiheRedigeeri

Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis  .

Nihke pikkus ja teepikkus pole tavaliselt võrdsed. Näiteks kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema nihkevektoriks on  . Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema nihkevektoriks  .


ValemidRedigeeri

 
 
 

ÜlesandedRedigeeri

Ülesanne 2Redigeeri

  • Antud:

   

  • Leida:

 

  • Lahendus:

      , kuna arvul on 2 kehtivat numbrit, siis:
 

  • Kontroll:

1) Ühikud, korras
2) Erijuhud puuduvad

  • Vastus: "Auto keskmine kiirus kogu sõidu ajal on  ."

Ülesanne 13Redigeeri

  • Antud:

 

  • Leida:

 

  • Lahendus:

 

  • Kontroll:
  • Vastus:

Ülesanne 21Redigeeri

Ülesanne 30Redigeeri

Ülesanne 41Redigeeri

  • Antud:

 

  • Leida:

 

  • Lahendus:

 

  • Kontroll:
  • Vastus:

Ülesanne 48Redigeeri

  • Antud:

 

  • Leida:

 

  • Lahendus:

   

  • Kontroll:
  • Vastus:

Ülesanne 53Redigeeri

Ülesanne 60Redigeeri

Ülesanne 72Redigeeri

Ülesanne 81Redigeeri

Ülesanne 84Redigeeri

Ülesanne 86Redigeeri

Vaata kaRedigeeri