Arutelu:Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas

Muusika kuulamine ja muusikalugu

1) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh romantismi teke (seos saksa kirjanduse ja filosoofiaga) ja mõiste (lühidalt)

19. sajandil toimusid muusikas suured muudatused, mis mõjutasid eeskätt heliloojat ja nende loomingut. Uuendused ja muudatused toimusid nii heliloomingus kui ka žanrites. Siiski ei olnud selgelt üleminekut ühelt perioodilt teisele, kuna üldiselt jäi kompositsioonitehnika samaks. 19. sajandit kutsutakse romantismi perioodiks, mistõttu oli ka muusika eesmärk kutsuda esile inimese mingi emotsioon ning kõige enam pöörati tähelepanu tunnetele. Kõige suurem muudatus toimus helilooja mõtlemisviisis. Põhimuudatused toimusid järgnevates valdkondades: harmoonia (rikastati kromatismidega), rütmika (muutus vaheldusrikkamaks), tempo (suured äärmused), dünaamika (nüanssiderikas). Üldiselt jäid klassikalise sümfooniaorkestri pillid kõik samaks, ometi toimusid üksikud arengud pillide ehitusel. Nimelt võeti kasutusele vaskpillidel ventiilid ja puupuhpillide klappsüsteem. Lisandusid mõned üksikud pillid nt: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet, saksofon. Romantismi perioodi heliloojate lemmikpill kammermuusikas oli jätkuvalt klaver. Siin on õigeid asju segamini kahtlaste väidetega. Tõstsin praegu välja, sest ei suuda praegu otsustada, kuhu see info peaks kuuluma. --Andrus Kallastu (arutelu) 30. august 2018, kell 00:19 (EEST)

Romantism

2) Kammerlik vokaalmuusika. Soololaul ehk kammerlaul ehk Lied (Schubert, Schumann)

3) Instrumentaalsed väikevormid. Schumann, Chopin, Liszt

4) 19. sajandi orkestrižanrid. Absoluutne muusika – puhtmuusikaline sümfoonia (Schubert, Brahms) ja instrumentaal- ehk soolokontsert (Liszt, Paganini). Programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem (Berlioz, Liszt)

5) Ooper 19. sajandil. Itaalia (Rossini, Donizetti, Bellini, Verdi) ja ’verism’ (Mascagni, Leoncavallo, Puccini). Prantsusmaa (Meyerbeer, Gounod, Bizet). Saksamaa (von Weber, Wagner). Venemaa (Glinka, Mussorgski, Tšaikovski)

6) Ballett 19. sajandil. Itaalia, prantsuse ja vene koolkonnad (Pugni, Adam, Tšaikovski, Glazunov)

7) Operett 19. sajandil. Prantsuse ja viini dünastiad (Offenbach, J. Strauss jun, Kalman, Lehar)

8) Rahvuslikud koolkonnad. ’Võimas rühm’ ehk ’Viisik’. Tšehhi (Smetana, Dvořak) ja skandinaavia (Grieg, Nielsen, Sibelius)

[Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega]

Romantism kujutavas kunstis

AK: KUI SEL TEEMAL ROHKEM TEKSTI LISADA POLE, VÕIKS SELLE JUPI ÜLDSE VÄLJA VISATA. TEKST EI SAA KOOSNEDA LINGIST

GL: see on illustratiivne, nii nagu impressionismis ja ekspressionismis maalidega: palun neid jätta alles - lingid on ju suurepärased funktsionaalsed, selleks see süsteem on ju loodud, õpilastele peaks ju seda seost kunstiga näitama ja mainima vähemalt (GL)

Pärimusmuusika

9) Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja pillimäng; rahvatants

10) Pärimusmuusika seosed nüüdisajaga. Muusikanäited eesti pärimusmuusikast

Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine

See kava erineb HRi omast

11) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh Muusikaelu Eestis enne rahvuslikku ärkamisaega, koolielu Eestis, Noor Eesti liikumine, Estonia kontsertsaali/teatri ehitamine, kultuuri ja muusikute rahastamine (Kulka sünd), Tartu ja Tallinna muusikakõrgharidusasutuste asutamine 1919. Edasi erinevad teemad, mis ei sisaldu Multimeedialeksikonis!

Eesti muusika. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell) <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1220>

12) Muusikateater Tallinnas. J. V. Mederi Kindlameelne argeenia

13) Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil

14) Eestikeelse muusikaterminoloogia areng 19. sajandil. Nt K. A. Hermann uued sõnad (Vahter 2003)

15) Laulupidude traditsiooni kujunemine. Koori ja orkestri liikumine ja areng laulupidude kontekstis

16) Orkestrite kujunemine Eestis. Orkestrite areng 19. sajandist kaasaajani

Orkestrite kujunemine Eestis <http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1228>

17) Peterburi ja Eesti muusika. Peterburi kui eesti professionaalsete heliloojate kasvulava: Tobias, A. Kapp, Lüdig, Lemba, Süda

[selge fookus]

18) Rahvusliku helikeele kujunemine. Saar, Kreek, Eller, Tubin, Päts, Aav [selge fookus]

19) Modernismi näited Eesti muusikas. Saar, Eller, Oja

Olga küsimused ja vastused

1) Muusikateater Tallinnas ( kas selle all on mõeldud ainult Estonia teatrit?)

Gerhard: See muidugi ei piirdu Estonia teatriga. Ma lähtun siin Kristel Pappeli uurimustest. http://www.ester.ee/record=b1056743*est http://www.ester.ee/record=b1817087*est Estonia areng oleks omaette teema...

Hanna: Kui aga hetkel Olga küsimustele kiirelt vastata, siis esimese küsimuse heaks abimeheks oleks näiteks Kristel Pappeli väitekiri "Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel". Samas on ka minul küsimus, et miks on peatükk ainult seotud Tallinnaga, selle asemel võiks olla hoopis üldisem lähenemine, mis käsitleb muusikateatri arengut alates 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi alguseni - käsitledes nii balti-saksa kultuuriga seonduvat, Hermanni esimesi katsetusi, 'Vanemuise', 'Estonia' seltside loomist ja sealt edasi professionaalsema teatri arengut.

2) Eestikeelse muusikaterminoloogia areng 19. sajandil (kahjuks pole siiani leidnud raamatukogust kirjandust ning soovin täpsustust või kasvõi mingit juhtlõnga kust peaksin otsima )

Gerhard: Selleks on Artur Vahteri raamat, millest olen ka varem mailides kirjutanud. http://www.ester.ee/record=b1740222*est Kuna see teema on seotud Eestikeelse terminoloogia projektiga, millega olin seni projektipõhilselt seotud ülikoolis, arvan, et saan seda peatükki ise koostada.

Hanna: Teise küsimuse puhul olen minagi natuke hämmingus, et miks selline peatükk ja mida selle all on mõeldud? Mina oma kursusel käsitlen seda ainult rääkides Karl August Hermannist ja tema keeleuuendustest muusikaterminoloogia vallas, aga seda ka lühidalt mainides. Pigem ma näeksin selle peatükis hoopis muusikaelu 19. sajandi teisel poolel ja esimesi eesti heliloojaid (A. Kunileid-Saebelmann, F. Saebelmann, Karl August Hermann).

3) Peterburi ja Eesti muusika (eeldan, et siin on mõeldud ainult 19. sajandit (venemaal siis romantismi perioodi kõigi kaunite heliloojatega) ? On ka mõni konkreetne helilooja kellest peaks rääkima ? Ning kas Eestist peaks esile tooma ärkamisaega või millega oleks hea luua paralleele ?

Gerhard: Kuna olen sel teemal ise avaldanud ja mul on materjalid otse võtta, arvan, et selle peatükiga tegelen samuti ise.

Hanna: Kolmanda küsimuse aluseks võiks võtta praeguse Avita poolt välja antud õpikuga 'Muusikaõpik gümnaasiumile II osa' milles alates lk. 118 on juttu Peterburgi õppima läinud heliloojatest, keda võiks käsitleda. Rõhku võiks panna ka näiteks Peterburgi elama ning töötama jäänud Johannes Kappelile, kes ka sealset kultuurielu arendas.

4) x- aastal alustanud heliloojaid valin ma pisteliselt kasutades mõningaid raamatuid ning g kõige enam infot saab loomulikult EMICist.

Gerhard: Sellel teemal palun kohtume ja leppime neid kokku

Hanna: Neljanda küsimuse vastuseks pakuksin kõigepealt neid heliloojaid kes ka minu poolt saadetud õppekavas kirjas olid. Lisavaliku aluseks võiks vajadusel võtta ka gümnaasiumiõpiku 'Eesti muusikalugu' (Talmar ja Põhi).

Tiina: Tere, vastan küsimustele:

1. kindlasti peaks muusikateater Tallinnas käsitlema baltisaksa teatrit , mis oli teedrajava tähtsusega ka eestikeelsele teatrile nagu ka baltisaksa laulupeod (vt K.pappel)

2. muusikaterminoloogia osas nõustun Hannaga, K.A.Hermanni osa eestikeelse terminoloogia loomisel võiks käsitleda pikemalt, sest seda õpikutes ei ole (võibolla ka mõne sõnaga esimestest teooriaõpikutest ja A.Kasemetsast, kes seda tööd jätkas) ja edasi asjaarmastajaid heliloojaid nagu Hanna soovitab.

3.3) Peterburi ja Eesti muusika 19saj ja 20.saj algus, nõustun Hannaga.J.Kappelist enam, ja mõnest veel kes seotud Jaani kirikuga . Aga kindlasti mitte järgida õpikut vaid tuua veel lisaks uusi andmeid.

4. x-aastal - sellest küsimusest ei saa aru, palun täpsustage.

Olga:

X-aastal on mõeldud aastaid 1970, 1980, 1990 jne.. Oleme Gerhardiga juba arutanud ka milliseid heliloojaid võiks käsitleda seetõttu olen ma vastuse juba ka saanud.